16. jaan. 2017

KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste keskmes on kerkima hakanud jääkarude uus kodu

Heade uudiste saates on taas koos vana hea seltskond Mati, Monika ja Elviira ning alustuseks jätkavad kaks esimest sealt, kus eelmine kord pooleli jäi — nimelt ragistavad nad jällegi pisut naispresidendi teemal, keda saatejuht pisut nahutama kipub, kuid positiivitar Monika loodab endiselt riigipeas midagi inimlikku leida. Uueks väitluseks siiski ei lähe, sest GoodNewsi daamidel on kaasas veel üks daam ja selleks on jääkarude eestseisja Veronika Padar. Esimeseks küsimuseks on mõistagi see, kuidas valgetel mõmmikutel on läinud.

Veronika meenutab nelja aasta tagust aega, mil kitsikuses jääkarusid oli kurb vaadata, aga nüüd on tal juba uudis rääkida, et uue polaariumi ehitus on alanud. Kuigi Monika on Mati näoilmest juba hoiatava signaali saanud ja hoiatab ka teisi, ei lase saatejuht ennast sellest heidutada ja teatab avatud maailmapildiga Aleksei Turovskile toetudes, et maailmas süüakse kõige rohkem ära Saksa turiste ning üks tema sõber on ka rääkinud Teravmägedel käimisel järel, et viimasena läksid seal jääkarude roaks just sakslased. Seepärast pakub ta välja ka võimaluse, et loomaaed võiks jääkarude juurde minevatele Saksa turistidele hinnaalandust teha. Monika juhib kiiresti jutu eemale ja uurib hoopiski kampaania “Jääkaru uus kodu” halvemate ja paremate aegade kohta.

Veronika sõnul on inimesed jääkarude abistamisel väga palju kaasa aidanud ja sageli on see ka silmad niiskeks teinud. Eriti kiidab ta president Ilvest, kes kutsus sotsiaalmeedias inimesi üles kampaanias kaasa lööma. Monika meenutab, et jääkaru-uudis oli esimene ja ainus, mis jõudis riigipea FB-seinale ja selle üle võib vaid uhke olla. Aga edasi jõutakse siiski rahani ja külalise sõnul on heade inimeste abiga kogutud 350 000 eurot. Kuna Mati küsib, milline on halbade inimeste panus, saab ta kohe Monika tagasiside osaliseks ehk siis peab selgitama, kui palju on ta ise annetanud. Mati nendib, et tal on endiselt süda raske kannatavate karude pärast ja Veronika teatab, et kõik annetusliinid on endiselt avatud, võib kohe võtta telefoni ja läbi kolme operaatori annetuse teha. Saatejuht arvab seepeale, et mitteannetava inimese elu ongi selles suhtes ilus, et sinu ümber on ainult sinust paremad inimesed, kellele saab alt üles vaadata — muidu arvad, et oled ainus hea inimene vähemheade seas.

Monika tahab teada, kas Mati on Paide kiriku heategevuskampaanias kaasa löönud ja küsitletu lubab seepeale laua alla pugeda, nentides samas, et kui tal on kellaaega vaja teada, siis ta ei kuula seda kirikutornist, vaid vaatab käe pealt. Tema kolleeg ütleb, et heade uudiste saate võib lõpetada hetkel, mil Mati esimese annetuse teeb ja too lubab selle peale pudelid ära viia.

Edasi aga läheb jutt aasta lõpus Tallinna loomaaias sündinud uue pisikese jääkarupoja peale, kelle kaksik paraku elama ei jäänud. Veronika sõnul on pisimõmmik ema hoole all ja avalikkusele teda veel ei näidata, kuid paari lähema kuu jooksul tuleb ta ilmselt juba välja. Praegu pole isegi teada, kas tegu on karupoisi või -tüdrukuga, aga iga asi omal ajal.

Monika järgmiseks küsimuseks on see, et kas jääkaru ongi Tallinna loomaaia kuulsaim loom ja kui palju on neid, kes on nende polaariumi ehitamisele õla alla pannud. Veronika sõnul pole jääkarud ehk küll kuulsaimad, kuid on kindlasti külastajate seas atraktiivsed, lausa loomaaia magnetid, eriti palli veeretav Nora või ennast püsti ajav kolmemeetrine Nord. Mati läheb oma lainele ja märgib, et meil on kiskjatest Sojuzmultfilmi ettekujutus, et nad on nunnud, kuigi tegelikkuses pistavad nad polaaraladel nahka kõik, mis on soe ja liigutab, sest muidu kõngeksid nad ise. Turovski on tema sõnul öelnud, et loomadel pole vaba aega, kogu oma elu pühendavad nad toiduotsimisel ja jääkaru elu lõpeb tavaliselt nälga suremisega. Seepärast läheb alla ka Saksa turist koos pintsakuga. Kogu selle morbiidse jutu mõte läheb küsimusse, et kas Veronika on märganud jääkaru silmis pilku, mis ütleks — kui neid trelle vaid ees ei oleks, küll sööks…

Veronika sõnul ei saa loomaaia jääkarusid vabas looduses elavatega siiski võrrelda, sest nad elavad oma mugavustsoonis, mida looduses olla ei saa. Seal on inimene talle saak ja ta ründab kohe. Polaaruurija Timo Palo on ka jutustanud, mis tunne on olla paari meetri kaugusel karust, kes on otsustanud su ära süüa — see lausa halvab mõistuse ja keha. Monika loodab, et selleni asjad kunagi ei lähe ja küsib hoopis, et mis seisus on polaariumi ehitus. Saatekülalise sõnul löödi kopp maasse paari kuu eest, nüüd teostatakse seal pinnasetöid, veetrassid on rajatud, küttetrassid on tegemisel, seega raskemad ja mustemad tööd on tehtud või lõpetamisel. Praegu betoneeritakse neljameetriste basseinide põhja ja töö liigub kiiresti, kogu jääkarude maja peab olema valmis septembri lõpuks. Veronika sõnul saab tulevikus kahelt poolt jälgida ka seda, kuidas karud oma uues basseinis ujuvad. Ujumine ongi neil kõige tähtsam, sest ka looduses läheb jääkarudel suurem osa ajast sellele ja uus bassein annab neile paremad võimalused.

Monika tuletab meelde, et projekt sai alguse sellest, kui ülemaailmne loomaaedade ühendus pidas meie jääkarude olusid liiga kehvaks ja ähvardas neid siit paremasse kohta ära viia — milline on nende seisukoht praegu? Saatekülalise sõnul käisid selle ala inimesed siin, tutvusid projektiga ja jäid sellega väga rahule. Praegu aga ehitus käib ja uus polaarium on reaalsus, seetõttu pole ka uusi ettekirjutusi tulnud. Monika läheb korraks tiigri ja pruunkaru nahasse ja küsib — miks just jääkaru on nii palju tähelepanu saanud? Veronika sõnul on jääkarud atraktiivsed, meie lähinaabritel neid eriti ei ole, inimesi köidab tema mängulisus ja suurus. Need loomad paraku on tõmbenumber ja kui need oleks kord siit ära viidud, siis ega tagasi neid saada poleks lihtne, selleks tuleks pikalt tõestada, et tingimused on olemas. Praegune projekt aga on selline, et jääkarud saavad väga hea kodu.

Monika ootab Veronikalt ausat vastust selle kohta, kas just Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi kampaania on see, mis on viinud polaariumi ehitamiseni. Too vastab, et kampaania raames see raha, 2,5 miljonit, linnalt saadi, kõik asjaosalised on väga tänulikud, et see otsus tuli, ja nüüd on ehitus juba pöördumatu. Monika annab edasi tänusõnad endisele loomaaia direktorile Mati Kaalule ja uurib, kuidas uue juhiga koostöö sujub. Veronika sõnul on ka Tiit Maran selle projektiga täiesti kaasa läinud, sest see on loomaaiale väga tähtis. Edasi aga tuleb jutt sellest, mida kujutab endast Loomaaia Sõprade Selts. Saatekülalise sõnul on sel hetkel umbes 450 liiget ja uusi tuleb aina juurde. Seltsi inimesed aitavad loomaaia rahvast kõigis nende tegemistes, alates koristamisest ja loomade hooldamisest ja lõpetades kampaaniatega. Loomaaia külastajate arv aga on aasta-aastalt kasvanud. Lisaks jääkarudele, tiigrile ja elevandile on popid veel amuuri leopard, ahvid, krokodill ja paljud teised. Lähiaastatel alustatakse Tiigrioru ehitamisega, mis tuleb praeguse jääkarude asupaiga kohale.

Monika on kuulnud, et loomaaias on olemas andekad kunstnikud — nimelt joonistavad elevandid. Veronika kinnitab seda, nimelt võtavad elevandid pintsli londiga kinni ja joonistavad, mis pole samas maailmas sugugi harv nähtus. Edaspidi võib neist töödest isegi näitus tulla. Saatekülaline räägib ka sellest, et elevandid on väga erksad kiituste peale — nad saavad sellest aru, kui neid patsutada ja kiita. Kuivõrd loomaaia üks tõmbenumbreid on hea jutuga zooloog ja giid Aleksei Turovski, siis räägib Veronika ka sellest, et seal on võimalik kuulata palju erinevaid loenguid liikidest, kliimast ja paljust muust ning kui mingi kool tahab millestki kuulda, siis tuleks vaid loomaaeda helistada.

Veronika on vabatahtliku töid juba aastaid teinud ja tema sõnul annab see talle hea tunde südamesse, kui saab oma panuse anda. Mis aga puutub jääkarude toetamisse, siis raha annetamine on tema sõnul üks pool, teine pool aga on see, mida me kõik saame teha kogu jääkarude populatsioonile ehk ka vabas looduses elavatele loomadele. Lihtsaim variant on võidelda globaalse soojenemise vastu, näiteks kustutades ilmaasjata põlevad valgustid, raisata vähem kütust ning ennekõike mõelda kaasa, kuidas saaks loodust säästa.

Järgmiseks teemaks on igakordne GoodNewsi loetavuse TOP ja sel korral on popim olnud Mailis Repsi lugu. Ennekõike arutletakse selle üle, kas on üldse olemas head uudist ja Matil on selleks oma teooria jala murdnud vaenlasest. Üks hea uudis aga on see, et Paide saab endale kutsekooli ruumidesse riigigümnaasiumi, mille loomise ja võimaluste üle saatejuht pikalt pro et contra mõtiskleb. Muutusi seostab ta Keskerakonna, Paidest pärit Kersti Sarapuu ja Järvamaalt valitud Mailis Repsiga. Monika on väga õnnelik selle üle, et ka koolid on leidnud üles GoodNewsi ja oma häid uudiseid neile saatma hakanud, sealhulgas neid, kuidas koolid arenevad ja uuenevad. Mis aga puutub uue riigigümnaasiumi juurdeehitusse, siis märgib Mati ära huvitava seiga, et selle ehitamisel arvestati laienemine suunda, kus ei peaks ette tulema ehitustempot kinni hoidvaid arheoloogilisi leide. Mailis Repsi lugu kommenteerides räägib Monika, et tegu on küll vanema looga, aga ilmselt on see naispoliitik oma presidendivalimiskampaaniaga saavutanud sellise poolehoiu, et ka tema vanad lood otsitakse üles. Mati nendib, et üldjuhul on valija mälu pool aastat ja tema on näinud, kui tabav see arvamus on, sest poliitikud kasutavad seda täpselt ja teadlikult ära, 7-8 kuud hiljem tuuakse vanad asjad, nii head kui halvad, taas välja. Mailis Reps on saatejuhi silmis siiski asjalik poliitik.

Kuna saade hakkab lõppema, räägib Monika veel hea uudisena seda, et Verekeskuse rahvas on Paidet ja Järvamaad hea sõnaga ära märkinud. Paide kohta käib ka see uudis, et 11 000 elaniku saamiseks korraldatud sissekirjutamiskampaania on lõpule jõudnud, see läks üllatavalt hästi ja nüüd saab keegi uue auto omanikuks. Monika juhib tähelepanu sellele, et selliste kampaaniate puhul on oluline kommunikatsioon ja Paide sai sellega edukalt hakkama. Kuulake siis ka edaspidi Goodnewsi heade uudiste saadet Kesk-Eesti Trest ja ärge unustage jääkarusid toetamast!

KUULA SAADET!

GoodNews Tre Raadios 12.jaanuar 2017Jääkarude eestseisja Veronika Padar

TOP20