Edgar Savisaar: Kultuurikatlas keeb peagi aktiivne loometegevus
Loomemajanduse arendamine annab võimaluse kohalikele väikeettevõtetele, ütles Tallinna linnapea Edgar Savisaar Kultuurikatla katelde saali avamisel.
„Kohapealseid kultuurilisi erisusi ära kasutava loomemajanduse arendamine on üheks tootmise globaliseerumist tasakaalustavaks võimaluseks,“ ütles Savisaar.
„ÜRO UNESCO loomemajanduse 2013. aasta rapordi järgi kuulub loomemajanduse hulka kirjandus, muusika, näitekunst, kujutav kunst, muuseumid, pärimuskultuuri teenused, kirjastamine, helisalvestamine, televisiooni ja raadio produktsioon, video ja arvutimängude tootmine, reklaami tootmine, arhitektuur, disain, moetoodang ja toodangunäidiste valmistamine. Suurt osa eelpool nimetatust on võimalik neis ruumides tegema hakata.“
Savisaar tõi näiteks Suurbritannia, kus loomemajandus annab neli korda suurema panuse lisaväärtuste loomisse kui põllumajandus, kalandus ja metsandus kokku, andes 2012. aastal 71 miljardit naela lisaväärtust.
„Loomemajandus toetub inimese ideedele ja individuaalsele loomingulisusele,“ ütles Savisaar. „Tallinna mitmekülgne kultuuriline traditsioon on hea alus loomemajanduse arenemiseks selliselt, et see looks tasuvaid töökohti just üksikisikutele ja väikeettevõtetele.“
Linnapea meenutas, et 2007. aastal võeti Kultuurikatla hoone kultuurmälestisena kaitse alla ning 2009. aastal kuulutas Tallinna linn arhitektuurse ideekonkursi, mille eesmärgiks oli ühelt poolt väärtusliku tööstusajaloo mälestise säilitamine ja teiselt poolt selle uue sisuga täitmine. Konkursi võitis Kavakava arhitektuuribüroo. Kultuurikatla rekonstrueerimisega tehti algust 2010. aastal. Ehitamise eest kandis hoolt OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg.
„Vaatamata sellele, et halvas seisukorras tootmishoone taastamine ja ümberehitamine uueks otstarbeks on kallim kui tühja koha peale uue hoone ehitamine, olen kindel, et selliselt kasutatud linna vahendid ja linna tegemisi toetava EASi vahendid on kasutatud õigel eesmärgil,“ ütles Savisaar. „Olen kindel, et mõne aasta pärast sellele ettevõtmisele tagasi vaadates saame olla rahul, et linn on saanud tagasi parimas asukohas ajalooliselt väärtusliku hoone, milles käib aktiivne loometegevus ja mis annab kasu nii linnale kui tegijatele.“
Kultuurikatel käivitati pidulikult täna kell 14, kõik huvilised on oodatud sündmust tasuta tähistama õhtul kell 20 algava peoga, kus muusikalist elamust pakub Eesti pop-rock ansambel Daniel Levi.
Esmalt täidetakse tegevustega Kultuurikatla ilmekaim ruum – Katelde saal, MakerLab ning Helistuudio. 2015. aasta sügisest on loometegevuseks avatud kogu maja.
Ligikaudu 700 m2 suuruse Katelde saali erilisust ja endise elektrijaama tööstuslikku iseloomu rõhutavad ruumi keskel asuvad hiidkatlad, mis on restaureeritud ning säilitatud ehedal kujul. Ruumi ainulaadne atmosfäär ning kõrgus loovad suurepärased tingimused nii kontsertide, festivalide, etenduste, näituste, seminaride kui galaõhtute läbiviimiseks.
Sündmuste korraldamiseks avatakse ka Koridorklubi ehk keldrikorruse saal ning loomelaborid MakerLab ja Helistuudio. MakerLab on universaalne töötuba, mille uksed on avatud meisterdajatele ja loovisikutele, kes soovivad luua prototüüpe või toota väikeseeria tooteid, Helistuudio aga töötuba helide salvestamiseks ja töötlemiseks.
1913. aastal tööd alustanud Tallinna Linna Elektrijaam tootis linnale elektrit ligikaudu 66 aastat. Kultuurikatel asub Kalamajas aadressil Põhja pst 27a, Linnahalli kõrval. Sissepääs peauksest, Statoili poolsest küljest.