GOODNEWS KATSETAB! Kas kristallide abil saab mõtteid ja unenägusid suunata?
Heade uudiste portaali GoodNews tiim on läbi viinud mitmeid katsetusi jooga ja meditatsiooni vallas ning kaasa löönud ka mitmetes sportlikes trennides. Sel korral aga vahendab oma muljeid kokkupuutest kristallidega ajakirjanik Jüri Kukk, kes peab ennast laias laastus kõigis vaimsetes asjades avatud skeptikuks ehk siis usub ta neid asju, mida tunnetab ka enda peal töötavat. Vahendame tema muljeid kokkupuutumistest kristallidega ehk poolvääriskividega.
“Hiljuti viibisin Kaitseliidu õppustel, kus me öötundidel, enne uinumist lesisime telgis ja arutlesime ilmaelu üle. Siis ütles üks mees Eestis väga levinud kristallidega ravimise kohta, et see on ülim lollus — mida saab üks külm kivi inimesele teha? Sellega seoses otsustasin rääkida oma kogemustest.
Igas peres on vähemalt paar inimest, tavaliselt naist, kes tegelevad kristallidega. Minu lähedaste seas on selleks mu õde, kes on ka tervendaja, ja mu tütar, kes samuti huvitub vaimsetest asjadest. Just õde oli see, kes kinkis mulle kord kolm kivi — üks neist oli roosa kvarts, teine kuldkollane tsitriin ja kolmas süsimust obsidiaan ehk lohekivi ehk apatši pisar. Selle viimasega tekkis mul mingi side, sest kuigi ta oli süsimust, kumas ta vastu valgust vaadates läbi ja see tundus väga vahva (hiljem kinkisin ta samal eesmärgil ühele lähedasele sõbrannale). Obsidiaan on muide ka see kivi, millest tehtud noaga lõikasid asteegi preestrid ohverdatavatel südame välja ning “Troonide mängu” austajad teavad, et obsidiaannoaga sai tappa ebalasi ehk white walker`eid.
Ühel nädalavahetusel läksin matkama oma sünnipaika Võrumaal Misso vallas Kiviorus. Hommikul enne teeleminekut oli mul lohekivi käes ja mingil moel sattus see tasku. Matkates pidin jaheduse eest käed tasku pistma, leidsin obsidiaani eest ning hoidsin seda peos. Ja siis hakkaski juhtuma see, mis pani mind ennastki imestama. Kui ma tavaliselt vaatlen loodust ja naudin matkamist, siis sel korral tabasin ennast pidevalt mõtlemas oma probleemidele, vaagimas oma võimalusi, tegemas plaane, ja see oli häiriv. Mingil hetkel lausa ütlesin endale: stopp, sa tulid siia matkama, mitte oma probleemide üle mõtisklema. See kõik tundus kummaline ja kui matk hakkas lõppema, jõudis minuni järsku arusaam, et kivi võib sellega seotud olla.
Kodus otsisin üles mingi kristallide teejuhi või entsüklopeedia, täpsemalt, tõin selle raamatukogust. Sealt ma leidsingi obsidiaani kohta infot, et see kivi soodustab sisekaemust, endasse vaatamist. Kuna mina sellel matkal teda pidevalt sõrmitsesin, hakkas see minu peal tööle. Kuid ega minu katsetused sellega lõppenud. Võtsin selle lohekivi kord magama minnes pihku ja kuigi ta mitmel korral mul peost kadus, nägin unes just selliseid asju, mis on minuga minevikust kaasa tulnud: momente endistest töökohtadest, varasemast elust ja inimestest. See juhtub vaid siis, kui see kivi mul käes on. Pean täpsustama, et ma uinun tavaliselt ruttu, magan sügavalt, näen pidevalt unenägusid, puhkan hästi välja ja olen võimeline ärkama äratuskellata just sel ajal, kui vaja. Unemaailm on mul aga eriline — ma näen praktiliselt kogu magamisaja unenägusid, isegi siis, kui bussis sõites korraks suigatan.
Praegu on mul kodus kümmekond kristalli ja kasutan neid põhimõtteliselt siis, kui tahan unenägusid suunata. Näiteks merevaik (mis küll pole kristall) annab mulle väga head unenäod ning on üks kristall, mille nime jätan mainimata — see on nagu õudukate või fantaasiaunenägude kivi. Kord proovisin ennast kõigil oma kividel mõjutada lasta, sättides nad teki alla enda ümber — kuigi ma uinusin, tulin varsti üles ja korjasin nad kõik kokku, sest see maailm, mis mul unne ilmus, oli nii mitmekesine ja segane, et ma ei osanud selles olla, see oli liiast. Võite kogu selle jutu peale naerda, aga minu peal see töötab ning isegi kui ma tõesti ise suunan neid unenägusid ja kivi tegelikult midagi ei tee — ju ma suudan siis ise midagi ajus mõjutada. Mis aga kõige tähtsam — te võite kõik selle ise järele proovida!
