90 aastat tagasi startis Eesti esimene elektrirong
20. septembril täitub 90 aastat päevast, mil Eestimaa pinnal tegi oma esimese reisi elektrirong. Seda päeva peab oma sünnipäevaks Eesti Liinirongid AS ehk Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron, mis on elektrirongiliikluse järjepidevuse kandja.
„Tallinna ja Pääsküla vahele Baltimaade esimese elektriraudtee rajamise võimalusest hakati esmakordselt rääkima 1920. aastal, kohe peale Vabadussõja lõppemist,” rääkis Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip. „Täna ajas tagasi vaadates tuleb tunnustada vastse Eesti Vabariigi juhtide otsustusjulgust – elektrivedurite ja -raudteede arendamine oli kogu maailmas veel üsnagi algusjärgus. Kiita tuleb ka toonaste riigijuhtide tegutsemiskiirust – vaid nelja aastaga sai plaan teoks.” Andrus Ossip lisas, et raudteega seonduvaid otsuseid langetatakse Eestis julgelt ja kiiresti ka täna. „Otsus vahetada ühekorraga välja kogu riigi reisirongiliikluseks vajalik veeremipark on kogu maailmas üsna harukordne ning väärib kindlasti tunnustamist. Eestil oli siinjuures väärikas eeskuju ja kogemus omal võtta,” ütles Andrus Ossip.
Elektriraudtee on Eestis Andrus Ossipi sõnul jätkusuutlik. „90 aastat on väärikas number, kuid hoolimata oma kõrgest east on Elron teotahet ja „elektrit“ täis,“ sõnas Andrus Ossip. „Kavatseme oma reisijaid kvaliteetselt teenindada veel vähemalt sama kaua.“
Huvitavaid fakte Eesti Raudteemuusemi teadur Tõnu Tammearu koostatud raamatust „Elektriraudtee Eestimaal“ (kirjastus Tänapäev, 2009):
/…/ 20. septembril 1924 oli Balti jaama kogunenud riigitegelasi, raudteeametnikke, ajakirjanikke ja muidu uudistajaid. Kell 11.15 väljus mootorvagunist ja kolmest järelvagunist koosnenud ehitud elektrirong avasõidule. Baltimaade esimese elektriraudtee esimese sõidupileti sai Eesti Vabariigi tollane esimene mees – riigivanem Friedrich Akel. Avasõidul osalesid ka teedeminister Karl Kask, siseminister Theodor Rõuk, sõjaminister Oskar Amberg ja riigiraudtee ülem Villem Reinok. Teel peatuti Järvel, Nõmmel ka Pääskülas – rohkem peatusi esialgu polnud. Varem Tallinna ja Nõmme vahel liikunud 13 aururongi asemel hakkas Tallinn-Pääsküla liinil liikuma 27 paari elektrironge, millest 13 sõitsid Pääskülani.
/…/ 70 iste- ja 30 seisukohaga mootorvagunites olid lihtsad ja lühikesed puitliistudest pingid „perekondliselt“ paarikaupa istumiseks, rulookardinad akendel ning nööridest punutud pakivõrgud istmete kohal. Mootorvagunites oli ka elektriküte ja -valgustus. Külmal ajal tuli temperatuur kõigis vagunites hoida vahemikus +10 kuni +15. Tumeroheline elektrirong võis koosneda kas üksnes mootorvagunist või mootorvagunist ja kuni neljast järelvagunist. Haakevagunitena kasutati lähiliinivaguneid, millest kõrvaldati tualetid. Järelvagunites oli reisijatele 68 iste- ja 20 seisukohta.
/…/ 1925. aasta jooksul kasutas elektrironge 1,37 miljonit reisijat, teeniti 22,7 miljonit marka, kulutati 21,3 miljonit marka. 1926. aastal kasutas Tallinn-Pääsküla elektriraudteed juba 3,3 miljonit reisijat.
/…/ 1934. aastaks olid Eesti elektrirongid maha sõitnud umbes 2,7 miljonit kilomeetrit ja vedanud umbes 42 miljonit reisijat. Elektrirongid olid ainsad veovahendid Eestis, mis reisijateveos riigiraudteele kasumit teenisid. Kui auru- ja muude mootorrongide puhul maksti iga reisijakilomeetri kohta 1,1 senti peale, siis elektrirongid tõid reisijakilomeetri 0,87 sendise omahinna juures tulu 1,27 senti, andes igalt reisijakilomeetrilt kasumit 0,4 senti. Toonase kaubarongid andsid laiarööpmelisel raudteel igalt tonnkilomeetrilt kasumit 0,5 senti.
Eesti Liinirongid AS on kaubamärgi Elron (www.elron.ee) all tegutsev riigile kuuluv ühistranspordiettevõte, mis pakub alates 1. jaanuarist 2014 uute Stadler FLIRT elektri- ja diiselrongidega reisijaveoteenust kõigil Eesti siseriiklikel rongiliinidel. Elron teenindab igapäevaselt üle 200 reisi, kasutades selleks 18 elektrirongi ja 19 diiselrongi. Elron plaanib sellel aastal vedada 5,5 miljonit reisijat. Ettevõttes on 285 töötajat.