1. Avaleht
  2. Meie aja kangelane
  3. Eksklusiivne teleintervjuu! Kuidas on riigi juhtimisega hakkama saanud Kersti Kaljulaid, Jüri Ratas ja valitsus? Kommenteerivad Arnold ja Ingrid Rüütel
Eksklusiivne teleintervjuu! Kuidas on riigi juhtimisega hakkama saanud Kersti Kaljulaid, Jüri Ratas ja valitsus? Kommenteerivad Arnold ja Ingrid Rüütel

Eksklusiivne teleintervjuu! Kuidas on riigi juhtimisega hakkama saanud Kersti Kaljulaid, Jüri Ratas ja valitsus? Kommenteerivad Arnold ja Ingrid Rüütel

Fotod: Rasmus Kooskora

Tallinna Televisiooni saate “Suvestuudio” ja heade uudiste portaali GoodNews ühisprojekt “Meie aja kangelased” on Kadrioru kõrval president Arnold Rüütli töökohas, et vestelda nendega nende mõtetest ja suveplaanidest. Presidendipaar Arnold ja Ingrid Rüütliga räägib GoodNews peatoimetaja Monika Kuzmina ja teises loos läheb jutt rohkem poliitilistele teemadele, milles mõlemad intervjueeritavad on küll vägagi kompetentsed — on ju nende elu möödunud iseseisva Eesti riigi eest võideldes.

Te olete mõlemad Eesti rahvale ja Eesti vabadusele kinkinud oma elu ja südame, mida on nemad teile vastu kinkinud?

President Arnold Rüütel: Ma arvan, et meie abikaasaga nii küsimust ei püstita. Meil on hea meel, et oleme andnud oma osa iseseisvuse taastamisel. Abikaasa oma teadusliku tööga aitab kaasa, et jäädvustada see kultuur, mis on läbi sajandite meie rahva poolt loodud, ja nagu meie põhiseaduse preambulas kõlab, peame me tegema kõik, et säilitada meie keel ja kultuur, need põhitõed, mida ühiskond on oma eksistentsi vältel suutnud luua.

Proua Ingrid Rüütel, ka teie olete Eestile palju kinkinud ja äsja tulite te ühe CD-plaadi esitluselt. Kuidas te jõudsite selleni, et meie väärtusi, esivanemate pärandit tulevastele põlvedele edasi anda?

See algas sellest, et ma õppisin ülikoolis rahvaluulet, läksin õppima eesti keelt ja kirjandust ning erialaks sai rahvaluule. Ma oleksin läinud arheoloogiasse, aga seda eriala siis ei olnud. Mind on ajalugu ja esivanemate kultuur alati huvitanud. Juba esimesel kursusel võeti mind kaasa Kihnule, Ruhnule ja Setomaale noote lindistama, kus rahvakunst oli eriti elav, just Setomaal. See oli minu jaos väga põnev ja sealt see kõik ka algas.

Mind on ajalugu ja esivanemate kultuur alati huvitanud.

Kui palju seda kõike on säilinud ja kui raske on koguda kokku esivanemate pärandit, ja nendest kogumikke koostada?

Meil on teatavasti väga suur Eesti rahvaluule arhiiv, kus ma ka praegu osalise koormusega töötan ja juba Jakob Hurda ajal oli meie rahvaluule kogu üks suuremaid maailmas. Praegu ma ei julgeks enam seda öelda, sest tänu tehnikale on kogu maailmas palju jäädvustatud. Aga rahvaluule kogu on meil tõesti suur ja sinna on pidevalt lisatud uut materjali. Mind saadeti juba esimestel õpinguaastatel praktika korras rahvaluulet koguma. Kui ma täiskohaga töölt ära tulin, võtsin endale meelepärase ülesande, hakkasin koostama seeriat materjalidest, mida olen koos kolleegidega läbi aegade Eestimaa erinevatest paikadest kogunud. Seeria nimi on “Mis on jäänud jälgedesse?” See on tsitaatvärss ühest vanast rahvalaulust. Esimene raamat oli “Saaremaa”, see on kogumik koos CD-dega, järgmine oli Muhu ja nüüd teen Pärnumaad, Audru, Tõstamaa, Tori, Vändra, need on piirkonnad, kus olen ka ise kogumas käinud.

Kui ma täiskohaga töölt ära tulin, võtsin endale meelepärase ülesande, hakkasin koostama seeriat materjalidest, mida olen koos kolleegidega läbi aegade Eestimaa erinevatest paikadest kogunud. Seeria nimi on “Mis on jäänud jälgedesse?”

President Arnold Rüütel, teie valdkonnaks on olnud julgeolekuküsimused?

Otseselt ma sellega ei tegele, kuid viimase 10 aasta jooksul olen võtnud osa rahvusvahelistest konverentsidest, kus on esindatud arvamusliidrid üle maailma, ekspresidendid ja- peaministrid, ja seda erinevatel kontinentidel. Julgeolekuküsimus on olnud üks keskseid ja probleemiks on suuta ette kujutada, milliseks kujuneb tuleviku maailm, kas on 10-15 suuremat keskust või Euroopa Liidule omane variant, kus on rahvuskultuurid ja vabariigid, aga ollakse siiski ühises liidus. Mina isiklikult leian, ja olen seda ka kõigis ettekannetes väljendanud, et õigem on just niisugune arenguviis ja samaaegselt tuleb suhelda nii, et me pole üksteisele mingil määral ohtlikud, vaid suhtleksime rahvusvaheliste reeglite järgi, mis on seatud ÜRO poolt, ja järgiksime neid. See oleks tuleviku jaoks kõige õigem. Selles mõttes olen tegelenud ka julgeolekuküsimustega.

Tuleb suhelda nii, et me pole üksteisele mingil määral ohtlikud, vaid suhtleksime rahvusvaheliste reeglite järgi, mis on seatud ÜRO poolt, ja järgiksime neid.

Kuidas olete suutnud ajaloo jooksul ja siiamaani säilitada selle rahumeelsuse ja optimismi, et läbi rääkida on võimalik ja saab hakkama häält tõstmata, rääkimata sõjast ja vägivallast. Olete te olnud terve elu rahumeelne?

Rahuliku meele mistahes olukordades on mulle kaasa andnud minu isa ja ema ning ma julgeks öelda, et suurel määral see külaühiskond, milles ma kasvasin, kodu eelkõige. Kõiki probleeme on võimalik lahendada, kui rahulikult ja mõistlikult üksteisega rääkida ja aru pidada.

Kõiki probleeme on võimalik lahendada, kui rahulikult ja mõistlikult üksteisega rääkida ja aru pidada.

Eestis on vahetunud ka valitsus ja uued jõud on võimul — kuidas kommenteerida uue valitsuse tööd?

Ma arvan, et praeguse valitsuse olukord on ühtviisi olnud positiivne, kuid samas peab ütlema, et need poliitilised jõud, kes  moodustasid valitsuse, ei suutnud seda siiski teha, kui me räägime ministritest, kellest mitmed on pidanud tagasi astuma. Neil ei olnud küllaldast elukogemust, et täita vastutusrikas ministri ametikoht, mis peab vedama konkreetset eluvaldkonda, räägime me siis kultuurist, majandusest või loodusest. Minu kujutluses moodustab ühiskond püramiidi, mille aluseks on rahvas, peale selle on ühiskondlikud organisatsioonid, omavalitsused ja edasi meie põhiseaduse järgi parlament, valitsus ja president. Tipus tuleb jälgida, et püramiid oleks toimiv ja selles ei tekiks lünki, selle peaksid tagama vajalike kogemuste ja teadmistega inimesed, ja et ära oleks kasutatud kogu teaduslik potentsiaal — ma rõhutan seda viimast. Et püramiid oleks elujõuline ja jätkusuutlik. Puudu ongi jäänud sellest, et pole ära kasutatud seda teaduslikku potentsiaali ja kogemust, mis on Eesti rahval olnud. Võib-olla asusid ministrikohale inimesed, kes pole kunagi töötanud vastutaval ametikohal, ei ettevõtte ega ühiskondlikul tasandil. Valitsus peab järgnevalt tegema tõsiseid korrektiive ja erakonnad ennekõike, et see püramiid oleks toimiv ja ühiskond oleks jätkusuutlik.

Puudu ongi jäänud sellest, et pole ära kasutatud seda teaduslikku potentsiaali ja kogemust, mis on Eesti rahval olnud.

Kas peaminister on oma tööga siiamaani hakkama saanud?

Võib öelda, et peaminister on positiivselt hakkama saanud, ta on osanud suhelda ühiskonnas ja avaldanud oma arvamust õigesti, aga samas minu poolt öeldule lisaks, ei ole siiski suudetud komplekteerida valitsust inimestest, kes oleksid kompetentsed oma vastutusalal töötama.

Võib öelda, et peaminister on positiivselt hakkama saanud, ta on osanud suhelda ühiskonnas ja avaldanud oma arvamust õigesti

Proua Ingrid Rüütel, meil on esimene Eesti naispresident. Kuidas olete rahul tema senise töö ja sõnumitega ühiskonnale?

Põhimõtteliselt pole ju tähtis, kas president on naine või mees, peaasi, et ta on tubli ja oskab ühiskonda aktsepteerida ja sellesse lülituda. Ma arvan, et uus president on olnud tõesti tubli, ta suhtleb inimestega, tal on jõudu ja jaksu, aga see ei tähenda muidugi, et absoluutselt kõigi tema seisukohtadega nõus oleksin. aga vaevalt on maailmas olemas inimest, kelle kõigi seisukohtadega ma nõustuksin. See on loomulik, et on eriarvamusi.

Põhimõtteliselt pole ju tähtis, kas president on naine või mees, peaasi, et ta on tubli ja oskab ühiskonda aktsepteerida ja sellesse lülituda.

President Arnold Rüütel, kas teie arvates on praegune riigipea hakkama saanud ja millist nõu te talle annaksite, et ta veel paremini hakkama saaks?

Eesti ei ole veel suutnud luua põhiseaduslikult toimivat presidendivalimiste süsteemi, on mitu varianti olnud, aga see, et praegu on valitud naispresident, on väga positiivne, selles on sõnum Eesti rahvale ja ühiskonnale. Aga tulevikus tuleks siiski välja töötada presidendivalimiste põhimõte, ja isiklikult mina leian, et oleks õige, kui rahvas valiks, kuid seejuures ei tohi eksida Eesti põhiseaduse kodakondsuse andmises. Kodakondsus peab olema neil määratletud isikutel, kes osalevad valimistel, ja sellisel puhul ma usun, et ühiskond suudab valida parima presidendi ja mitte ainult — sellisel puhul suudab ta valida ka parima Riigikogu. Siis ei ole nähtavasti probleemi ka valitsuse moodustamisel, kui näiteks ühiskondlikud organisatsioonid, sealhulgas teadlased, osaleksid ühiskonna kujundamisel ja et selles osaleks kogu ühiskond, mitte ainult vertikaalselt, kus kaks-kolm isikut valivad tagatoas. Selline ühiskond ei saa kunagi olema jätkusuutlik, selles tekib alati kõikvõimalikke probleeme. Minu poolt nimetatud ühiskond võiks olla tõesti reaalselt arenev ja väga tugev oma arengus ja ajaloos.

Tulevikus tuleks siiski välja töötada presidendivalimiste põhimõte, ja isiklikult mina leian, et oleks õige, kui rahvas valiks presidendi.

“Suvestuudio” on Tallinna Televisiooni eetris esmaspäevast reedeni algusega kell 20.30. Suve jooksul toome televaatajate ja lugejateni kindlasti veel meie aja tõeliste kangelaste lugusid. Seniks aga palju imelisi eluhetki, heade uudiste lugemist, suve nautimist ja muidugi “Suvestuudio” vaatamist. 

Head Uudised GoodNews

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga