6. mai 2016

KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Head uudised keskenduvad peatsele emadepäevale

Heade uudiste saade algab kolme osalise, raadiomees Mati Palmeti ning GoodNewsi tüdrukute Monika Kuzmina ja Joanna Müüri rõõmsahäälsete tervitustega ning Monika palvega osutada talle pisut tähelepanu. Esmalt siiski sõelutakse läbi faktid, et daamid on stuudiosse laekunud teki ja kahe padjaga ning kui Monika autos sõites töötas, siis Joanna lausa magas, käekesed pea all. Mati teeb teatavaks, et saade salvestatakse varajastel hommikutundidel, sest positiivitaridel läks murest ja pingest uni varakult ära, kuna neil ei tulnud pähe ühtegi head uudist. Aga tõsi ta on, kui tüdrukud raadiomaja juurde jõudsid, tundus neile, et see on tühi ja Mati on nad unustanud. Mati siiski tuli läbi unele vaibunud linna ja ka raadiomaja puldi taga vilkusid Andres Põllu silmad.

Monika alustab klassikaga ehk siis tervitab eetris ema. Tegelikult on asi pühalikum, ta loeb ette pika luuletuse “Emake, pühakene”, mis paneb Mati jahmuma, et mis nüüd lahti on! Tegu on siiski vaid emadepäeva tervitusega ja Monika vallandab selles kõik mõtted ja tunded, mis tal südames ema vastu on. Pärast deklameerimist meenutab ta seda korda, kui ta läks lähedastega emale seda lugema ja teistele oli meelde jäänud vaid “Emakene, pühakene”, mille peale ema naeris: “Mis püha ema mina nüüd olen!”

Joanna kasutab samuti eetrit ära, vabandab ema ees, et pole luuletamist ära õppinud ja lubab see-eest tordiga külla tulla. Monika seevastu teatab, et tema tulla ei saa ja loeb luuletust. Mati meenutab tuntud-teatud fakti, et kui mees tuleb lillede ja tordiga, siis on ta mingi jama kokku keeranud. “Ega te vist emadele head tütred pole olnud?” pärib ta. Monika nendib, et sellest, kui paha tütar oled emale olnud, saad aru alles siis, kui omal on lapsed ja neile kasvavad saba ja sarved. “Kui oma peres toimuvad ladina plahvatused, siis mõistad, et püha emakene, mida sa pidid kannatama,” teab ta nüüd oma tempude mõju emale. “Mina veel võrrelda ei saa, aga ma ega ma ei tahagi midagi öelda,” ei taha Joanna võrdlusmomenti tekitada.

Mati meenutab ja leiab, et võinuks lapsena kihvtim vend olla, kuid tema oli emale pai poiss, erinevalt õest, kellele olid kihvad õigesse kohta kasvanud ja kes näitas pidevalt iseloomu. Tulevase raadiomehega oli lihtne: kui tal kästi midagi teha, ütles ta okei, ja oligi tehtud, tal ei tulnud mõtetki, et peaks midagi teisiti tegema. Matile meenub ka see, kuidas ta ei saanud aru, miks teised lapsed jonnivad, sest tema nägi ära, et selleks mõistlikku põhjust ju pole!

Saatejuht jõuab ka filosofeerida selle üle, et poisid, kel lapsepõlves autosid polnud, hakkavad täismehena neid koguma, Monika leiab, et temal peaks sel juhul praegu palju nukke olema ja Joanna tänab õnne, et oma teletupsud juba tirtsuna ära kogus.

Mingil hetkel raadiomehe iseloom siiski muutus ja heast poisist on nüüd kasvanud kangekaelne tegelane, kes ennast survestada ei lase. Oma ema meenutades loodab ta, et too on Tre Raadio haardeulatuses väljas ega kuule poja sõnu, aga ta on mõelnud, et tema ema on väga eriline kõige positiivsemas mõttes. Monika nendib seepeale, et heade uudiste saates lastakse pisaratel silma tulla keskmiselt kord kuus ja kui viimati vesistas ta Maksim Vorovski poksivõitu meenutades, siis seekord on silmad niisked raadiomees Mati jutu peale.

Saatejuht otsustab nüüd tõrvatilga meesse kukutada ja tunnistab, et talle pole emadepäev kunagi meeldinud ja ta leiab, et ilmselt on see rohkem lapseea jaoks. Tema nooruses oli selleks naistepäev, mil Mati leidis alati poest ühe populaarse lõhnaõli, kuulsate prantsuse lõhnaõlide koopia, ja kinkis selle emale.

Monika vaatab nüüd teemale teisest dimensioonist ehk ema pilguga lapsele ning jutustab ühe loo, kus ta oli töökoosolekul ja järsku helistas tema poeg. Telefoni võttis vastu Joanna, kes kirjeldab lapse probleemi umbes nii: meid pandi tööle, kool kasutab meid ära, selleks on koolis töötajad. Laps lubas isegi lähedal olevate politseinike käest oma õigused üle küsida. Selgus, et tegu tööõpetuse tunniga ja hiljem pojale tagasi helistanud Monika lubas temaga õhtul koos õigused üle vaadata.

Monika tunnistab, et kuigi oleks pidanud lapsele soovitama sõna kuulata, ta pigem naeris selle üle, et laps julgeb raamidest välja minna. Hiljem selgus, et tööle panemise üle olid pahased siiski kõik, tema laps polnud algataja. Mati nendib, et ühiskond on muutunud — varem poleks keegi jõmpsikale õigust andnud ja selline oma õiguse taga ajamine on kehv asi. Temal küll nõukaaja nostalgiat pole, kuid sel ajal oli suhtlemine inimestel seltsimehelikum ja eetilisem — olukorras, kus tõde on ühtmoodi ja oma õigus teistmoodi, kipuvad inimesed tõest üle astuma ja nendel aegadel oleks see jätnud teiste silmis halva märgi.

Samas vaatab saatejuht asja ka teisest küljest — meil tehakse igal aastal “Teeme ära” talgud, kus me koristame teiste prügi ja see kordub aastast aastasse, ometigi on meil olemas prügivedu ja vastavad töökohad. Mati näeb head momenti selles, et ehk hakkavadki noored asja just nii vaatama, et aastaringselt koristamata prügi on kellegi tegemata töö ja näppu tuleks vibutada ametnike poole.

Joanna usub, et need, kes koristamas käivad, ei viska enam kunagi prahti maha, kuid Mati arvab, et talgutel käivad need, kes seda ka varem pole teinud. Monika meenutab oma esimesi talgusid, kus ta nägi tõelist jõledust ja tsiteerib: “Kui iga inimene koristaks ära oma ukseesise, oleks maailm puhas paik.”

Oma poja juhtumi juurde naastes ütleb Monika, et tema poeg tegi etteantud töö ära, tema näeb positiivset momenti selles, et lapsel on mõtlemisvõime ja kui talle miski kummaline tundub, siis ta kommunikeerub väljapoole ehk siis arutleb asja läbi. “Õpeta, et kui pead midagi tegema, siis mõtle kohe, et kas ikka pead,” soovitab Mati. “Siis on tal tuleviku jõhkras ühiskonnas teravad hambad.”

Monika vahetab teemat ja teatab, et tema süda lausa rõkkab rõõmust. Asi sai alguse möödunud nädalal, mis oli positiivitarile teatud põhjustel depressiivne ja siis sai ta telefonikõne projekti “Jääkaru uus kodu” eestvedajalt Veronika Padarilt, kes teatas, et MediaMarketing väärib aplausi. Jutt on agentuuri ning Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi algatatud koolide joonistusvõistlusest, kuhu laekus üle tuhande vapustava töö. Monika tunnistab, et sisemuses lootis ta, et tuleb kasvõi paarsada joonistust, aga tegelik arv üllatas ülimeeldivalt. Uue polaariumi ehitamise projekt on saanud suurt vastukaja kogu ühiskonnas ja nüüd tuli toetus ka viimaselt sihtgrupilt, lastelt.

Kuigi Mati arvab, et jääkaru joonistamine pole raske, piisab, kui joonistad suure valge koera, oli laste fantaasia siiski märksa suurem. Monika ja Joanna räägivad jääkarust, mis on tehtud paberile kleebitud tatra- ja riisiteradest, teine jälle plaadil naelte vahele tõmmatud valgete niitide abiga, oli ka voolitud jääkarukujusid ja palju muud. Kõigist neist töödest tehakse ka näitus. Žüriis olev Monika ütleb, et mida väiksemad lapsed, seda suurem on fantaasia ja endastmõistetavalt on suuremate laste tööd jällegi kunstilisemad, sest nemad on kauem joonistanud. Lapsed on andnud fantaasiale voli ka selles osas, mis puudutab jääkarude päästmist, alates mõmmiku otsest jääpangalt päästmisest kuni selleni, et jääväljade sulamise vähendamiseks tarbitakse vähem elektrit ja autosõidu asemel käiakse jala. Igal juhul Monika tänab kõiki õpetajaid, kes joonistusvõistlusesse lapsed kaasa haarasid.

Edasi läheb jutt GoodNewsis avaldatule ning Monika ja Joanna käivad teadupärast proovimise eesmärgil väga erinevates trennides. Kuna varasem Kundalini jooga tegi nad liiga rahulikuks, siis alles hiljuti asendasid nad selle hip-hop tantsuga. “Mina ei saanud 40 minutiga ühtegi sammu selgeks, mul oli tegemist, et oma jalad põrandalt üles leida,” meenutab Joanna. Tüdrukud lasid oma ponnistused videole salvestada ja vähemalt tantsuõpetaja Joel juht arvas küll, et nad said hakkama. Takkajärgi meenutab Monika, et hip-hop võttis pinged maha ja andis vabanemistunde ning Joanna sõnul on muusika saatel liikumine lahe.

Kui Joanna ja Monika erinevate trennide katsetamistega alustasid, tundus kõik see raskena, kuid nüüd on nad hoos ja lubavad ka balletitundi minna. Mati sooviks seda ka stuudios näha ja videole võtta ning ta meenutab hoopis teistsugust katsetuste sarja, kui ta Riia vanalinnas katsetas kõigi baaride külastamist — viimane koht neis katsetustes jäi meelde Sigulda restorani ja sidrunilikööriga ja siis oli kõik.

Saatejuht nendib, et GoodNewsi loetavuses on endiselt taipoks, Kevin Renno ja Markko Moisar. Viimatinimetatult püüdis ta eelmises saates iga hinna eest välja meelitada seda, millises olukorras poksija kellelegi vastu koonu annaks, kuid mees, kes tema arvates võiks kõrtsitäie mehi läbi peksta, jäi selle juurde, et kriitilises olukorras ta jookseks minema. Monika meenutab Edvin Kibuse sõnu, et taipoksija läheks järgmisel päeval pigem trenni kui istuks kakluse pärast politseis. Võttes võrdluseks ka hiljuti intervjueeritud tippgolfari Sander Aadusaare, leiab Monika, et sellised inimesed on oma alasse läinud süvitsi ja pühendunud sellele põhjalikult.

Mati esitab intrigeeriva küsimuse — kui tüdrukud käivad kord joogas, siis jälle taipoksis, kus ühes soovitatakse mediteerida, teises on jällegi oma filosoofia, siis kas neist erinevustest miski kokku jooksma ei hakka? Monika selgitab, et nemad Joannaga käivad erinevaid asju proovimas, et saada kogemus ja seda meedias kajastada, toda niinimetatud kuulutamist nad aluseks ei võta. Lisaks leiab ta, et erinevate alade õpetajad paeluvad huvilisi pigem oma eeskuju, mitte aga filosoofiate pähemäärimisega. Tema ise on golfis kogenud seda, et kui veel kolme aasta eest olid tal selle mängu suhtes omad eelarvamused, siis nüüd on ta selle mängu ilust aru saanud läbi nende inimeste, kes on golfi oma südamesse võtnud.

Mati pakub välja tõsiasja, et mistahes alaga süvitsi tegelemine võtab mingi arvestatava taseme saavutamiseks aastaid ja isegi aastakümneid ning selles mõttes on hea, kui elad ühes kindlas kultuuriruumis. Paraku kaasaegses maailmas on valikute kaubamaja suur , inimesed otsivad erinevatelt teeotstelt seda õiget teed, aastad ja elu aga lähevad. Järgnevad filosoofilised mõtisklused: “Valikute kaubamajas on keeruline mõistlikuks jääda ja üht varianti leida,” arvab Joanna. “Alati saab teha seda, et teed otsuseid südamega, kuulad südame häält ja nii saab süda mõistusest võitu,” täiendab Monika. “On ka lihtsaid valikuid — kui valikus on telekas ja õlu ning süda tõmbab õlle poole, siis kahekesi saate ka mõistusest jagu!” pakub Mati oma variandi välja.

Monika naaseb emadepäeva juurde ja tsiteerib Mark Twaini: “Minu emal oli minu kasvatamisega palju probleeme, aga tundub, et ta nautis seda.” Järgnevad presidentide George Washingtoni ja Abraham Lincolni ning kunstnik Pablo Picasso tsitaadid, mis tõestavad, et ema on iga inimese elus tähtsaim naine. Kuna saade hakkab lõppema, siis leitakse koos positiivne ütlus: “See, mis täna on tragöödia, on homme nali!” ning Mati soovitab neile, kel headest uudistest puudu jäi, minna internetti ja lugeda seda, mida kirjutatakse seal presidendikandidaatidest. Saade on kordusena Tre eetris Rapla ja Pärnumaal pühapäeval kell 9 ja Kesk-Eesti Tres kell 15, seni aga kuulake raadiohäälte eetrijuttu, leidke häid uudiseid portaalist GoodNews ning minge emadepäeval külla kõige kallimale inimesele, oma emale!

KUULA SAADET!

GoodNews Tre Raadios 05.mai 2016Monika Kuzmina ja Joanna Müür

GoodNews Top20