KARMID MEHED ROOLIS! Kaugsõidujuht Urmas Tamm peab oma ametit elustiiliks
Kaugsõidujuht Urmas Tamm räägib oma ameti varjupoolest, alustades siiski positiivsest küljest ehk siis meestest, kes on selle ameti uhkuseks. Need on mehed, kelle jaoks on kaugsõidujuhi amet elustiil ja keda võib nimetada fanaatikuteks, sest nad ei suuda paigale jääda ja rahulikku elu elada. Urmas ise on samasugune — ta üritas jääda paikseks ja töötas saiatooteid vedaval autol, kuid üle poole aasta vastu ei pidanud ning nüüd on ta taas suure auto roolis ja seikleb mööda Euroopat. Need ameti külge kasvanud juhid on ka kõige seaduskuulelikum seltskond. Muide, väljendi “rekkamehed” kohta ütleb Urmas, et see on soomlaste väljend ja need mehed on Soomes omaette seltskond, kuid Eestist lõuna ja lääne suunas sõitvad mehed nimetavad ise endid kaugsõidujuhtideks.
Pahupoolt on palju
“See amet ongi tegelikult elustiil. Kui sa seda ei tunnista, siis sa seda ametit kaua ei pea,” jutustab autojuht. On ka mehi, kes ameti maine alla tõmbavad ning eriti hullud on need, kes teevad seda tööd vaid raha pärast — nad rikuvad seadusi, kasutavad abivahendeid, mis takistavad politsei tööd ja nii edasi.
Pahupoolt on selles ametis kahjuks palju ja üks on see, et autojuhil on kõige rohkem seadusi, mida järgida — kõikidel riikidel, mida läbitakse, on omad seadused pluss veel töö- ja puhkeaja seadus. Trahvid rikkumiste eest on meeletud.
“On firmasid, kes arvavad et autojuht on valvur, ekspediitor ja autojuht ühes isikus ja 24 tundi töös,” räägib Urmas. “Paljudes riikides puuduvad turvalised parklad. Ka maksulised pole väga turvalised ning paljudel juhtidel tuleb needki omast taskust maksta. Lihtsalt firma ei aksepteeri seda vajadust. Juht saab parklas küll välja magada, ja pidevalt valvama ei pea, aga sageli on selle hinnaks on rikutud käru, varastatud küte ja kaup. Ega juht ei kuu!egi kabiini midagi. Tegutsetakse megavaikselt ja professionaalselt.
Veel on olemas logistikud, kes moraalselt sunnivad juhti seadusi rikkuma. Neid pole õnneks enam palju ja nende alt juhid ka lahkuvad.” Moraalse sunni all peab ta silmas tähtajaks kohale jõudmist, kusjuures sõiduaeg on nii lühike, et trahvide vältimiseks ei jää juhil muud üle kui kiirustades seadusi rikkuda.
Koormasse pugenud pagulane tähendab suurt jama
Pahupoolele jäävadki nii maanteeröövlid, kes autodesse sisse murdes rikuvad kaupa ja tehnikat, kui ka teedel rändajad. Nende pärast olekski vaja ööbida tasulistes parklates, kus saab silma looja lasta, ilma et peaks pahanduste pärast muretsema. “Minulgi oli viimasel ringil uuel kärul 5 auku sees,” räägib Urmas. “Muidugi on meie jaoks problemaatiline ka pagulaste teema, kes Inglismaale üritavad pääseda. Lõhuvad, rikuvad, poevad peale ja tekitavad juhile paksu pahandust. Inglismaa poolel vahele jäädes saab reeglina juht mõned päevad kinni istuda ja megatrahvi kaela (üks isik reeglina 1000-2000 Inglise naela) ja sissesõidu keelu, kuigi ise süüdi pole.” Euroopasse saabunud võõrastest polevat vaimustuses mitte ükski autojuht.
Üheks probleemiks peab Urmas ka amatöörautojuhtide hoolimatust ja arvestamatust, kes teevad manöövreid, mis sunnivad suurema auto juhti järsult pidurdama või tegema järske manöövreid, kümneid tonne kaaluvat masinat aga on raske lihtsalt talitseda, eriti talvel. “Füüsika teeb oma töö ja selle vastu ei saa,” nendib juht.
Saab ka nalja
“Kaugsõidu juht peaks oskama vähemalt saksa või inglise keelt, olenevalt sellest, kuhu kanti ta pidevalt sõidab. Mina räägin suhtlustasandil inglise keelt,” lisab Urmas. Teedel juhtub mõistagi ka palju naljakat ja vähem naljakat. Näiteks räägib ta loo Hispaaniast, kus remonditöökojas võeti purunenud käru õhkpadjad kiiresti lahti ja siis teatati, et osi pole võtta, need tellitakse pealinnast ja ei teagi, millal need saabuvad — ilmselt lootuses, et juht maksab kiirema töö eest. Urmas lülitas seepeale võimsa külmiku tööle ja peagi küsis meister talt, et kas see peab ikka nii häirivalt töötama. “Ütlesin, et mul on klementiinid peal ja ma pean kauba värskena ja tervena kodu viima,” naerab juht. Tunni aja möödudes oli vajalikud osad kohal ja käru korras. Hispaanlaste lemmiksõnaks pidigi olema “mañana” ehk “homme.”
Kõigist neist raskustest hoolimata on kaugsõidujuhid üks entusiastlik kamp, kellele meeldivad suured maanteed, kõrvus vilistav tuul, uued paigad ja huvitavad inimesed.
Jüri Kukk