1. Avaleht
  2. Intervjuu
  3. INTERVJUU! Marika Tuus-Laul: kõige enam annab jõudu tagasiside inimestelt
INTERVJUU! Marika Tuus-Laul: kõige enam annab jõudu tagasiside inimestelt

INTERVJUU! Marika Tuus-Laul: kõige enam annab jõudu tagasiside inimestelt

Marika Tuus-Laul puhkehetkel Alatskivil
Marika Tuus-Laul Tartumaal Alatskivil

GoodNewsi järgnevaks riigikogu liikmeks sarjas uude koosseisu valituks osutunutega on Marika Tuus-Laul. Vestlusteemaks said tema arusaamad poliitikast ja ennekõike  sotsiaalküsimusest.

Juttu tuli ka teleajakirjandusest, millele on Marika tänaseni truuks jäänud ning ravimtaimede kasvatamisest Kuremaal asuvas maakodus ning paadist, mis kannab staažika naispoliitiku eesnime.

Saime teada Marika seostest Eesti parimaks mängufilmiks valitud “Kevadega”.

Teie elus on oluliseks märgusõnaks “ahvatluste tund” 60ndate aastate lõpul valminud samanimelise muusikafilmi järgi, kus mängisite peaosa, Miss Universiumit. Kuivõrd võib aga ahvaluste tunniks nimetada Teie järjekordset valimist riigikokku?

Olen valitud neljandat korda riigikokku ja tean, vastupidiselt uustulnukate arvamusele, et ees ootab seal ahvatluste asemel raske töö ˗ jooksed ühelt koosolekult ja istungilt teisele, jagad end valimispiirkonnaga, kirjutad artikleid, töötad läbi seadusi, kirjutad arupärimisi, lahendad inimeste probleeme, tegeled ka kodus õhtutundidel tööga, sest see ei saa kunagi otsa. Ja alati on tunne, et saaks veelgi paremini. Kui aus olla, siis ega selle töö kõrvalt palju vaba aega ei jäägi, eriti kui tahta seda südamega võtta. Aga mina teisiti ei oska. Olen ehk liialt enesepiitsutaja ja maksimalist, kuid teisiti ei tule välja.

Teid valiti Jõgevamaalt ja Tartumaalt. Kuidas iseloomustaksite neid maakondi ja sealseid inimesi?

Minu valimispiirkond on tore. Kohtudes ja kokku puutudes valimiste ajal tuhandete inimestega saan öelda, et kogesin vaid korra negatiivset suhtumist. Inimesed on väga toredad, ühist keelt pole raske leida. Tajume probleeme ühtemoodi. Samas tunnetasin, et rahvas on praegusest võimust väsinud, tahetakse olulisi muutusi. Aga eestlane ise on suhteliselt passiivne. Pigem ütleb, et ajame kuidagi läbi, ehk läheb paremaks. Samas näeme, kuidas maaelu järjest koomale tõmbub.

Poliitikutöö nõuab stressitaluvust. Kust olete selleks energiat ammutanud?

Talvel on raskem. Suvel annab jõudu päike, minu hobi ˗ ravim- ja maitsetaimede kasvatamine ning nendega tegelemine. Maakodu on kena Kuremaa järve ääres. Armastan varahommikuti vaatamata ilmale suplemas käia. Mööda Eestimaad koos abikaasaga ringi käimine annab jõudu. Aga kõige enam annab jõudu inimeste tagasiside, kui suudad neid aidata ja nendega asjadest rääkida, arutada. See ongi põhjus, miks seda tööd teha tahan.

Sageli kurdetakse poliitikutele muresid, aga kas räägitakse ka kordaminekutest?

Marika Tuus-Laul Kuremaal ürdiaias
Marika Tuus-Laul Kuremaal ürdiaias

Inimesed ei tule poliitikuga kohtuma selleks, et öelda, et kõik on hea ja tore. Loomulikult kurdetakse väikeste pensionide, arstiabi kättesaamatuse ja selle pikkade järjekordade üle. Rahvale ei meeldi, et Keskerakonda igasuguste võtetega võimule ei lasta. Vanematele inimestele on vastuvõetamatu e-hääletus. Probleeme on ja nendest tullaksegi rääkima. Samas on väga palju kiidetud Tallinna Televisiooni ja välja toodud mõningaid saateid, mida ei jäeta kunagi vahele, nende hulgas ka „Knopka“.

Millistest oma tegudest rohkem kui kümme aastat kestnud poliitikutöös kõige rohkem rõõmu tunnete?

Loomulikult on hea meel, kui saad sotsiaalpoliitikas midagi inimeste heaks ära teha. Aastal 2005 koostasime ja andsin riigikogus üle eelnõu pensionitõusuks. Kui kuu hiljem võimuliit lagunes ja Keskerakond sai valitsusse, saimegi teoks teha taasiseseisvumise aja suurima pensionitõusu. Selle aluseks oligi minu eestvedamisel tehtud eelnõu.

Just äsja lõppenud riigikogus saime veel päev enne selle lõpetamist vastu võtta Keskerakonna muudatusettepaneku alusel seaduseelnõu, mille järgi saavad tulevikus apteekide omanikuks olla vaid kõrgharidusega erialaspetsialistid – proviisorid. Minu selge seisukoht on, et tervishoiu valdkonnas peavad maksma professionaalide otsused ja need ei tohi olla mõjutatud ärimehest omaniku poolt, kes seab esikohale omanikutulu erinevalt proviisorist, kes on andnud ametivande ja lähtub eeskätt patsiendi vajadustest. Olin seda muudatust püüdnud sisse viia juba 10neid aastaid, aga seekord see õnnestus konsensusega.

Riigikogus oldud 12 aasta jooksul on olnud kordaminekuid palju. Need olid vaid paar näidet.

Mida sotsiaalpoliitikas eriliselt oluliseks peate?

Enamik Keskerakonna valmisprogrammi sotsiaalpoliitika põhimõtetest on minu kirja pandud. Meie arvates tuleks pensionisüsteemi kindlasti muuta nii, et miiniumi kui ka keskmist palka saavate inimeste üks tööaasta hakkaks võrduma ühe pensioniaastaga ehk kindlustusaastaga. Pension peaks katma ka eaka hooldekodu kulud. Tahame ratifisteerida Euroopa vanurite sotsiaalkaitse konventsiooni. Igal juhul tuleks ümber teha ummikusse jooksnud tööhõivereform. Samuti on meil välja töötatud üksikasjaline programm noorte ja perede toetamiseks.

Keskerakond jääbki riigikogu uues koosseisus vähemalt alguses tõenäoliselt opositsiooni. Millised on aga Teie ootused uuele koalitsioonile ja valitsusele?

Ma ei oota sellelt koalitsioonilt midagi head. Valimiste suurimad kaotajad olid IRL ja sotsiaaldemokraadid, rahvas hääletas nad maha. Minu arvates peaks rahva sõna arvestama ja neid ei tohiks praegu koalitsiooni võtta. Jätta aga koalitsioonist kõrvale Keskerakond, antakse sõnum, et 146 00 valija soovi eiratakse ja see on juba oht julgeolekule.

Kas opositsioonis olla on ka mõneti karastavam, kui peab pidevalt olema valmis kriitikaks, agrumentide esitamiseks, valijate huvide kaitsmiseks ja ehk ei teki nii mugavustunnet?

Ainult tugevad saavadki olla opositsioonis. Keskerakond ongi väga tugev. Pikalt koalitsioonis olnud poliitikud on opositsiooni sattudes saamatud, ei orienteeru teemades, ei tunne isegi riigikogu kodukorra reegleid. IRLi puhul oli see viimati selgelt nähtav.

Kaks Riigikogu liiget ja teleajakiranikku õde ja vend Marika Tuus-Laul ja Heimar Lenk
Kaks Riigikogu liiget ja teleajakiranikku õde ja vend Marika Tuus-Laul ja Heimar Lenk

Enne esmakordselt Riigikokku valimist 2003. aastal töötasite pikka aega Eesti Televisioonis saatejuhi ja toimetajana. Kuidas Teist sai ajakirjanik? Kas eeskujuks võis olla ka vanem vend Heimar Lenk?

See on tore, kui on vanem vend. Mäletan, kui käisin esimeses klassis ja Heimar viiendas. Heimar tuli vahetunni ajal mind sageli vaatama, pani sussinööpi kinni ja tõi kohvikust saia.

Kui Heimar oli juba aastaid ajakirjanik olnud ja mina lõpetanud Pedagoogilise Instituudi, mõtlesin ühel päeval äkki ringi ja läksin Tartu Ülikooli, kus lõpetasin žurnalistika. Eks Heimari eeskuju ja teleekraan nakatasid ka mind. Riigikokku kandideerisime tõepoolest ühel ajal, kuigi selles me küll kokku ei leppinud. Tallinna linnavolikogus oli Heimar minust varem. Mind kutsuti samuti kandideerima, aga saade „Knopka“ ETVs oli tol korral väljakutse ja ma ei tahtnud sellest loobuda. Mõned aastad hiljem valiti mindki volikokku, kus minust sai linnavolikogu aseesimees.

Nüüd toome riigikogu kohvikust teineteisele saia. Niisugune kokkukuulumine on tulnud meie väga üksmeelsest perekonnast. Ema ja isa pühendasid oma elu paljuski meie kasvatamisele ja koolitamisele.

Mis andis mõtte taastada Tallinna Televisioonis oma kunagine kaubamärk “Knopka”?

“Knopka“ räägib asjadest, mis on inimestele väga olulised. Pärast saadet helistavad mulle väga paljud inimesed, keda saade on kõnetanud. Kõik need 12 aastat riigikogus on inimesed seda kunagist ETV „Knopka“ saadet meenutanud, et mäletavad mind sellest ajast ja tunnevad saatest puudust. Just sellepärast tekkiski mõte seda uuesti mõnda aega teha.

“Knopka” on kriitline saade.

Kui rääkida ajakirjaniku rollist, siis ega ajakirjanik ei lahenda probleeme. Žurnalist osutab probleemidele, kirjeldab, näitab, toob välja probleemi põhipunktid. Samuti ka „Knopka“ saates. Kui näiteks kõik lehed, raadio- ja telekanalid osutaksid e-hääletusega seotud puudustele, siis valitsus ja riigikogu oleksid sunnitud seadusandlust muutma. Ajakirjanik ise ei saa ju seda teha.

Teid oleks võetud Arvo Kruusemendi legendaarsesse filmi “Kevade” Teelet mängima. Konkursi võitis siiski Riina Hein.

See on tore lapsepõlvemälestus. Meil oli koolis vabaainena õppekavas filmikunsti kursus. Muuhulgas käisime kinos ka filme vaatamas. Ühel korral „Partisani“ kinos tuli mu juurde üks proua ja palus tulla konkursile Teele kohale. Jäimegi viimasena sõelale koos tänase Teelega ehk Riina Heinaga. Minule sai saatuslikuks liiga linnatüdrukulik kõnnak nagu mulle öeldi. Aga ma ju tegelikult lõpetasingi esimese kõrgharidusena Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimise eriala. Eks see pisik oli pärit juba sellest ajast, kui käisin 4 aastat kooli näiteringis ja korduvalt esinesime ka ETVs.

Marika Tuus -Laul koos abikaasa Uuno Lauluga
Marika Tuus -Laul koos abikaasa Uuno Lauluga

Miks ja kuidas tuli Teie ellu kaunis Kuremaa Jõgevamaal?

Saatusel on meiega omad plaanid. Kui olin Tallinnas saanud unistuste kodu, ütles mulle üks „nõiamoor“, et sinna ma ei jää, et mu tulevane elukoht saab olema veekogu ääres. Ta toonitas seda enesekindlalt mitu korda. Ja nüüd ongi mu maakodu ilusa Kuremaa järve ääres. Ju siis oli nii ette määratud.

Rääkige oma hobist – ravimtaimede kasvatamisest ja ürditeede propageerimisest ja kas maakodu järve ääres seisev paat „Marika“ on Teie oma?

Marika-Tuus Laul Kuremaal kohvikute päeval  ürditeede kohvikut pidamas
Marika-Tuus Laul Kuremaal kohvikute päeval ürditeede kohvikut pidamas

Maaoludes Kuremaa järve ääres elustus mulle juba nooruspõlvest tuttav hobi – ravim- ja ürditaimede tundmine, kasvatamine, korjamine. Siis ju selliseid raamatuid ei olnud ja nii ma kirjutasin ümber raamatukogust võetud eestiaegse raamatu „Kodumaa ravimtaimed“. Praegu on meil abikaasaga omad ürdipeenrad. Osasid taimi korjame loodusest, põhiliselt Otepäält, kust on mu ema pärit. See teadmine annab väge juurde. On ju vana ütlus, et kui istutad, oled õnnelik. Nii ongi – taimedega tegelemine annab jõudu, ürditee on tervisele toeks, aitab tervist tugevdada. Kui vaatad nende õite ilu ja mesilaste sumisemist seal ümber, siis tead, et midagi ilusamat ei olegi. See on täiuslik. Aga me kasvatame ka kartulit ja tomateid. Tallinnas seevastu elame jällegi linnaelu.

Oleks ju patt, kui elad kauni järve ääres ja vaatad seda ainult kaldalt. Jah, eelmisel aastal ostsime ilusa valge aerupaadi ja abikaasa pani talle nimeks Marika. Vahel õhtupoole naudime sellega järvel päikeseloojangut.

Usutles Jaan-Ivo Lukas

Head Uudised GoodNews