1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. Eesti naiste tantsupeo idee algataja Airi Rütter sai nimelise pingi
Eesti naiste tantsupeo idee algataja Airi Rütter sai nimelise pingi

Eesti naiste tantsupeo idee algataja Airi Rütter sai nimelise pingi

Rütter pingil
Eesti Naiste Tantsupeo idee algataja Airi Rütter mõtisklemas omanimelisel pingi
Foto: Johannes Haav

Südamlikuks sissejuhatuseks pühapäeval Jõgeval toimuvale II naiste tantsupeole „Mehe lugu“ oli selle kultuurisündmuse idee algatajale ja korraldustoimkonna juhile nimelise pingi avamine.

Pingi, mille küljes silt „Airi Rütter – Naiste Tantsupeo looja“ sisseloitsimise tseremoonia avas riigikogu liige Aivar Kokk, kes koos  Jõgevamaa Kodukandi Ühendusega  selle meisterdamise ja paigaldamise idee algatas. „Tänu Airi Rütterile on olemas naiste rahvatantsutraditsioon, ta on seda jõudsalt ja põlvkondade sidusust hoides edasi kandnud,“ ütles ta.

Jõgeva linnapea Aare Olgo märkis, et kui Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse eestvedajad Liia Lust ja Pille Tutt tulid temale rääkima kavatsusest Airi Rütterile nimeline pink avada, oli esimeseks mõtteks, kus sellele pingile meie linnas parim koht oleks. „Jõgeval üldrahvalike sündmuste aegu silmapaistvalt palju rahvatantsijaid nähes on vahel imestusega küsitud, kas siia on kõik Eesti rahvatantsijad kokku tulnud. Tegelikult on tegemist paikkonna kultuuritegijatega,“ märkis Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.

„Nimelised pingid on selleks, et kogukonnale olulisi inimesi väärtustada ja tähele panna. Üks neist oled sina, Airi Rütter. Hea, et sa meil olemas oled, meil on sinuga koos hea olla,“ ütles Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse aseesimees Pille Tutt, kes on ka Rahvakultuurikeskuse Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist.

Jõgevamaa Kodukandiühenduse esimehe Liia Lusti sõnul meisterdas Airi Rütterile nimelise pingi Tartumaa ettevõtja Martti Kalamees. Idee teostamiseks vajalik raha saadi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.

Ümber pingi ja sinna auväärselt istuma palutud Airi Rütteri moodustasid tantsuringi folklooriseltsi Jõgevahe pere rahvatantsijad ja teisele Eesti naiste tantsupeole saabunud väliskollektiivid Leedust ja Lätist ning väliseestlaste rühmad Norrast, Iirimaalt, Luksemburgist, Inglismaalt, Kanadast Vancouverist ja Soomest.

„Luksemburgis elab ligi kuussada eestlast. Seal, kus esindatud meie rahvakild, on rahvatants kerge tekkima ja arenema,“ ütles 18-liikmelise naisrahvatantsurühma Laiali juhendaja Mari-Liis Kivioja.

Jaan-Ivo Lukas

Head Uudised GoodNews