23. nov. 2016

KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saade meenutab David Icke esinemist ning räägib koolisüsteemist ja maratonidest

Järjekordne heade uudiste saade Kesk-Eesti Tres algab tõdemusega, et üks saatejuhtidest Monika Kuzmina on endiselt Hispaania päikese all ning teda asendavad portaali GoodNews toimetajatüdrukud Joanna Müür ja Elviira Eessaar. Saatejuht Mati Palmet nendib, et kahju pole mitte sellest, et Monikat pole siin, vaid sellest, et ta on seal ehk siis tüdrukud on kohale saabunud läbi lörtsise Eestimaa ning erinevalt Hispaaniast pole siin ilm kiita. Esimesena võtab Mati aga üles David Icke hiljutise Eestis käimise, mida käis kuulamas ka Joanna ning saatejuht tahab teada, mida nüüd kolleeg maailma saladustest rohkem teab.

Joanna arvab, et David Icke tuletas Tondiraba jäähallis pigem seda meelde, mida me kõik juba teame, tema väidetes ta ei kahtle, sest kõigel on mingi tõepõhi all, aga ta tundis ennast kohapeal ebamugavalt — nimelt olid David Icke esitatu liiga jõuline ega jätnud tunnet, et sa võid otsustada, on see tõde või mitte. “Võib-olla mõnele inimesele tundus just vastupidiselt, aga igaüks sai seal võimaluse nende asjade üle järele mõelda,” usub ta.
Mati nendib, et tõenäoliselt oligi kogu jutt juba teada — räägitakse ju, et kõik naised on ussid ja kui Icke väidab, et Hillary Clinton on reptiil, siis pole selles ju midagi uut. Joanna sõnul puudutas esineja Ameerika presidendivalimiste teemat põgusalt ja kuigi ta oli rahul Trumpi võiduga, ei surunud ta seda kuulajatele peale, vaid käsitles teemat tasakaalukalt.

Mati uurib ka seda, milline publik Tondiraba jäähallis kohal käis ja Joanna hinnangul polnud sugugi tegu ainult vandenõuhuvilistega, kohal oli noori, lipsudega härrasmehi ja palju teisigi, kes kuulasid huviga. Aplodeerimist tuli sageli ette, eriti siis, kui David Icke tõi välja mõne erilise momendi, kuid Joanna arvates oleks mõnes temperamentsema rahvaga riigis kaasaelamine kindlasti tormilisem olnud kui eestlaste puhul. Igal juhul mingi sekti kokkutulekut, nagu Mati välja pakub, selles sündmuses Joanna arvates polnud.

Saatejuht tahab kuulda, mis teemad lisaks sisalike rahvale peale läksid ja Joanna nimetab ühena haridusssüsteemi käsitlemist vanglana, sest selle puhul läksid kuulajad elevile. Selle jutu sõnum oligi see, et koolisüsteem on mäda ja lastele õpetatakse seda, millest enamust neil elus vaja ei lähe ning see teema tundus inimestele väga korda minevat.

Kuigi Matile tundub reptiilide teema ehk köhatamisel sisalikuks muutuv Obama rohkem meeltmööda olevat, nendib ta, et praegune ja pikaaegne distsipliinil põhinev koolisüsteem annab teise tulemuse kui näiteks klubilise tegevusena toimiv koduõppe või miks mitte ka Waldorf-kooli ülesehitus. Ta meenutab ka kooli, kus ta on ise käinud ja sel ajal oli tegu survestava õppesüsteemiga, kus õpetajad võisid õpilaste peale karjuda. Nüüd aga on asjad Mati hinnangul läinud teise äärmusesse, kus õpilased on täiesti karistamatud, lisaks ka muud absurdsused. Joanna toob David Icke jutust välja ka koolides levinud lahterdamise, kasvõi näiteks kehalise kasvatuse tunnis pikkuse järgi rivistumise, kus õpilasele näidatakse kätte koht, kus tal tulebki alati olla.

Mati täpsustab, et David Icke on pärit Suurbritanniast ja sealne koolisüsteem ongi selline, kus lapsed pannakse koolisüsteemis juba alguses paika ja teada on ka see, kus ta oma haridustee lõpuks lõpetab ehk eliitkoolid on juba lapse jaoks ette määratud. Joanna sõnul rääkis ka Icke seda, et sealsetes eliitkoolides koolitatakse tippjuhte ja tavakoolides töölisi, mistõttu tippkoolist väljalangemise kokkuvõte kõlabki, et nüüd pead sa tööle minema. Sellist valikut on seal raske teha, et tahaks hoopis näiteks maalimist õppida. Eesti eliitkoolid on Mati hinnangul siiski kõigile andekatele avatud.

Mati nendib, et Inglise ranged eliitkoolid panevad inimese siiski täpselt ühiskonna teenistusse astumises paika, sest seal pole sellist lapsepõlve venitamist 35. eluaastani, kus käiakse maailmas vabatahtlikuna ringi ega panda oma elule kohe kindlat vundamenti. Teise asjana toob ta välja selle, et maailma areng vajabki tippspetsialiste, mitte enam sedavõrd proletariaati, keda kasvatatakse lõdva distsipliiniga tavakoolides.

Saatejuht võtab üles ka arenguteema ja nendib, et kasvõi Paideski räägitakse endiselt sealse piimakombinaadi hiigelaegadest, mil see pakkus kõigile tööd, kuid nüüd pole inimesi vaja ei tsehhidesse ega ka raamatupidamisosakonda, sest kõik selle teeb ära tehnoloogia. Edasi jõuab ta tõdemuseni, et meil on üldse jalad maast lahti ja püstitumas on teooriad, kas inimkond pole tegelikult hoopiski hallitus ühel planeedil, mis asub teiste, puhaste planeetide vahel. Kui mingi ülesanne inimestel on, siis on see enda arendamine nii enese kui ühiskonna jaoks. Mati meenutab ka oma tudengiaegu, mil ülikool oligi lapsepõlve pikendus heas seltskonnas pisut arenedes. Tema sõnul on praegugi palju noorusaastatel tolgendamist, kuigi noorusaeg ei tule kunagi tagasi ja elu peaks tõsisemalt võtma.

Elviira arvab, et koolisüsteemi väga süüdistada ka ei saa, palju oleneb ka vanematest ja nende kehtestatavast distsipliinist ning meie koolid on hakanud ka muutuma rohkem sellisteks, kus arvestatakse lapse kui isiksuse ja tema võimetega. “Mingid muutused on tulemas, seda on näha sellest võrdlusest minu kooliaja ja selle vahel, mida ma näen oma laste pealt,” usub ta.

Mati meenutab Eesti Ekspressi lugu märatsenud 1. klassi lapsest ja järeldusest, nagu tohikski ta seda teha. Tema hinnangul on lapsi igasuguseid ja siin on roll õpetajal, kes peab oskama situatsioonist üle olla, kuna sageli lapsed provotseerivadki, et näha reageeringut. Joanna arvab karistuse ehk siis vale tegevuse peatamise teema kohta, et talle ei meeldiks kui mingi õpetaja tema last lööb, kuid õige ei oleks ka see, et ainult lapsevanem võib karistada, sest nii tekibki lapses süüdimatus. Elviira peab õigeks seda, et õpilaste vahelise konflikti korral annab õpetaja tagasiside mõlema lapse vanematele ja siis räägitakse koos konflikti põhjused lahti. Tema enda kogemustest on see variant toiminud.

Mati meenutab taas Nõukogude sõjaväge ja leiab, et tugeva distsipliiniga väeosades harjuti korraga ja see toimis, madala distsipliiniga väeosades aga muutus korralagedus painavaks. Seega oleneb palju juhtidest ehk neist, kes panevad korra kehtima, ja seda ka koolis. Ka Mati kooli ajal oli neid pedagooge, kes ei pidanud kunagi häält tõstma, neid respekteeriti alati.

Saatejuht meenutab üht klippi, mis hiljuti sotsaalmeedias levis ja mis ruttu ära koristati Sellel oli nähtav tänase kooli õppetund, kus lapsed räägivad omavahel, lösutavad pinkides ja ainetundi andev õpetaja on kui telekas toanurgas, kellele osutatakse tähelepanu vaid siis, kui miski tähelepanu tõmbab. See näitab distsipliini puudumist tänases koolis.

Nüüd naaseb saateseltskond David Icke juurde ja Joanna usub, et mõtlemisainet said sellest esinemisest kõik, kes seal kohal käisid. Edasi küsib Mati GoodNewsis kirjutatud nohuvastase ja nina puhastava toote kohta ja ta tahab teada, kas tüdrukud on ise järele proovinud, kuid saab eitava vastuse. Saatetiim leiab, et see uudne toode, mis pumpab ninast vett läbi, on tegelikult juba vanaemade aegu omal moel läbi proovitud. Lõpuks lepitakse kokku, et esimene haigestuja proovib selle järgi. Kuivõrd tegu on silikoonist tootega, läheb jutt selle peale, kus seda materjali kasutatakse ja mõistagi meenuvad esmalt silikoonrinnad. Igal juhul see ninaloputusseade tundub kõigile veider ja liiga kallis pudelikork olevat, kuid järele proovida võiks.

Mati lähebki apteegiteema peale ja leiab, et see on kui ohverdusrituaal, sest kui ollakse arsti juures ära käinud, retsept on olemas, siis saab apteegist rohu kätte ja koju minnes tunned ennast juba ka rohtu tarbimata tervena. Saatejuht nendib ka Joel Juhti jooksutreeningute ja Tanel Padari triatloni taustal, et sport on endiselt popp ka meedias ning sealhulgas GoodNewsis, sest sportlikud inimesed on ilusad. Joanna täpsustab, et Joeli treeningute kajastus tuleneb sellest, et ta läheb kevadel kõrbemaratonile. Matile tuleb meelde sõdur, kes jooksis Maratoni lahinguväljalt Ateenasse, hõikas “Me võitsime!” ning suri — temagi tutvusringkonnas on palju maratonidele pürgijaid ja ta leiab, et see on crazy, kuid soovib siiski Joelile jõudu. Lõpetuseks nenditakse, et maratonijooks võib olla sõltuvust tekitav ja saade ongi selleks korraks läbi.

KUULA SAADET!

GoodNews Tre Raadios 17.november 2016Joanna Müür ja Elviira Eessaar

GoodNews Top20