7. mai 2015

Heade uudiste saade keskendub emadele ja nende pidupäevale

Neljapäevase Kuma Raadio ja portaali GoodNews heade uudiste saates on seekord vaid saatejuhid Mati Palmet ja Monika Kuzmina, kuid teatud mõttes on stuudio ja eetrilained kõigi emade päralt, kelle tunnustamiseks on tekkinud emadepäev maikuu teisel pühapäeval. Mati tunnistab kohe, et eetrivälises jutus tekkis tal kahtlus, kas ettenähtud minutite jooksul on ikka piisavalt palju ainest, millest saatejutt kokku veeretada. “Kui poleks ema, poleks sind olemas!” hüüatab emarolli pidav Monika ja Mati nendib leplikult, et emade puhul on kõik okei, puhtad riided on kapis ootamas, söök laual, nõud pestud – nii nagu hilisemas elus hea naise puhul. Monika hindab ka head meest ning see tekitab kaassaatejuhis küsimuse, et kas ka hea mees tähendab pestud nõusid. “Me oleme elukaaslasega kahe peale üks hea ema!” seletab Monika kaasaegse pere tööjaotuse lahti.

Mati kaldub tavapäraselt õpetlikku monoloogi ja nendib, et see on kaasaegses mõistes šovinistlik, kui võetakse pool rahvast, tituleeritakse nad emadeks ja siis ülistatakse – ehk tahavad teised ka emad olla. Tema jutu järgi on Rootsis juba lasteaiad, kus pole poisse-tüdrukuid, vaid sõbrakesed, kelle kooseludest ühtedel tulevad lapsed, teistel mitte. Monika toob arutelu võõrsilt tagasi koju, kus emad on hinnas. “Ema on alati meie kõrval ja täidab rolli, mida keegi teine täita ei saa,” on õrnem sugu kindel. “Ilma emata oleks meil elu poole raskem!” Ta tuletab meelde ka üht oma mõtisklust kriiside rollist elus ning kutsub vanematele andestama kõike, mis võis valesti minna just halbadel aegadel.

Mati nendib “selle klähvimise” peale, et ka temal on emaga vedanud ja võrdleb emarolli Jeesus Kristusega, kelle tasemele me kunagi ei jõua, kuid eeskujuks peaksime teda ikkagi pidama.

Ema ja tütar Monika ütleb, et noorena on tal suhted emaga olnud karmid ja maailmavaatedki vahel ei klappinud, kuid nüüd, mil tal on oma poeg ja ka kasulaps peres, mõistab ta, et emaamet on raske ja on hea, et selle tunnustamiseks on oma päev.

Mati näited elust on halastamatud. Näiteks leiab ta, et ühiskond ja elu kaitseb ema karmi tegelikkuse eest sellega, et hoiab teda teadmast, mida kodunt lahkunud laps teeb. “Ema arvab, et laps tõmbab õhtul ema kootud sokid sügavamalt jalga ja lürbib kaasa antud teed, aga ta ei oska ette kujutadagi, kus ja mida laps tegelikult lürbib,” fantaseerib raadiohääl. “Hellalt emasse suhtuvad lapsed mõtlevad ka ise, et küll on hea, et ta ei tea.”

Monika teab või usub, et eks iga ema meenutab laste tegemistest kuuldes oma peakeses enda tehtud tegusid. “Natuke hurjutama ikka peab, isegi kui mõtled, et tegin ju ise sedasama,” leiab ta.

Mati jätkab omas stiilis ja toob näite, kus poeg tuleb kolm päeva pärast jaanituld koju ja jääb murule magama. “Rumal ema hakkab targutama, hea ema paneb pojale teki peale ja mõned õlled külma,” kirjeldab ta täpsustusega: “Hiljem teeb hea naine samamoodi!”

Nüüd järgnevad jutud headest emadest ja pisut alkoholiga tutvunud lastest. Monika räägib, kuidas tema hea tädi, kes on tallegi teise ema eest, võttis vastu täisealisuse piiril olevat ja svipsis koju tulnud poega. “Ta kallutas poega vaadates pead veidi, siis jälle püsti, ega öelnud midagi. Vaikimine mõjub mõnikord paremini.”

Mati omakorda meenutab klassiõhtut kerge šampusega, millele nad lisasid omalt poolt Vana Tallinnat ja kui ta puhvetile toetudes ema ees seisis, siis purskas too hoopiski naerma. “Ega ma ennast maailmavallutajana ei tundnud küll,” räägib ta ema reaktsiooni mõjust.

Monika kinnitab, et ema amet on täistöökoht, kus tuleb laste heaks palju ära teha ja olla seejuures veel ka heatujuline. Kuna võluva meediadaami sünnipäev langeb ühte emadepäevaga, mis tähendab suurt hõivatust, siis tegi tema oma emale kingituse juba ära, viies ta ilusalongi. Mati mõttele, et iluprotseduurid tulevad meelde mitte-enam-esimest noorust, vastab Monika: “Ilusalongis pannakse naine tundma, et see on alles esimene noorus.”

Kuma raadiomehe küsimus naissoost olevuste kohta, kelle GoodNewsi looja ja arendaja Monika on kaasa toonud ja kellest kumbki vanuse poolest pole kindlasti tema ema, paljastab nüüd fakti, et senisest dialoogist hoolimata pole saatejuhid stuudios vaid kahekesi. Nende arutelu on varjutanud tõsiasja, et Monikaga on kaasas juba tuntud praktikant Joanna ja vähem tuntud Triinu.

Kõigepealt tutvustabki Triinu ennast. Selgub, et ta õpib Põhja-Soomes, Helsingist 400 kilomeetri kaugusel meediaassistendiks, süvitsi kindlat asja ei õpi, vaid tema ampluaa koosneb fotograafiast, filmindusest, raadiotööst ja paljust muust. See paneb Mati uurima, et kas teistes stuudiotes valitseb sama segadus ja hullumaja nagu Kumas, kuid Triinu ei oska veel paralleele tõmmata. Edasi järgneb neiu selgitus selle kohta, kuidas ta MediaMarketingi jõudis ning selgub, et Triin Mustingu tee meediapraktikas algas Soomes, kus ta lootis klassiõega koos pääseda bändikontserditele filmima, kuid lõpuks selgus, et seda tööd nad siiski ei saa. Siis tulid uued lubavad, kuid tulutud otsingud Soomes ja Tallinnas, kuid kõik need sumbusid ei millekski. See paneb saatejuht Mati hüüatama: “Sa sattusid troppide otsa!” Kõik lõppes sellega, et sõprade sõprade kaudu sai Triinu ühendust Monikaga ja lausa viimasel hetkel ka praktikandikoha.

Järgneb keskustelu. Mati: “On ju kohutav jama, millega Monika tegeleb?” Triinu: “Vastupidi, ma imestan, kuidas ta jõuab kõike seda ohjata!” Monika: “Ega ma tegelikult ohjagi, ma teen tööd!”

Monika lisab kohe sõnumi, et ta võtab seda väga tõsiselt, kui noor inimene tema juurde praktikale soovib ning ütleb kindlalt, kas tal on võimalik soovi täita või ei. Tuginedes Triinu praktikale, kellele anti mõnedes firmades ebakindlaid ja selgusetuid lubadusi, pöördub ta firmajuhtide poole: “Ärge lubage noortele midagi, mida te ei suuda pakkuda. Kui kõik panevad noore inimese ootele, võime ta tööinnu ära rikkuda.” MediaMarketingis on Triinu esimese kooli kätte, kui ta korraldas koos modellikooliga fotolavastusi.

Mati näeb muidugi asju oma nurga alt: “Tänu Monika vastutustundetusele, pirtsakatele modellidele ja laiskadele fotograafidele saadki elupagasi. Elu võibki olla lill, sest ka kaktus õitseb.”

Kuma saatejuhi sarkasm langeb kohe kättemaksu alla, sest Monika, Joanna ja Triinu panevad ta headele uudistele kriitikat tegema. Enne kurikavalat mängu aga kutsub Monika kõiki kuulajaid kirjutama ilusaid lugusid oma emast ja postitama need Facebooki GoodNewsi fänniküljele. Parimatele on ette nähtud autasud, sealhulgas Eesti-sisene reis koos emaga.

Niisiis, kurikavala mängu eesmärk on panna Mati kriitikupädevus proovile – ta peab heas uudises leidma negatiivset. Eelneb Monika selgitus: “Mati on kaks aastat saates ülbitsenud – sa vingud ja virised ja mina pean kogu aeg rääkima, et ärge kuulake Matit, ta ei mõtle seda, mida räägib. Nüüd vaatame, kui hea kriitik sa tegelikult oled!” Esimene uudis Monikalt räägib Eesti Lasterikaste Perede Liidu suurperede luulekonkursist. Mati soovitab kõigil grafomaanidel koguneda Tallinna loomaaia kinnisesse ruumi, kust keegi ei pääse välja enne, kui kõik luuletused on loetud. Vastus ei lähe konstruktiivselt negatiivse kriitika alla.

Järgmine uudis on Joannalt: “Aeroobikaga head tegema! Lastefond kogub annetusi Võru puuetega laste hoiukodule”. Mati: “Aeroobika on uudne ala: nii selle leiutajad kui ka need, kes vahepeal leidsid, et see mõjub tegelikult halvasti, on nüüdseks surnud.”

Järgneb “Kosmos IMAX kutsub õpetajaid tutvuma haridusliku programmiga”. Programmis vaatavad pedagoogid reaalset veealust maailma ja seda maailma samuti näinud Mati meenutab sealset kisa, möllu ja möirgamist. “Kujutan ette, kuidas õpetajate silmad säravad, kui hai möirgab,” ütleb kriitik ja soovitab pedagoogidele lisaks IMAXi toodangule ka programme, kus tutvutakse juustu, kindlustuste, raamatute ja muuga. Jällegi tunnistatakse kriitika mittepiisavalt negatiivseks.

Kui jutt tuleb suvisest Joogafestivalist, mis toimub Haapsalus, küsib Mati, et miks seda on vaja kritiseerida? “See on sama segane nagu mulle antavate punktide värk. Lugu on selles, et seal, kust jooga pärineb, jõutakse esimesele astmele aastatega. Kust mina need aastad võtan ja kus on jooga praktilisus? Sama hästi võiks teha reaktiivlennukipäevad, kus me tiirutame lennukiga linna kohal!” arutleb ta.

Joanna loeb ette uudise spiooninäitusest AHHAA keskuses. Mati jaoks on see pigem põnev, talle on alati meeldinud tulistavad pastakad ja saatejuht meenutab muuseumi kunagises piiripunktis Lääne- ja Ida-Berliini, kus olid väljas vahendid, millega sotsialismiajal põgeneti DDR-ist. Monikale tuleb seepeale meelde Exit Room’i külastamine, kus välja pääsemiseks tuli kinnisilmi koode otsida ja kuigi reaalne võimalus õhku lennata puudus, oli tegu siiski mõnusa ellujäämiskursusega.

Mati isiklik meenutus on karmim: “Vahemere rannikul tuleb hüpata murdlainesse ja lasta ennast kaldale kanda. Paraku võtavad järgmised veemassid inimese taas merele kaasa ja kui kunagi kaldale pääsed, siis see ongi tõeline kaif. Asja teeb ekstreemsemaks seegi, et päästevesti kasutamise korral jääd ebamäärasesse asendisse hulpima ega tulegi enam välja.”

Joanna loetud uudis Tartust kui unistuste jalgrattalinnast ehk laste temaatilisest joonistusvõistlusest viib kriitiku taas Berliini. Ta ei kritiseeri mitte seda, mille juhtis tähelepanu Triinu: “Võitnud lasteaiarühm saab kamba peale ühe ratta”, vaid seda, et Eesti ühiskond polegi nii väga jalgratturitesõbralik, kui eeldada võiks – me alles liigume sinnapoole. Saatejuht teab nimelt, et mujal Euroopas on rattur liikluses püha lehm, seda ka siis, kui ta mõtleb lehma ajuga ja tegutseb lehma kombel – teised liiklejad annavad ka siis väntajale eelisõiguse. Mati leiab veel, et jalgratturite võimalused peaks igas linnaplaneeringus tähtsal kohal olema.

Järgmine uudis puudutab algavat teismelise rahabossi sarja, mille pressiesitlusel käis ka praktikant Triinu. Matil on eelarvamused oma kogemustest, sest need sarjad pole tõsielulised, lollakad reeglid teevad seriaali pikapeale ebahuvitavaks. Saatejuht toob näiteks reisisarja, kus reeglid näevad ette passi tagaajamist, kuid kellelgi võiks pass ju ka kohe taskus ollagi! “Formaadis kohitsetakse sellised võimalused ära, kõik toimub ühtemoodi ja pärast kümnendat saadet on huvi kadunud,” nendib ta. Mis aga puutub teismeliste peremehetsemisse pere rahakotis, siis siinkohal teab Mati, et kui pere-eelarves poleks makse ja arveid, siis on reaalses elus lausa uskumatu, kui väikse rahaga hakkama saab.

Kriitika tõsielusarjade pihta paneb ka Monika kritiseerima ja meenutama üht võõramaist talendisaadet, kus lapsed laulsid tuntud laulu, vedasid siis kohtunikudki lavale ja kõik lõppes suure ning lõbusa mölluga. Tema idee seisneb selles, et ka meie põhjamaaliselt tasakaalukates saadetes võiks inimesed ennast rohkem välja elada, olla julgemad, hüpata, karjuda ja tunda ennast vabalt.

Kriitik võtab saate lõpuhetked enda kätte ja räägib ühe sõbra postitusest – too hakkas marjadest mingeid mahetooteid tegema ja lõpptulemusena käis aastaga tema juures 22 erinevat kontrolli, kes üritasid ettevõtet mingil moel sulgeda. Monika kutsub seepeale mahetootjaid oma tegemistest GoodNewsis rääkima. Mati aga on vahepeal roninud kaubanduskettide mätta otsa ja leiab, et kuna mahetalunikud on nondele kui tüütud kärbsed, siis Eesti bürokraatia on kärbsepiits. Tema soovitab kuulajatel kirjutada paandunud bürokraatide emadele, et miks nad pole oma lapsi õieti kasvatanud.

Monika loeb veel uudise sellest, et Go Travel korraldab aastavahetusreisi New Yorki, kus Mihkel Raud tutvustab osalejatele temale juba tuttavat linna ning saate lõppedes peab positiivitar tunnistama, et kahe koostööaasta jooksul on Mati teda ära petnud, tõelist negatiivsuskriitikut temas pole. Mati Palmet kuulutatakse lõpuminutitel pidulikult heade uudiste esindajaks Järvamaal ja Kuma raadioeetris. “Suurvaimu avastamiseks kulub aastaid!” ohkab tiitlivõitja kommentaariks.

Suur- ja teiste heade vaimudega kohtute Kuma Raadio eetris neljapäeval 11.20 ja kordussaates pühapäeval kell 15. Seni leidke häid emotsioone igalt poolt, kust võimalik, ennekõike aga portaalist GoodNews ning oma ema külastades!

KUULA SAADET!

GoodNews Kuma raadios 07.mai 2015Monika Kuzmina, Joanna Müür ja Triin Musting

GoodNews Top20