Avaleht GoodNews raadios GOODNEWS JA KESK-EESTI TRE! Heade uudiste eetris on teema, mis inimeste silmis headusega ei haaku — poliitika
GOODNEWS JA KESK-EESTI TRE! Heade uudiste eetris on teema, mis inimeste silmis headusega ei haaku — poliitika
GoodNews raadios
0

GOODNEWS JA KESK-EESTI TRE! Heade uudiste eetris on teema, mis inimeste silmis headusega ei haaku — poliitika

0

GoodNewsHeade uudiste saade algab ühe saatejuhi, GoodNewsi esindava positiivitari Monika Kuzmina teatega, et portaal on kinni. “Goodnews.ee on panges!” kommenteerib kohe teine saatejuht, Kesk-Eesti Tre raadiomees Mati Palmet. “Kuidas te asjad nii vussi keerasite, et see tänase päeva kõige esimene hea uudis on?”

Monika selgitab, et portaal sai ajutiselt tõesti kinni pandud ja on saate eetrissemineku ajaks võib-olla juba lahti. “Oleme otsustanud portaali teha loetavamaks, põnevamaks ja struktueeritavamaks,” teatab ta, lisades, et nelja-aastaseks saav portaal ongi vananenud ja vajaks värskemat nägu. Mati nõustub kohe, sest lehte netis avades ei leia sealt kohe mitte ühtegi uudist, mis räägiks kellestki halba. Lisaks puuduvad ka toredad, vaimukad ja sädelevad reklaamid, mis avanevad nii, et kinni minna ei tahagi ja kui kinni saad, tulevad kaks tükki asemele. Kui need asjad peale installeerida, siis muutub portaal Mati hinnangul kindlasti paremaks.

Monika räägib ka sellest, et kui algul oligi mõte reklaami müüa, siis praegu soovitab portaal neile, kes tahaksid sinna oma teateid paigutada, pigem üht professionaalset artiklit firmast ja tema pakutavast, kus reklaam avaldub Mati öelduna alles kaheksandas lõigus. Sama joont ajab peatoimetaja ka ajakirjas Golf, kus ettevõte võib kirjutada tervel leheküljel oma soovidest, aga tillukesi tikutopsisuuruseid reklaame sinna ei saa panna.

Mati tõdeb, et igal asjal on oma põhjus, ka GoodNewsi kinniolekul ja ta tõmbab seose sellega, et peatoimetaja Monika sõidab Paidesse saatelindistusele samasuguse musta Drivri mersuga, millega toodi Suurele Sünnipäevale Secret Service muusikud ning Valka Serebro seksikad kiisud ehk siis igal asjal on oma põhjus. Tema tuli näiteks saatesse nahkjope ja sandaalidega seetõttu, et ei leidnud hommikul sokke üles — jällegi põhjus, nagu ka Monika rebenenud teksadel, mis võivad olla kandja selgitusel lihtsalt mugavad ja kõrvalvaataja ehk Mati arvates paljunäitavad.

Monika võtab uuesti üles GoodNewsi uuendamise ja lisab, et selle põhjus oli ka selles, et on alasid, kuhu lisandub pidevalt palju uut infot. Tulemas on eraldi rubriik “Hingele”, kust leiab intervjuusid vaimsete õpetajatega, uudiseid joogast meditatsioonist ja paljust muust vaimsest ning ka ürituste toimumisest. “Statistika näitab, et inimesed vajavad aina rohkem seda, mis toidaks ka nende hinge,” selgitab ta. “Meil on olnud suur au teha intervjuusid suurte gurudega, kes on oma alaga tegelenud 30-40 aastat.” Ta toob näiteks Himalayat ja Thirakit, keda ta kostitas oma kodus ja kes tõid endaga sinna piiritu rahu.

Mati uurib, et kas külaliste laual oli böfstrogonov ja Monika nendib, et veganlik elustiil ei ole nende peresse veel jõudnud. Tema suutis siiski oma kodustest külmkapi taimsetest varudest korraliku kosti kokku vaaritada. “Nad on taimtoitlased, aga nad ütlesid ka nii, et kui neile külalislahkusest midagi muud pakutakse, siis ei ütle nad ära!” lisab Monika.

Mati jutustab, et ka Gunnar Aarma oli mees, kes taimtoitlusest hoolimata sõi perenaise pakutud kotleti alati ära. Edasi tahab ta rääkida kõrgele hüppavatest rottidest ja Monika imestab, kuidas vestluskaaslase mõttekäik hüppab Himalaya vaimsest kõrgusest rottide peale ning soovib vastutasuks jutustada oma hamstriloo. Selgub aga, et Mati peab rottide puhul silmas poliitikuid. Tünni pandud rottidel on nimelt valik, kas õgida teisi või ise õgitud saada. Kolmandaks võimaluseks on kõrgele hüpates tünnist välja pääseda. Asja iva aga on selles, et Monikal, kes oli kunagi väga tihedalt poliitikas sees, on õnnestunud rotina sealt välja hüpata.

Edasi lähebki jutt sellele, kas Monika lõi poliitikas olles kellelegi hambad kintsu ja kas teda ennast üritati ära süüa. Monika tunnistab, et kellegi hambad olid pidevalt sääres ja kuigi endal oli see võimalik, ta hoidus teisi nahka pistmast. Mati kinnitusel oled erakonnas tegija siis, kui tood erakonda kellegi eriti tugeva isiksuse ja tugevamaks saad siis, kui sul õnnestub too parteisiseselt ära süüa. Kuigi Monika sellega ei nõustu, toob kolleeg võrdluseks Marina Kaljuranna, kes toodi Reformierakonna tiiva alla, näitamaks, et selles erakonnas polegi ainult vargad ja poliitbroilerid ning siis, kui too muutus liiga populaarseks, heideti ta kõrvale.

Monika teab, et tegelikult kulgevad kokkulepped erakondades omasoodu, sellised asjad juhtuvad seetõttu, et valimiste eel tullakse välja igasuguste lubadustega, selle asemel, et kujundada pidevalt positiivset kuvandit. Endise rahvaliitlasena suhtleb ta siiamaani president Arnold Rüütliga. “Ta on tõesti inimene, kellest ma õppisin lugu pidama tänu sellele, et mul õnnestus tema kõrval töötada,” nendib ta. Monika meenutab, kuidas ta istus kord Rüütli kõrval töölauas ja teda hämmastas mehe tohutu rahulikkus. Samas nimetab ta väga inetuks rünnakuid Rüütlite vastu nooremat põlvkonda ära kasutades, ja seda tehakse Monika arvates sageli puhtalt rünnakupsühhoosiga kaasa minnes.

Mati arvates usub enamik Eesti inimesi, et sellised noa selga löömised on poliitikas tavaline asi, neid kavandatakse ja viiakse pidevalt ellu ning see on loonud võimulolijatest väga halbade inimeste kuvandi. Ta toob näiteks kasvõi Monika kodupartei ehk Rahvaliidu, kust rasketel aegadel inimesed hakkasid mujale imbuma ja ta tahabki kuulda Monika arvamust, kas inimesed ongi sellised limukad, kelle eetiline platvorm variseb raskusi nähes kokku. Monika ütleb vahemärkusena, et tal on oma 7-8-aastasest parteistaažist tohutult materjale, millest võiks huvitava raamatu kirjutada, kuid samas, selle aja jooksul ei sunnitud teda kordagi millekski vastumeelseks.

Üheskoos meenutatakse nüüd, et Monika oli Viljandi linnavolikogu noorim liige, kuid siiski juba üle kahekümne, mitte lausa verinoor. “Ma tundsin ka ennast kõige noorema ja rumalamana, aga töö käigus õppisin nii palju, kui suutsin õppida,” lisab ta. Monika jutustab, et suurem osa tema erakonnakaaslastest olid tõeliselt siirad usus, et nad teevad kõike Eesti heaks. Kuid oli ka neid, kelle üle sai ahnus ja reeturlus võimu, ja Monika hinnangul on need inimesed, kes on poliitikas kõrgele tõusnud, kuid varasemas tegevuses on vähe saavutanud. Ta toob välja ka fakti, miks ta astus Rahvaliidu viimasel kongressil teravalt partei vedamise vastu sotside ridadesse ja selleks peab ta reetmist. Monika tunnistab, et on inimesi, kellele ta ei ütle iialgi tere just reetmise pärast.

Selle jutu järel soovib Monika üle minna positiivsemate teemade peale, kuid Mati nendib, et kogu see jutt oligi positiivne, sest näitas, et on inimesi, kellele reetmine on täiesti vastuvõetamatu. Monika lisab veel tõdemuse, et poliitikute suurim viga on see, kui asjad jäetakse lahti seletamata ja tausta ei anta teada. “Paljudel juhtudel see taust ei kannatagi välja ütlemist,” naerab Mati seepeale.

Monika lisab ühe väikese loo, kui ta krunniga peas ja koerakesega süles kohtus oma kontorimaja liftis ühe endise ministriga, kes oli ka lahkujate leeris ja tahtis teisi kaasa vedada. “Talle ütlesin ma tere, sest tema tegi tollal oma valikud, mina aga sain talle ausalt sirge seljaga näkku vaadata, temal aga nii hea seal liftis olla polnud,” räägib Monika.

Mati meenutab üht naljakat vahejuhtumit raadiosaadete alguses, kui Monika tuli ja ütles, et Arnold Rüütel on topis. “Ma veel mõtlesin, et kuidas ta nii ütleb, aga selgus, et Monika mõtles TOP-i ehk edetabelit,” naerab ta. Monika tunnistab, et kunagiste postrite järgi meeldis talle Lennart Meri rohkem, aga ta armub üldiselt meeste põhimõtetesse, mitte välimusse ning tema lugupidamise aluseks on oskus inimesi juhtida. Praegu aga pole ta ühessegi kandidaati armunud, vaid usub, et nüüd kuluks üks naispresident ära. Marina Kaljuranda peab ta väga heaks kandidaadiks just tema tausta tõttu. “Aga kaklus on kole!” tähendab ta.

Siis aga meenub Monikale, et ta andis ühes gallupis hääle Allar Jõksile, kelles ta näeb potentsiaali, enne kui poliitikamaastik ta ära rikub. Mati meeldetuletuse peale tolle sõnade suhtes ühe naiskandidaadi kohta arvab Monika, et Allar Jõks vabandas oma vääratuse peale üsna hästi ja väärib andestamist. Mati ütleb, et teda lõi Jõksi ütlus hingest kinni ja meeldis Kärmase repliik, et tegu on ikkagi peresaatega. Ta lisab, et Jõks on tuntud hea juristina ja see ebaõnnestunud katse nalja teha mõjus tõesti kõigile rabavalt. Monika nendib, et ka tema pole just eriti hea naljataja ja on ette tulnud, et naerab oma nalja peale üksi.

Mati võtab nüüd ette Mailis Repsi, kellega on ta kohtunud ja vestelnud raadiosaadetes, kuid presidendina saatejuht teda ei näe, sest daam pole see viimane rott, kes tünnist välja hüppab. Mailis on Mati hinnangul inimene, kelle suust pole ta kunagi kuulnud teadlikku kallutatud valet ega teiste mahategemist. “On tekkinud tunne, et selline ei saa presidendivalimisi võita,” arvab ta. Saatejuht lisab, et ka Arnold Rüütel pole oma minevikust hoolimata sellistes skeemides sees olnud ja Monika täpsustab, et ta on neist üle olnud. Tegelikult pole Mati hinnangul president Rüütli vastastel kunagi olnud teda rünnates midagi enamat võtta, kui tema suus sassi läinud sõnad.

Monika kiidab Delfis avaldatud omavalitsuste infot selle kohta, milline on neil seis valijameeste eelistustega, sest see tähendab avatust, kuigi selliseid omavalitsusi on vaid 23. “Selline läbipaistvus meeldiks inimestele ja nad saaksid kampaaniast aru,” leiab ta. Mati nendib, et neil, kel luukeresid kapis pole, on tõerääkimise privileeg ja üks selline kandidaat on Mart Helme. “EKRE-l on praegu veel hea võimalus rääkida välja, mida nad mõtlevad, mitte midagi muud. Kuulake mõnda saadet, kus Helme esineb ja mõelge, kas sellele jutule saab vastu vaielda,” seletab ta. Võimupoliitikute miinusteks peab ta pikka võimulolekut, võõraste mõttemallide külgepookimist ja juttu, mille peale tavainimene raputab pead: “No ta ei saa ju nii loll olla!”

Monika arvates on Mart Helme väga tark mees, kes oskab poliitikat teha ja heas mõttes ära kasutada neid vihaseid inimesi, keda siin riigis ei kuulata. “EKRE on võtnud inimesi kuulda ja pannud selle oma kasuks tööle,” arvab ta. Koalitsiooni roll on teha otsuseid ja opositsiooni roll juhtida kitsaskohtadele tähelepanu, ja see teebki Monika arvates selle koleda võitluse sarnaseks. Monika arvates on EKRE-s siiski lastud üle võlli liigne äärmuslus ja selleks peab ta seisukohti a la “Kui on must, näita ust!” Kuigi naissaatejuht usub ka seda, et neid äärmusluse hetki võimendab nende vastasrind ja nad ise ka ei kontrolli sageli, mis välja läheb.

Mati meenutab oma ammuseid kohtumisi Mart Helmega ja tema peab EKRE nõrkuseks seda, et nood pole äärmuslusesüüdistusi suutnud tasalülitada. Nimelt on EKRE-l väike ring avalikult selgitusi andvaid inimesi, vastased aga võtavad välja sellest ringist kõrvale jäävate inimeste sõnad ette ja kasutavad neid rünnakutes ka kontekstiväliselt. Mati meenutab üht oma lugu kohaliku võimu ja opositsiooni vastasseisust Paide turu küsimuses, kus ta pani loo pealkirja ühe tüli tühiseima probleemi ja see tekitas segadust. Tema hinnangul töödeldakse EKRE kohta käivaid uudiseid just samal moel.

Monika on näinud üht filmi tõsisest sõjapsühhoosi õhutamisest, ta usub, et ka EKRE teeb seda ja loodab, et keegi ekrelastest lükkab selle arvamuse ümber.

Siinkohal raputab ta ka veidi endale tuhka pähe, arvates, et portaal on liiga vähe poliitikale tähelepanu pööranud, just selles positiivses osas. Ta usub, et kui minna Riigikogusse heade uudiste esindajana, kuuleks saadikutelt ka midagi toredat, näiteks seda, mis neile tegelikult elus oluline on. Monika on ka arvamusel, et inimesed ei lähe siiski poliitikasse võimu pärast, vaid soovist midagi ära teha. “Võimu ei tohiks anda neile, keda huvitab ainult võim!” on Monika kindel, kuid Mati rikub kõik ära: “Võimule saavadki need, kelle jaoks on tähtis võim, sest nad keskenduvad selle saavutamisele!”

Mati võrdleb võimulepürgimist olümpiamängude maratonijooksuga, mida ei saa teha ainult sellepärast, et võõras riigis joosta saaks, püritakse ikkagi pjedestaalile. Monika vastuväide seisneb selles, et oma maa jaoks palju ära teinud inimene ei lähe puudujääke nähes poliitikasse vaid võimu pärast, vaid ta soovib siiski asju paremaks muuta. Sageli nad siiski upuvad sellesse lihtsalt ära.

Edasi aga lähevad kaks saatejuhti hea ja halva poliitiku rolli ning Mati tõestab, et poliitikas läheb viimane tihti valimisnimekirja etteotsa, esimene aga kusagile tahapoole. Monika on sellises olukorras olnud, kuid ta sattus siis numbrile 777, mis on inglite number, poliitikas aga väga silmapaistev kombinatsioon, ning ta saavutas tükkis parema tulemuse kui temast ettepoole surutud poliitik.

Kuna saade on läbi, siis otsustab Mati lõpetuseks teha lollikindla spikri valijameestele ning laseb lõpuloona eetrisse Marju Läniku ja laulu “Karikakar”.

GoodNews2

KUULA RAADIOSAATE KORDUST!

Jüri Kukk

mm
Head Uudised GoodNews
info@goodnews.ee

Kommentaarid