Eha Võrk: Tallinn aitab korteriühistuid

Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul on pealinn toetanud oma korteriühistuid viimase kümne aasta jooksul kokku enam kui 10 miljoni euroga. „Seega toetab Tallinn korteriühistuid igal aastal kokku umbes miljoni euro ulatuses,“ ütles Võrk. „Iga toetus korteriühistule on ka toetus linnakeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks.“

Tallinna abilinnapea Eha Võrk andis Linnade ja Valdade Päevade raames peetud ettekandes ülevaate sellest, kuidas Tallinn aitab korteriühistutel linnakeskkonda paremaks ja kaunimaks muuta. Võrgu sõnul on üks suuremaid korteriühistutele suunatud toetusskeeme projekt „Fassaadid korda“. „Käesoleva aasta linnaeelarves on selleks toetuseks ette nähtud 395 000 eurot. Selle projektiga toetatakse ühistuid korterelamu renoveerimislaenu taotlemisel vajaliku omafinantseeringu katmisel.“

2005. aastal asus linn projekti „Hoovid korda“ raames toetama hoovialade korrastamist. Käesoleval aastal on projekti eelarve 395 000 eurot. Projekti abil saab rajada või remontida hoovialal asuva kõnnitee, rajada mängu- või spordiväljaku, parkimisplatsi või prügimaja, lahendada sademeveeprobleeme. Uuendusena saab alates 2014.aastast taotleda toetust rattamajade rajamiseks.

„Nõukogudeaegsest elamukvartalite planeerimise eripärast tulenevalt on aktuaalseks probleemiks parkimine õuealadel,“ nentis Võrk. „Tallinn pakub korteriühistutele parkimisprobleemi leevendamiseks võimalust seada linna maale korteriühistu kasuks isiklik kasutusõigus parkimisalade ehitamiseks. Praeguseks on seatud isiklik kasutusõigus 42 korteriühistu kasuks.“

Võrgu sõnul on parkimiskohtade rajamisel suureks probleemiks see, et elumajad asuvad lähestikku, seega puudub ala, kuhu parklakohti rajada. „Samas oleks lahendusena turvaline ja keskkonnasõbralik parkimismaja, mis ei rikuks rohealasid ning ka lastele jääks rohkem mänguruumi õuealal ja hoovis oleks ka liiklemiseks rohkem ruumi.“

Võrk rõhutas, et parkimismaja oleks ka autoomaniku jaoks mugav, sest talvel oleks auto pidevalt puhas ja sõiduvalmis, lõpptulemusena oleks ka vähem stressi parkimiskoha pärast. „Parkimismajade ehitamise põhiküsimus on maa – suur osa tänasest elamufondist koosneb 1960.–70. aastatel ehitatud kortermajadest ja on ehitatud üsna lähestikku,“ nentis Võrk. „Lahenduseks on riigimaa munitsipaliseerimine või maa rentimine. Teine põhiküsimus on parkimismaja rajamise finantseerimine.“

Võrgu sõnul ei määra elukeskkonna muudatust mitte üksnes linna ja riigi abi, vaid eeskätt korteriomanike võimekus ning tahe elamute energiatõhususse ja õuealade arendamisse panustada. „Samas tuleb kohalikul omavalitsusel silmas pidada, et iga toetus korteriühistule on ka toetus elukeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks,“ rõhutas Võrk.