11. jaan. 2017

KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saade kajastab GoodNewsi loetavuse edetabelit ja toob kaasa ägedad vaidlused

Uue alanud aasta esimeses heade uudiste saates on taas koos Kesk-Eesti Tre raadiomees Mati Palmet ning GoodNewsi tüdrukud Monika Kuzmina ja Joanna Müür, esmaseks teemaks aga portaali möödunudaastased loetavamad lood. Nagu Mati juba varemgi on arvanud, kujunes aasta arvamusliidriks mitte võõrsilt toodud president, vaid hoopis täistopitud karu ja mõistagi on jutt GoodNewsi ühest kõigi aegade loetavamast loost “Karupoeg Puhhi ja tema sõprade 20 ütlemist, mis sobivad meie igapäevaellu.” Saatejuht märgib ära, et Osho 11 sügavat elutarkust tulevad alles seejärel. Mati kuulutab arvamusliidri välja ja Joanna arvab seepeale, et inimestele meeldib lihtsus, seepärast unustagem vahel sügavamad mõtted ära ning lugegem Karupoeg Puhhi!

Monika nendib, et lihtsus on lugejatele meeltmööda, kuid unustada ei maksa ka sügavamaid tõdesid ja selle tõestuseks on kolmanda koha lugu “Mida laps vajab? Rita Rätsepp: laps vajab toetavaid ja nõudlikke vanemaid” ning neljas on samateemaline “Tervendaja Heli Salf: 7 eluaastani ei ole lastel oma haigusi, need on vanemate lahendamata probleemid”. GoodNews on Joanna sõnul leidnud ka õnnevalemi ja seetõttu on TOP-is ka jutt mereäärde minekust ehk “Tahad olla õnnelik — mine mere äärde!” Selles on nii sinise värvi head mõju, alateadvuse tühjendamist kui ka naudingut kokkupuutest veega, mis tekitavad õnnetunde. Hetkel toob kokkupuude veega Matile silme ette vaid talisuplejad ning külm vesi tühjendaks tema arvates igaühe alateadvuse kõigist mõtetest.

Kaheksandalt kohalt leiab Monika ärimees Richard Bransoni 40 soovitust, mis on aegumatud põhitõed ja lähevad seetõttu inimestele hästi peale. Branson on muideks öelnud, et uhkus ei takista tal vigu tunnistamast ja ajakirjanik Monika on sellist omadust märganud paljudel intervjueeritavatel edukatel äriliidritel. Näiteks Pärnu Bay ja Saare Golfi golfiväljakute üks omanikke Peter Hunt on ajakirjale Golf öelnud, et tema edu taga on suuresti ausus iseenda vastu, vigade tunnistamine ja mitteallaandmine. Monika toob näitena ka kõrbemaratoniks valmistuva Joel Juhti, kes on pärast treeninguid Tenerifel tunnistanud, et on hakanud enda vigu nägema ja neid heastama. Mati soovitab seepeale kõigil ilmeksimatutel inimestel jooksma hakata.

Saatejuht on ära hoomanud, et TOP-is on suuresti loetavamad nõuanded ja temale omaselt leiab ta, et paljud neist soovitavad oma süüd tunnistada. Kuna üks lugu räägib laste haigustest, mis on 7. aastani vanemate probleemidest tingitud, siis tuletab Monika meelde, et ka GoodNewsi perre on lapsukest oodata ja õnnelikuks emaks on saamas Joanna. Mati muigab, et heade uudiste portaali pesamunal on veel paar kuud aega mõistmaks, millisesse jamasse on ta sattunud. Mis aga puutub loosse, siis hakkab saatejuht arutlema, et kas see see vanemate probleemide väljendumine laste haigustes on lahendatav või lahendamatu asi. Ehk siis kas lajatab karma ja midagi ei saagi teha või siis saab. Aga kõike seda saab järele uurida Heli Salfi loost. Sellele esimest korda pilgu peale heitnud Mati leiab loo päris põneva olevat.

Saatejuht uurib, kui lihtne on GoodNewsist lugusid üles leida ja Monika tuletab meelde, et mullu läbis portaal uuenduskuuri. Edasi tuleb jutuks üks algatus, millele pani aluse tartlanna Kati Rannamees ja mis kutsus kõiki naisi õppima tema algatatud kursustel enesekaitset, et vastu seista võimalikele vägistamiskatsetele meie riiki saabuvate võõraste poolt — ka see lugu saavutas ühiskonnas suure vastukaja. Kuna Mati võtab üles pagulasteema ja poliitkorrektsuse, siis nimetab Monika teda vettinud ajakirjanikuks, kes suudab igast teemast arutelu algatada. Pingeline vestlus kõigub poliitkorrektsuse, tapamasinate loomise ja enesekaitsetrenni vahel seni, kuni Monika võtab teema kokku nii, et jutt on enda kaitsmisest, mitte pagulasvastasusest ning tema on tippsportlaste, ning eriti taipoksijate juures märganud, et võitlejad on väga rahumeelsed ning vastavad oskused annavad inimestele enesekindlust.

Monika viib jutu selle pingelise teema juurest rubriigi “Eesti elu” juurde ja selle TOP-is ongi eelnimetatud Tartu neiu. Järgmiseks loetavuslooks on poksijate võistlus Mõisakülas, kolmandana soovitab Joel Juht pöörata rohkem tähelepanu lastele, neljandana on jutuks taksojuht Jaanika elu kannapöörded ja nii edasi. Selle nimekirja tutvustamise mõte on selles, et nende lugude peategelasteks on inimesed, kes on midagi head ära teinud. TOP-i lõpetab Veet Mano, kes on küll tuntud inimene, kuid samas lihtne, ja tema sõnumiks on see, et enda eest tuleb seista, nagu tema tegi teda laimanud telesaate “Kuuuurija” puhul, saavutades ka õigluse. Monika lisab, et heade uudiste portaali luues oligi üks tema eesmärkidest kirjutada lihtsatest inimestest. Mati aga võtab käsile loo “Jõgevamaa gümnaasiumi õpilane Kairo Kiitsak: võimalus presidendile foto kinkida põhjustas rõõmušoki” ning maalib värvika pildi sellest, milline see šokk võis välja näha. Sama rada jätkates meenutab ta ka Eesti Päevalehes ilmunud Veiko Märka arvamust presidendi igavaks peetud aastavahetuskõne kohta, milles autor nimetas riigipead edukaimaks naiskoomikuks.

Monika võtab teemana üles kõnes leitava energia ning tema arvates on oma mõju ka sellel, et riigipea kõned kirjutatakse üldjuhul talle ette, mispeale Mati leiab, et koomik on seega tema meeskonnas. Edasi jätkub jutt sellega, et kas keegi vestlejatest üldse riigipea kõnet kuulas ja selgub, et eriti mitte. Eraldi toob Monika välja presidendi algatatud diskussiooni usu teemal, ta leiab, et ühest küljest on see halb, kui riigipea usku tõrjudes pole kogu rahva president, samas aga on see ühiskonnas käivitanud protsessi, mille aluseks on küsimus: aga millesse me siis usume? Mati täpsustab, et keegi meie presidentidest pole kunagi ennast usklikuna identifitseerinud ja president lõhestas ühiskonda, keeldudes umbes 300 000 kristliku mõttelaadiga inimega koos olemast. Ta leiab, et sellega lõhestati just rahvuslikult mõtlevad inimesed, kes on Brüsseli vastu.

Mati meenutab ka üht oma jutuajamist Mart Helmega ajal, mil too lõi EKRE-t ja juba siis oli päevakorral see, et rahvuslased on usu suhtes väga erinevatel seisukohtadel. Presidendi avalduses näeb ta ühe võimaliku variandina seda, et see oligi taotluslik rahvuslike jõudude lõhestamine, seda muidugi juhul, kui Kaljulaid on Brüsseli emissar. Igal juhul rahva liitmise vaatevinklist peab saatejuht presidendi eemaldumist usust suureks läbikukkumiseks. Ühtlasi seati häbiposti tema arvates ka need inimesed, kes polnud eriti usklikud, kuid kellel meeldis pühade ajal kirikus käia, ja just nende inimeste eemaldumine kirikust ka saavutati. Ka Mati ise ei pea ennast usklikuks, kuid austab oma kristlikku tausta. “Meie esivanemad puhkavad risti all ja öelda lahti oma religioossest traditsioonist hetkel, mil moslemimaailm koputab meie uksele, pole õige,” leiab ta. Monika leiab, et asi võib olla ka lihtsam, kus president ei taha ka tegelikult kirikus käia ja siinkohal sekkub Joanna, kes leiab, et see lõhe eestlaste vahel hakkab ka stuudiost läbi minema. Monika meenutab siiski veel ka president Ilvese aega ja usub, et ka praegune president näitab veel ennast, mille peale aga Mati otsib välja ekspresidendi luukered.

Saatejuhi jutu seest hakkab kooruma Igor Gräzini tõdemus, et järsku pole meile üldse presidenti vaja, sest pärast kõrgintellektuaalset Lennart Merit on järgnevad riigipead ainult lõhestumist külvanud. Monika toetab endiselt Toomas Hendrik Ilvest, leides, et temagi tegi palju Eesti heaks ära ja Kersti Kaljulaiu puhul usub ta, et kui kirikuskäik läks tema põhimõtetega vastuollu, siis on tal selleks ka õigus. Mati loobub edasisest vaidlusest, nendib, et see käik on tehtud, lõhe ühiskonnas laiendatud ja midagi enam muuta ei saa, president aga on endast rääkima pannud. Ja nüüd minnakse riigipea juures taksojuht Jaanika juurde ning Monika meenutab, kuidas ta trenni minnes taksos selle energilise ja positiivse naisega tutvus. Jaanika oli just teinud päevapealt kannapöörde nii eraelus kui ka töös. Oma intervjuus selgitab ta lahti julguse oma elu muuta. Monika sõnul inspireerib see lugu väga. Mati leiab, et sellise julguse puhul võiks jätta alles ka variandi tulla saba jalge vahel tagasi. Jaanika aga oli oma uues ametis ja elus ülimalt rahul. Saatejuht ei näe loo sõnumit siiski sellisena, et tehke järgi, ja soovitab sellised asjad väga läbi kaaluda.

Mati võtab lõpetuseks ette Uue Testamendi ja leiab, et kui religioosne taust kõrvale jätta, siis on see õpetus, kuidas elada nii, et jamasid ei oleks, Vana Testamendi soovitusteks aga peaks veidi ajaloolist tausta tundma. Tema sõnul on halvem asi, mis juhtuda saab, see, kui ühiskonnal kaob side nende vanade tarkustega. Eestlased on väidetavalt usuleiged ja sageli selle üle ka uhked ning võtavad lihtsalt vastu Brüsselist tulevaid jamasid, kuid Mati usub, et esivanemate jäljed ei kao nii kergelt ja seni, kuni meil on olemas kirjatarkus, ei jää ka esivanemate tavad kõrvale. Monika leiab, et õnneks elame me maailmas, kus saab tarkade mõtteid lihtsamalt kätte, ning lõpuks tuleb kuulata oma südant, sest need tarkused ongi sageli seal sees juba olemas, tuleb osata vaid neid kuulata. Saate aga lõpetab Joanna tsitaatidega sõprusest ning üks tsitaat ütleb, et sõber on see, kelle seltsis saab avameelselt rääkida. Kuulake siis kesk-Eesti Tre, külastage heade uudiste portaali GoodNews ja leidke üles targad mõtted, kus nad ka ei viibiks.

KUULA SAADET!

GoodNews Tre Raadios 05.jaanuar 2017Monika Kuzmina ja Joanna Müür

TOP20