Avaleht GoodNews raadios KUULA RAADIOSAATE KORDUST! Heade uudiste saatest kumab läbi jääkarude uue kodu igatsus
KUULA RAADIOSAATE KORDUST! Heade uudiste saatest kumab läbi jääkarude uue kodu igatsus
GoodNews raadios
0

KUULA RAADIOSAATE KORDUST! Heade uudiste saatest kumab läbi jääkarude uue kodu igatsus

0
Monika Kuzmina ja Veronika Padar - Head uudised
Monika Kuzmina ja Veronika Padar

Järjekordne Kuma Raadio ja portaali GoodNews heade uudiste saade algab raadiomehe Mati Palmeti tavapärase ja mehise tervitusega, millele järgneb kaks naiselikku vastutervitust ning taas saatejuhi küsimus: “Monika, sul on keegi täna kaasas?” GoodNewsi-poolne saatejuht Monika Kuzmina märgib, et külaline pole tõesti jääkaru moodi, kuigi kolleegiga oli jutt, et just neist jutt tulebki. “Kas sa lootsid, et mul on karupojake Nora kaasas?” küsib naissaatejuht. Mati näeks selles lahendust loomade toitmisprobleemile. Väidetavalt pidavat loodusetargad jääkaru ainsaks loomaks, kes ründab inimest igal juhul, sest teda ümbritsev keskkond on selline, kus ühe sooja ohvri ellujätmine võib enda eluküünlale kustutavalt mõjuda — järgmist ampsu enam ei pruugi niipea tulla. Nagu ikka heade uudiste portaali toimetusel kombeks, kirjutame saate üles lugemiseks ka neile, kel võimalust tervislike eripärasuste tõttu saadet kuulata pole.

Saatekülaline Veronika Padar arvab küll, et jääkarud nii hullud pole. “Midagi ei juhtu, kui inimene pole agressiivne ja jääkaru torkima ei lähe,” arvab ta. “Kui aga teha talle nägusid ja lehvitada, siis võib karu olla huvitatud küll sellest, mis maitsega see inimene on.” Kuna Mati lisab, et inimene on jääkarule ilmselt sama suutäis, mis inimese jõhvikas, siis tuletab Monika meelde, et tegu on ikkagi heade uudiste saatega. Kolleegi arvates ongi see hea uudis, kui karu kedagi ei karda ja kõhu täis saab, saades seega ellujäämiseks paremad šansid. Veronika lisab, et suurimad jääkarud on kuni tonniraskused ja püsti tõustes kuni 3,8 meetrit pikad või kõrged, seega on inimene tõesti pigem suutäie moodi, ja Mati täiendab, et pikim korvpallur saab sellisele karule vaid ninanipsu lasta.

Tegelikult aga on saatekülaline stuudios asja pärast ja selleks on projekt “Jääkarule uus kodu”, mille eestvedaja ta on. Monika selgitab, et Tallinna loomaaia kolme jääkaru pidamistingimused on liiga kitsad ning Briti kuninglik loomakaitseselts on lubanud, et kui asi ei parane, siis võidakse loomad siit mujale viia. Projekt ongi selleks käima pandud, et seda ei juhtuks.

Nord

See jutt ajab Matil karvad turri ja ta leiab, et kuna piirid on lahti, siis võiks ju Kareda valla sotsiaaltöötaja ühtäkki leida, et Suurbritannia kuninganna eest ei hoolitseta kodumaal piisavalt hästi ja tuua ta ära valla sotsiaalmajja. “Kuidas see on võimalik, et nemad seda otsustavad?” küsib ta, muidugi jääkarusid silmas pidades.

Veronika selgitab, et rahvusvaheliste lepetega on sellistel organisatsioonidel sertifikaadid, mis sellist kontrolli ja otsuseid teha lubavad.

Veronika Padar-Head uudised

Inglise loomakaitseorganisatsioon on praegu paraku selles osas A ja O, nad käivad kõigis maailma loomaaedades ja ütlevad, et kui see ja teine asi ei muutu, siis viiakse loomad ära. Matit huvitab see, et kui Eesti oma karukesi ära ei anna, kas siis tuleb sõda? Veronika sõnul nii hulluks asi ei lähe, kuid Eesti on rahvusvaheliselt võtnud endale loomaaedade osas kohustused. “Ja kui tingimusi ei täideta, siis edaspidi ei saa kährikutki?” jätkab pahane Mati.

Siinkohal sekkub Monika selgitusega, et asi pole sugugi nii hull ja Inglise kuninganna ei tule siia kolme jalutusrihmaga ega jaluta üle piiri kolme jääkaruga minema — tegelikult on projekt juba käima läinud, annetustega on kogutud 100 000 eurot ja seega on meil hingetõmbeaega. Projekt ise aga läheks maksma 4 miljoni eurot, kuid see ei tähenda, et polaarium tuleks kullast — kuigi prioriteet on jääkarud, pandaks sinna ka teised arktilised loomad.

Mati tahabki teada, et kas jääkarudele tahetakse ehitada hiigelkülmkappi ja Veronika sõnul nii ongi. Lisaks on vaja suurt basseini, kus karud saaksid mürada ja ujuda, et nad laisaks ei muutuks — looduses ujuvad need loovad sadu kilomeetreid.

IMG_6644
“Kellele laiska karu ikka vaja on,” nendib Mati. “Ja nii pikka basseini me neile küll ei ehita.”

Monika uurib Tallinna loomaaia jääkarude kohta täpsemalt ja Veronika selgitab, et 23. novembril kaheaastaseks saav karutüdruk Nora on oma ema Friidaga juba peaaegu üht kasvu, kusjuures sündides kaaluvad karupojad vaid 300-500 grammi ja Mati hinnangul on tast saanud pooletonnine nunnu. Veel selgub, et Eesti ettevõtjad väga kampaaniaga kaasa pole tulnud, 100 000 eurot korjati annetustena, Tallinnas on mitmel pool väljas korjanduskastid, karusid saab toetada toetusliinidel helistades ja mõnigi inimene on annetanud ülekandena vastavale kontole. Kõik saadav raha on niiöelda jääkarupõhine ehk seda kasutatakse vaid valgete mõmmikute huvides.

Saatejuhid uurivad, kui palju on meil aega raha kogumiseks ja kas riik ei toeta projekti. Veronika sõnul on aega kaks aastat, päris annetustest ja Eestist mõistagi seda raha kokku ei saa, riik pole väga huvi üles näidanud, mujal maailmas on sellistes üritustes kaasa löönud peamiselt eraettevõtjad ning raha on leitud ka mitmesugustest fondidest. Näiteks Taanis, kuhu ehitatud polaarium sarnaneb sellega, milline peaks tulema Tallinna, leiti raha just eelnimetatud moel. “Kindlasti on see raha kusagil olemas,” ütleb saatekülaline. “Me peame rohkem pingutama!”

Veronika Padar

Mati võtab kokku, et vajaliku summa saaks kätte kui iga eestlane annetaks neli eurot, või veel parem, kui Jevgeni Ossinovski alkoholipoliitika vastaselt jooks iga eestlane nädalavahetusel baaris ära viieeurose õlle ja baar annetaks sellest neli jääkarudele, siis lauldaks koos Õllepruulijat ja polaarium saakski valmis. Jutuks tuleb ka see, et on olemas Jääkaru õlu ja ses suhtes võiks rõhuda ka tootjatele: “Joote ja joodate, aga karu on kodutu, kas teil häbi pole!”

Monika tõstatab uue küsimuse: kui palju tuleb kokku puutuda küsimusega, et miks peab loomi üldse puuris hoidma? Veronika sõnul annab mitu tundi loomaaias jalutamist igale inimesele rahulolutunde, eriti veel, kui loomaaed on korras. Pealegi tehakse loomaaias ka uuringuid, käib tihe koostöö teiste teadlastega, hoitakse alles väljasuremisohus liike ja tehakse palju muud. Loomaaias on olemas hariduskeskus ja ka uude polaariumi peaks tulema seminariruumid.

Tallinna loomaaia prognoositav külastajate arv on tänavu 370 000 inimest ja Veronika sõnul on pooled neist omad inimesed, teine pool turistid, eriti rootslased ja soomlased. Monika arvutab kiiresti kokku päevakülastajate arvu ja saab 1013,69 inimest.

Kõne alla tuleb ka 18. novembril kunstirestoranis Art Priori toimuv õhtusöök jääkarude toetuseks. Veronika jutu järgi oodatakse sinna ennekõike inimesi, kes saaksid ise polaariumi ehitamist toetada või pakuksid häid ideesid. Probleemi meediakajastuste kohta arvab ta: “Teema on kuum, aga vaja on, et see lööks lõkkele igas südames!” Siit tõstatab Mati põlise rahaküsimuse: kui palju on kuulda olnud kriitilist tooni, et lapsed vajaksid abi, aga teie tulete mingite karudega! Veronika arvab seepeale, et lapsed on küll meie prioriteet ja tulevik, aga kui nad ei saaks käia nii toredas kohas nagu loomaaed ja näha selle asukaid, oleksid nad veelgi õnnetumad. Siit läheb jutt tagasi sellele, et loomaaed ei tähenda vaid elukate vaatamist, seal toimuvad ka teadusüritused ja siinkohal tuleb kõigile meelde Aleksei Turovski, kes võib kasvõi vihmaussist ja konnast rääkida terve päeva põnevaid lugusid.

Monika toob välja selle uudise, et loomaaed korraldab järgmise aasta märtsini põhikooli õpilastele loova töö kursusi ning klassijuhatajad ja noored ise leiavad info sellest loomaaia kodulehelt tallinnzoo.ee.

Uue teemana tahab Mati teada turvalisusest ja Veronika meenutab 10 aasta tagust lugu, kus üks talitaja ulatas jääkaru Franzile küpsise, too aga ahmas terve käe. Seesama vabaduses sündinud karu pääses 2007. aastal talitaja lohakuse tõttu puurist, kõik külastajad sattusid paanikasse ja loomale tuli teha uinutav süst. Paraku Franzi süda seda välja ei kannatanud ja ta suri vabana enne, kui teda puuri tagasi suudeti viia. Turvameetmed on täiesti olemas ja suuremate ürituste aegu valvavad puuride juures Loomaaia Sõprade Seltsi liikmed — ka selleks, et keegi asukatele komme-küpsiseid ei loobiks. “Suitsiidivorm lasen-ennast-kiisul-järada läbi ei läheks!” võtab saatejuht kokku.

Monika teab, et emakaru Friidal meeldib väga külastajaid märjaks pritsida ning Veronika sõnul on see läbi põlvkondade karude krutskite hulka kuulunud — ka karutüdruk Nora ootab ära, kui puuri juurde koguneb palju rahvast ja plartsatab siis vette. Lisaks meeldib tal ennast välja sirutada justkui näidates: “Palun, mind tuleb vaadata!” Jääkarude jalutamismaa jääb liiga lühikeseks, siis hakkab Nora varbseinal ronima ja siis kui sein otsa saab, on tema pilk taas kurb: miks ma edasi ronida ei saa. Või nagu ütleb Mati: kus on mu neljamiljoniline kodu?

Mati uurib ka seda, et kas loomaaias on veel keegi, kelle vastu kuninglik selts võiks negatiivses mõttes huvi tunda. Kriitilise pilgu all on praegu siiski vaid jääkarud, kes on väga kehvades tingimustes. Järgmisena vajaksid laiendust tiigrid, aga kui jääkarud oma kodu saavad, siis lisandub see ala suurte kasside territooriumile. Vastuseks Monika küsimusele tõdeb saatekülaline, et kuninglik karm käsi viis eelmisel aastal Riia loomaaiast elevandi, kuid üldiselt saab neid ka tagasi, kui loomakaitsjad on veendunud, et kõik on nüüd korras.

Mati teab, et igas loomaaias on atraktiivsed liigid, keda kõik vaatamas käivad, ja rida halli joru alates konnadest ja lõpetades kõverasarviliste kitsedega: kas poleks õigem soetada 700 konna asemel paar põnevat liiki? Veronika sõnul on Tallinna loomaaias umbes 7000 erinevat liiki, kelle kaemine võtab tunde ja see mitmekesisus on meeliülendav.

Raadiomees tahab veel teada, et kui Paide või Türi tahaks mõnele üritusele Koit Toome või Black Velveti asemel mõne koletise tuua, kas siis loomaaiaga saaks kaubale? Veronika jutu järgi tuleks loom uinutada, transpordiga oleks palju jamasid ja üldiselt Mati Kaal sellise asjaga kaasa ei läheks. “Ta ei lubaks jääkarude üle nalja heita!” nendib teine Mati.

Monika meenutab, et portaal GoodNews sai alguse 2012. aasta 19. detsembril, kolm päeva enne oodatud maailmalõppu, et seda heade uudistega tõrjuda, ja samal ajal algas ka jääkarude projekt, seega on neil kahel midagi ühist. Nagu ikka loeb portaali looja Monika ette mõned loetavuse topi lood ja endiselt on ülipopulaarsed John Maxwelli suhtlemise 21 reeglit. Positiivitar laseb kõlada lifti ja maaharimise reeglil ning lõpetab 101 protsendi reegliga: leidke see üks protsent, millega olete päri, ja suunake sellele 100 protsenti jõupingutusi! Tema seostab ühte protsenti jääkarude abistamisega ja loodab, et 100% saatest õhkunud heategevuslikust energiast läheb selle täideviimisele. Mati nägemus on pisut teine: kui alkoholis on 1 protsent miskit tervislikku, siis 100 protsenti jõupingutustest tuleks suunata selle leidmisele. Tema soovitus kõlab sellisena, et nädalavahetusel pubis jääkaru terviseks viieeurose õlle asemel tuleks poest osta üheeurone õlu, ülejäänud neli anda jääkarude uue kodu fondi ja nii saaks juba esmaspäeval ehitustöödega pihta hakata.

Jääkaruhõnguline heade uudiste saade on seega läbi, seda kuuleb eetris kordusena pühapäeval kell 15, seni aga tasub kõigil Kuma Raadio ja portaali GoodNews fännidel järele mõelda, kuidas saaks just tema karukesi aidata. Saadet jääb aga lõpetama üks karulaul. Kohtumiseni järgmises saates!

KUULA RAADIOSAATE KORDUST!

Jüri Kukk

mm

Kommentaarid