Avaleht GoodNews raadios KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste eetris on vanarauakeevitajast kunstnik Hannes Paldrock
KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste eetris on vanarauakeevitajast kunstnik Hannes Paldrock
GoodNews raadios
0

KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste eetris on vanarauakeevitajast kunstnik Hannes Paldrock

0

monika-kuzmina-ja-hannes-paldrok5Head uudised on taas eetris ja saatejuht Mati Palmeti juurde stuudiosse on jõudnud tema pooltunnikolleeg Monika Kuzmina koos külalisega, kelleks on noor, 25-aastane kunstnik Hannes Paldrock. Külalise kutsumine esmase põhjusena nimetab Monika kuuldud fakti, et Hannesel oli juba 7-aastasena oma esimene isikunäitus. Mati naerab selle peale, et Monikale hakkas see alles 19 aastat hiljem muljet avaldama. Kunstnik aga meenutab, et alguses pidi see tulema koos praegu Sorgena tuntud kunstniku ehk Margus Tiitsmaaga kahasse, aga lõpuks tegi ta selle üksi. Monika täpsustab nüüd, et Hannes on tuntud kunstniku ja performance-tegija Al Paldroki poeg ja siit tõstatub üles küsimus, et kas isa mõjutas poja loomingulist käekäiku juba nii varases nooruses.

Hannes tunnistab, et alguses oli mõju kindlasti, aga siis kadus ta loomingulisus mõneks ajaks rulade maailma. Siis aga tuli Akadeemia Non Grata algus Pärnus ja ta kasvas koos nende tudengitega üles ning kunstnike maailmas tegeles ta isa ja ema kõrvalt kõige toimuvaga kaasa, kasvõi näiteks lõuendite pingutamisega. Mati arvab seepeale, et kunstnike laste lapsepõlv on ilmselt parem kui muusikute omadel, sest kui lapse saab vitsaga käes klaverit klimberdama panna, siis maalima tõenäoliselt mitte, kuigi tegelikkuses on pooled muusikute lastest selle vitsavariandi ümber lükanud.

monika-kuzmina-ja-hannes-paldrok3

Monika meenutab intervjuud, kus Hannes on öelnud, et teda on enim mõjutanud ka Non Grata maailmaturneed. Külalise sõnul on talle reiside kõrval mõju avaldanud ka see loovvõrgustik, mis on andnud 20 aasta jooksul kohtumisi väga huvitavate inimestega, alates absurdsetest tüüpidest kuni geeniuste ja filosoofideni. Mati näeb Non Gratas kahte mõõtkava — üks neist on kunstnike ja teine avalikkuse oma ning viimane näeb selles lõputut provotseerimist. Ta meenutab ka performance`i Paides, kus paljaste tagumikega mehed kõlkusid puude otsas, mis tekitas ka pingelisi situatsioone, kui õllene helitehnik samuti püksid maha ajas ja seda peeti kunsti madaldamiseks.

Hannes selgitab, et sel hetkel nägi kogu grupeering ilmselt ennast kui ühiskonna tohtrit ja parandajat, kes võttis asja tõsiselt ja seetõttu nad solvusid segamise peale. Mati küsib kohe, et mis ravi oli selles, kui üks preformance`il osalejatest laskis ennast kaelani maasse kaevata, sest sel hetkel näis ravi vajavat vaid tema ise. “Eks see arusaamine võtabki aega, performance ongi see, mis jääb meelde ja kummitama elu lõpuni,” arutleb Hannes. Monika nimetab seda Al Paldroki sõnade kohaselt templiks mällu. Mati hinnangul 90% inimestest ei hakkagi performance`i mõistma ega tahagi. Hannese sõnul ei olegi sel ühtset tõlgendust, see visatakse lihtsalt õhku, et igalühel oleks vabadus seda oma arusaamade piirides lahti seletada. Monika meenutab oma esimest performance`i nägemist Telliskivi Loomelinnakus koos Joanna Müüri ja Elviira Eessaarega, kus ta viibis põleva auto lähedal, mis võis veel plahvatada, kohal olid tuletõrje ja politsei, ja siis oli ka temal tunne, et kaoks nüüd neljaks kuuks Pariisi ja naasteks ütleks lähedastele vabandavalt: ma tegin performance`i.

hannes-paldrok2

“Mind pani küll mõtlema see hetke kontrollimatus, mis oligi sõnumiks, et kuidas keegi käitub kriisiolukorras, mida ei saa kontrolli all hoida, ” selgitab Monika oma arusaama. “Küsimus on selles, mida see kelleski käivitab.” Tema sõnul on samas tema tutvusringkonnas palju inimesi, kes küsivad endiselt: miks seda tehti? Mati usub, et kunstnikud ei tahagi kõike lahti seletada ja toob välja ka teise mõtte: kui publik ei saa aru, mida on kunstiga öelda tahetud, on kunstnik teinud tühja tööd. Teine äärmus on tema arvates see, kui kunstnik loob ainult iseendale ja jätab kõigile tõlgendada seda nii, kuidas neile sobib. Mõistagi on Matil varuks ka pikem lugu, kuidas ühe lindistusega pandi rahvas kirikus altari ette põlvitama, et kuulda mittekristlikku juttu.

Edasi tulebki jutuks see, et kas kunsti sõnumist peab tingimata aru saama või peab jääma interpreteerimise ruumi. Hannes ütleb, et tema näitustel pole A4 formaadis selgitusi kõrval, sest ei pea olema nii, et olles kontseptsiooni läbi lugenud, üllatub külastaja: aa, nüüd ma sain aru! Sama arvab ta ka kirjandusest, kus õpetajad selgitavad õpilastele juba ette, mida kirjanik teost kirjutades mõtles. Hannese sõnul on ka Non Grata kunstnikele nende looming vahendiks, kuidas inimestes uusi mõtteid tekitada, dogmasid hävitada ja peas olevaid iganenud mõttekonstruktsioone lõhkuda. Non Grata kasutabki sellist destruktiivset meetodit, kus hävitatakse neid sümboleid, milles inimesed on oma kultuuriruumis pidama jäänud.

monika-kuzmina-ja-hannes-paldrok2

Mati küsib nüüd, et kas Hannese skulptuurides on sõnum, millega saaks neid ka kuulajatele kirjeldada. Kunstniku sõnul pole ta sellesse konkreetset sõnumit sisestanud. “Ma teen ta sisetunde pealt valmis ja siis mõtestan,” selgitab ta, lisades, et näituse tegemisel on kompositsioonil kindlasti mõte olemas. Saatejuht on vana autojuhina ühe skulptuuri detailides ära tundnud väntvõlli ja siduriketta ning tahab teada, kas konkreetsetel asjadel on mõte,  et nad sinna sattusid. Hannese jaoks olid need just esteetiliselt huvitavad detailid. Samas nendib ta, et Mati põlvkond tunneb need autoosad ära, aga uus põlvkond, kes autoremonditöökoja uksest kaugemale ei lähe, ei pruugi neid tundagi. Aga kui kunstnikud kasutavad selgituses konkreetsete asjade tähendust, siis võib publiku mõttekäik selgitustesse pidama jäädagi.

Mati läheb võrdluseks talle omasesse muusikamaailma ja meenutab ansambli Cannibal Corpse esinemist, kus virtuoosidest kitarristide kontserdile kogunes sadu inimesi, kuid saatejuhi hinnangul mõistis neist vaid tühine protsent seda, mida mehed laval üldse teevad. “Ma olen mõelnud, et mis tundega nad publikut vaatavad,” arutleb ta ja mõistagi usutleb edasi, et mis tundega Hannes oma publikut jälgib, eriti nähes kedagi skulptuuri vaatamas pilguga, mis ütleb: kui tobe! Hannese hinnangul tema näitusel selliseid näha polnud, Mati aga on pea igal kunstinäitusel näinud haigutavaid inimesi. Hannese sõnul meeldisid tema näituse avamisel erinevatele inimestele erinevad teosed, kuid neid uuriti ja katsuti õhtu otsa, sest need on muide kineetilised ja interaktiivsed, mis ongi tema suunaks.

monika-kuzmina-ja-hannes-paldrok7

Saatekülaline on minemas Hiiumaale keevitajate kursustele, mis on osa tema õpingutest. “Kuhu sa ennast nüüd segasid?” uurib Monika ja Hannes selgitab, et sealsesse ametikooli. Tegelikult nägi kunstnik alles selle aasta juulikuus esimest korda, kuidas keevitatakse. Nimelt korraldas Non Grata Pärnus Katlamajas loomingulisi töötubasid, kus olid siiditrükk, maalimine ja teiste seas ka keevitamine. Osalejaid selles viimases eriti polnud ja Hannes läks sinna proovima. Paari päeva jooksul vormus 3 meetri kõrgune skulptuur, noor mees ostis oma raha eest metalli juurde ja nii valmis näituse materjal. Esimese teose stiil on Hannese sõnul liialt mõjutatud Toomas Altnurmest, kellega koos töid tehti, ja see ei sobi tema juba avatud näitusele Fahles.

Monika tunneb huvi metalli ostmise vastu ja selgub, et seda ostetaksegi kilodena. Hannese kasutatav materjal on pärit vanaraua kokkuostust. Mati peabki ägedaimaks osaks seda ringikolamist, et vaadata, mis näppu jääb. Selle peale teatab saatekülaline, et tal ongi juba tuhin Pärnusse metallis tuhnima minna, et saaks sellele uue elu anda. “Miks on kasutute metallitükkide kokkukeeramine huvitavam kui maalimine?” uurib saatejuht seepeale, olles märganud, et vestluskaaslane on sellest kunstialast nakatunud. Hannes selgitab, et need teosed on võimsamad ja interaktiivsemad, tore on teha suuri ja tugevaid asju, kus paned paljudest asjadest midagi kokku ja seda jäädavalt.

Monika küsib nüüd, et mis on see koht, kus Hannese unistustes võiks tema looming väljas olla. Kuna kunstnik elab pealinnas, võiks tema arvates üks interaktiivne skulptuur seal nähtav olla, kuid see võiks olla ükspuha kus, tähtis, et inimesed saaksid seal käia sellega suhtlemas. Kui aga panna kokku kogu see keevitamine koos Non Grata tuuritamisega üle maailma, siis tahaks Hannes reisida koos keevitusaparatuuriga, et suvalises linnas keevitada suvalisest rauast kelleltki luba küsimata mingi skulptuur ja jätta see minema sõites sinna maha. Mati nimetab seda ruumiliseks graffitiks, mis peaks olema selline, et seda ei suuda keegi maha võtta. “Tähtis on ka sotsiaalne eksperiment, kuidas too koht selle skulptuuriga hakkama saab, mitte tema püsima jäämine,” arvab Hannes, kujutledes, et ühes linnas arvavad kõik skulptuuri laheda olevat, teises aga minnakse kohe sellele relakatega kallale.

monika-kuzmina-ja-hannes-paldrok8

Monika uurib, kui raske on kunstnikuna püsima jääda ehk kas kümne aasta pärast on Eesti linnades Paldrocki skulptuurid olemas. Hannes nendib, et kineetilisi skulptuure teevad vähesed, näiteks Toomas Altnurme on seejuures praegu hoopis Ühendemiraatides. Temale polegi tähtis, et igas linnas oleks tema skulptuur ja ruumilise graffiti ideed võiks kasutada ka Eestis. Monika hoiatabki naerdes nüüd, et kui kuskil Eestimaal ilmub välja hunnik kokkukeevitatud metalli, siis on see Hannes Paldrocki töö. Mati leiab, et külalise tehtav on esteetiline ja dekoratiivne, neid näeb Kesk-Eesti Tre FB-lehel ja saatejuhi arvates on need tõesti ilusad asjad.

Mati toob arutelusse teema, mis on aktuaalne muusikute ja kunstnike puhul — nimelt noorena, kui pole kohustusi ja suurt rahavajadust, saab teha seda, mida süda soovib, elada skvotterina ja süüa konserve, kuid ühest hetkest saabub moment, mil tuleb ennast müüma hakata. Ehk siis, saatejuht tahab teada, kas Hannes on juba jõudnud seisu “tahaks teha nii, aga teisiti müüb paremini”. Hannes kõhkleb pikalt, arutleb kommertskunsti üle ja tunnistab, et praegu tal selliseid mõtteid ei ole, et järeleandmisi teha. Aga tema pole enam ka perioodis, kus käiakse näiteks koolis ja tuleb elamiseks raha teha. Samas ta rahastab siiski kunstitegemist teiste tegevustega, elatist ta skulptuuridega tõesti ei teeni. “Ma ei pea tõesti tegelema mõtlemisega, kuidas skulptuuri teha nii, et ta võimalikult hästi maha müüa,” lisab ta. Kui aga tal tuleb idee, mis võiks tõesti kellegi kodus hea välja näha ja see ka talle endale meeldiks, siis võib see teosesse vormuda küll.

Kõrvaltegevustena, mis annavad elatist ja lubavad vabalt võtta aega ka vanaraualaos kolamiseks, nimetab Hannes ürituste korraldamist. Keevitusega tegelemine on tema jaoks alles uus ala ja selle seostamist kogu oma tegevusega ta alles kavandab. Kunsti tegemine on talle number üks ja raha tegemine kunsti tegemiseks number kaks, aeg kunsti ja raha koos teha on alles ees, nagu võtab kokku Mati, lisades, et ilmselt loeb kunstnike juures palju nimi ja Hannesel osaliselt ka isa nimi toeks. Kunstnik loodab, et mingil ajal müüb ta oma kunsti kindlasti väärika summa eest ja Monikal on hea meel olla tema tee algusetapi tunnistajaks. Ta soovitab Hannesel oma kunsti pigem ära anda kui odavalt müüa ja Mati soovitab just vastupidi, ahnetel inimestel praegu juba tema kunsti ostma hakata, muidu müüb tulevikus seda kunstnik üksi, aga siis saavad ka nemad müüa.

Sellega on saade läbi ja Monika palub veel sekundi TOP-is olevate lugude kohta rääkimiseks. Mati on selle juures märganud, et Evelin Ilves on seljatanud Karupoeg Puhhi, ehk siis kunagise presidendiproua lood on loetavamad kui aasta aega pingerea eesotsas püsinud karukese ütlused. Ja mõistagi ongi GoodNewsis üks loetavaim Evelini intervjuu “Ma olen kogu aeg olnud päris mina”, mis tõusis kohe viiendale positsioonile ja Monika soovitab seda lugeda. Lugude topi on vallutanud ka Hannes Paldrock, Itaaliast Eestisse kolinud Tomasso, kes avas vanalinnas pianobaari, Metsakutsu ehk Rainer Olbri ja huvitavalt ka Eesti tervistehnoloogia.

Saate kordust saab kuulata pühapäeval kell 9 Rapla ja Pärnu Tre eetrilainel ja Kesk-Eesti Tres  kell 15. Seni aga tutvuge Heade Uudistega, kuulake Mati Palmeti mehelikku häält ja tutvuge tulevikukunstniku Hannes Paldrocki loominguga!

monika-kuzmina-ja-hannes-paldrok7

VAATA GALERIID!

KUULA RAADIOSAATE KORDUST!

GoodNews Top20

  1. Soovid nautida ehedat Itaaliat? Uus pianobaar “Bart” toob Tallinna killukese Itaaliat
  2. INTERVJUU! Kunstnik Hannes Paldrock: enim on mind mõjutanud Non Grata ülemaailmne loov võrgustik
  3. Metsakutsu ehk Rainer Olbri: pole midagi paremat, kui vaadata inimesi, kes teevad seda, mida nad armastavad
  4. TUNNUSTUS! Eesti tervisetehnoloogia klaster tunnistati parimaks koostööprojektiks
  5. GoodNews eksklusiiv! Meie Evelin: ma olen kogu aeg päris mina
  6. VAHVAD ÜTLEMISED! Karupoeg Puhhi ja tema sõprade 20 ütlemist, mis sobivad meie igapäevaellu
  7. GoodNews eksklusiiv! Väelaulik Tom Valsberg: õnnelikkus on ellusuhtumise küsimus
  8. Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves: tänan Eestit võimaluse eest teenida oma riiki
  9. Fahle Galeriis avatakse homme Anonymous Bohi ja Hannes Paldroki ühisnäitus
  10. Pärimusmuusika auhinna Etnokulp jagamisel oli edukaimaks ansambliks Naised Köögis
  11. TASUB TEADA! Tahad olla õnnelik — mine mere äärde!
  12. MEHED, JOOGATAMA! Meestejooga aitab endas mehelikke omadusi leida
  13. EESTI PARIM KOOLIKOKK! Esmakordselt toimuval telekonkursil „Üle Eesti koolikokk“ osalesid 25 kooli kokad
  14. RETSEPTID! Tervislik KÕRVITS
  15. VIDEO! „Kodutunne“ aitab ootamatult kodutuks jäänud ema ja tütart
  16. LISATUD PROGRAMM! Sel nädalal viibib Eestis Venemaa enim tunnustatud teadlane ja selgeltnägija Natalja A. Onufrieva
  17. WOW STUDIO! Teine igareedene live-video keskendub kulmudele
  18. TOETA EESTI PÕLLUMEHI! Teeme oktoobris Eesti piimajoomise rekordi
  19. INTERVJUU! Performance-kunstnik Al Paldrok: loovisikud peaksid olema aktiivsed ka poliitikas
  20. VAATA UUT VIDEOT! Ansambel Silja kannab tänasest nime Patronus

Jüri Kukk

mm

Kommentaarid