1. Avaleht
  2. Kunst
  3. HUVITAV PAKKUMINE! Noor kunstnik otsib Lennart Meri portreele väärikat kohta
HUVITAV PAKKUMINE! Noor kunstnik otsib Lennart Meri portreele väärikat kohta

HUVITAV PAKKUMINE! Noor kunstnik otsib Lennart Meri portreele väärikat kohta

Tänane joonistus president Merist
Tänane joonistus president Merist

Hiljuti ilmus Facebookis pakkumine, milles noor kunstnik George Vainaru teatas, et viimase lihvi on saanud tema senise elu suurim kunstiteos, portree härra Lennart Merist (40x60cm), mille valmistamiseks kasutas ta vaid harilikke pliiatseid, kustutuskummi ja joonlauda ning teritajat. Kunstnik palus jagada seda postitust ja aidata leida sellele portreele vääriline koht ja omanik. “Julgen väita, et see on väga hinnaline ja ainulaadne kunstiteos – loodetavasti leidub inimene, kes seda hinnata oskab ja vastava tasu ka pildi eest pakub,” kirjutas autor.
GoodNews tundis huvi selle andeka kunstniku vastu ja George Vainaru jutustab alljärgnevalt oma loometeest ning loomingust.

George, esiteks küsiksin traditsiooniliselt — millal ja kuidas sa alustasid joonistamisega?

Ma alustasin portreejoonistamist 14. eluaastast. Nimelt tekkis mul soov kinkida enda tolleaegsele tüdruksõbrale midagi erilist ja omapärast, iseenda kätega valmistatut, mille sarnast kingitust ta varem polnud saanud. Niisiis haarasin pliiatsi kätte ja alustasin temast pildi joonistamist. Seda joonistust alustasin ma rahulolematu tulemuse tõttu täiesti tõsimeeli ligi 30 korda uuesti, kuni lõpuks sai valmis minu esimene portreejoonistus. Antud joonistus ja minu viimane teos härra Merest on heaks võrdluseks minu arengu suhtes umbes kuue aasta vältel.

Mis vahendeid sa loomisel kasutad?

Üldiselt joonistan ainult harilike pliiatsitega, eraldi tööriistadena kasutan joonlauda, teritajat ja kustutuskummi. Paber asetseb laual ja selle ees on sülearvuti, millelt saan jälgida originaalfotot ja detailide nägemiseks seda vastavalt vajadusele suurendada. Küll aga valmis kuu aega tagasi minu esimene põletatud kunstiteos puittahvlil ja kavatsen varsti kõrvetada esimese portreepildi puidule, kuid seda alles siis, kui vaba aega tekib ja vastav huviline leidub.

Mis on ühe õnnestunud joonistuse eelduseks?

Esimene joonistus tüdruksõbrast
Esimene joonistus tüdruksõbrast

Hariliku võtan kätte vaid siis, kui selleks vastav tahe ja tunne tekivad. Ma ei saa end sundida mitte ühtegi asja ega inimest joonistama, kui mul puudub selleks tuju ja sama käib joonistatava pildi kohta – kui mul puudub igasugune huvi originaalpildi või sellel kujutatava inimese suhtes, ei hakka ma isegi proovima. Seetõttu olen ma teostest enamuse kinkinud sünnipäevadeks või muudel tähpäevadel ning raha küsinud ainult üksikute piltide eest. Kokku olen teinud ligi 50 portreepilti ning nendest tellituid on vähe. Tellimusi on küll aastate jooksul esitatud omajagu, kuid minu töö viimistlemiseks kulub nii palju aega, et paraku ei mõista inimesed selle töö hulka ega pühendumust ja selle tõttu ka pildi maksumust või väärtust minu jaoks. Joonistamine on mulle ainult hobiks, kuid kui ma tööga alustan, siis teen selle alati nii hästi kui võimalik ja ühe töö viimistlemine võib võtta kuni mitukümmend tundi paigalistumist. Ma tegelen veel paljude muude asjadega ning suhtlen aktiivselt paljude inimestega ja joonistamiseks pean ma ootama õiget aega ning sel ajal katkestama kõik muud tegevused. Isegi küsides A3 portreepildi eest 50 eurot, ei tasu see end tegelikult ära.

Kuidas mõte president Lennart Meri jäädvustamisele läks? 

Lennart Georg Merest pildi joonistamine on natukene pikema taustaga, kui teised siiani loodud teosed. Möödunud suve juulikuu lõppedes sai läbi Koit Toome ja Maarja-Liis Ilusa kontserttuur “Maailm meie käes,” mille käigus minagi nendega mööda Eestit taaskord ringi sõitsin ning vabatahtlikuna täitsin heli- ja valgustehnika ülesseadmise kohustusi koos Eesti ühe nimekama helirežissööri Toomas Paidraga (kitarril, aeg-ajalt lauldes ning humoorikate ütlustega saatis neid laval Koidu pikaajaline kaasesineja Jorma Puusaag). Tänu enda tädile ja tema abikaasale, Annika ja Vello Tellissaarele, kes tegelevad kontrsertkorraldusega, asusin nende ning Koidu ja Jormaga tuurile juba 8 aastat tagasi ning Maarjaga oleme samuti enne koos tuuril käinud. Niisiis tunnen ma eelnevalt nimetatud austatud artiste juba ammu ja olen nendega “sina” peal ning suhtleme heade tuttavate või sõpradena rohkem, kui kolleegidena. Enne möödunud tuuri lõppu kargas mul ühel hommikul pähe mõte joonistada Koidust ja Maarjast portreed ja seda ma ka tegin ning andsin need üle viimasel kontserdil Tallinna Botaanikaaias kingitusena & tänutäheks meeldiva seltskonna ja koostöö eest. Nüüd on neil miskit minustki mälestuseks! Pärast nende piltidest tehtud fotode üleslaadimist enda facebooki kontole, hakkas üha enam inimesi huvi tundma ja kirjutama mulle seoses joonistamisega ja pilditellimustega. Tähelepanu kasvades tuli mul idee luua midagi veel uhkemat ja suuremat ehk siis pilt A1 või A2 paberile.

George konverentsil (vasakult teine)
George konverentsil (vasakult teine)

Kõigepealt otsustasin A2 paberi kasuks, kuid ma pidin pikalt kaaluma, et keda sinna joonistada, sest see oli mulle kunstialaselt suurim ja kõige aeganõudvam ettevõtmine. Jõudes selgusele, et kõige tuntum inimene iga rahvuse jaoks on ilmselt president, tuli mulle kohe silme ette Lennart Meri. Ilmselt sai mulle koolis käies ajalootundides selgeks, et ta oli väga haritud, mitmekülgne, esinduslik ja austatud härra ning president. Teda mäletavad kõik mulle teadaolevad inimesed praktiliselt samal moel ning järelikult tunnevad tema pildi ka sama kiiresti ära. Kõige rohkem inspireerisid mind sarnasused tema isiksusega — ta tundis hästi inimesi, oskas läbirääkimisi pidada võidukalt, ta oli vaimukas, kindlameelne. Olgugi, et esmakordselt presidendiks sai ta mitte rahva valituna, vaid riigikogu valituna, suutis tollane president Meri oma ettevõtmiste ja tegudega end tõestada ja teenida eesti rahva austuse. Ta oli hea juht ja liider ning ma näen enda tulevikku sarnasena.

On sel pildil ka sõnum?

Ma loodan, et see pilt jõuab sellisesse kohta, kus kõik saavad seda vaatamas käia või siis mõnesse Riigikogu istungisaali. Mõlemal juhul võiks see joonistusel edasi kantud kindlameelsete silmade ja tõsise pilgu läbi olla meeldetuletuseks kas niisama vaatajatele või valitsuseliikmetele: valitsemine on omaette kunst, kuid juhtimine ja liiderlikult teiste heaolu eest seismise soovid peavad pärinema südamlikust soovist, mitte vajadusest suurt palka saada ja selle arvelt endale “vajalike kulutuste” juurdemõtlemisest. Ma ei taha ja ei viitsi end tänase poliitikaga isegi vaevata. Kuidagi nad jah, ajavad oma istungitel ja aruteludel läbi ja kindlasti mõned teevad tublit tööd oma pukis, kuid enamasti on ikka kuulda ainult aruteludest ja üha enam süvenevat hämamist järjest keerulisemate sõnadega. Reaalsetest tegudest või ettevõtmistest, mis mitte ainult teoorias, vaid ka praktikas ja silmanähtavalt elanikkonna elu parandaks, on puudus.

Mida joonistus tehniliselt endast kujutab?

Härra Mere pilt on joonistatud tavalisele valgele paberile ning see on puitraamis, mida katab klaas ehk siis tegu on klassikalise pildiraamiga.

Räägi veidi ka endast.  

Minust endast — olen alles 20-aastane noormees ja nagu alguses sai kirja pandud, tegelen paljude erinevate asjadega ning mulle meeldib suhelda erinevate inimestega. Mulle ei meeldi ennasttäis inimesed. Ma olen paljude spordialadega tegelenud ja mulle meeldib end vormis hoida — tugev keha ja tugev vaim on teineteisele suureks toeks. Ma olen teistest alati tugevam olnud reaalainetes, eriti matemaatikas, füüsikas ning julgen öelda, et valdan hästi inglise kirja- ja kõnekeelt. Ma olen “kõva käsi” nii kabe- kui malemängus. Olen osalenud mitmes rahvusvahelises noortevahetusprojektis. 2011. aastal Soomes ning eduka esinemise eest selle noortevahetuse käigus olin järgneval 2012. aastal Hollandi noortevahetusprojekti üks organiseerijatest. Samal aastal toimus Tartus Dorpatis konverents “Lasterikkus — kas tõeline rikkus?”, kus osales ligi 700 inimest seitsmest erinevast riigist, sealhulgas poliitikud, ministrid, teadlased, analüütikud, lapsevanemad ja veel hulgaliselt tähtsaid isikuid. Mind palus sinna Eestimaa noorte eest sõna võtma Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap.

Kuidas Sinuga pildi asjus ühendust saab?

Huvilistel palun saata hinnapakkumine meiliaadressile georgvain@hotmail.com või võtta ühendust numbril +372 51975597. Joonistuse kõrval seisab originaal A4 foto, mis on väsinud printeriga välja lastud. See ei ole igasugune lihtne portree, nimelt on peaaegu kõik detailid ja jooned pildil üles mõõdetud originaalfotolt ja seejärel suurele paberile kantud. Suuremate huviliste jaoks lisasin mõned ülesvõtted töö valmistamise etappidest eraldi albumisse nimega Princeps populorum (ladina keeles “Rahva juht”) enda Facebooki kontol.

Jüri Kukk

Head Uudised GoodNews