Avaleht GoodNews raadios KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saade räägib ekstreemspordist, eksimistest ja munapühadest
KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saade räägib ekstreemspordist, eksimistest ja munapühadest
GoodNews raadios
0

KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saade räägib ekstreemspordist, eksimistest ja munapühadest

0

Joanna-ja-ElviiraHeade uudiste saade algab saatejuht Mati Palmeti konstanteeringuga, et GoodNewsi poolelt on kohal Joanna ja Elviira, kuid peategelast Monikat pole taas kohal. Joanna selgitab, et eelmisel õhtul saabus kõrbemaratonilt tagasi selle edukalt läbinud Joel Juht, huvi tema läbitud katsumuse vastu on suur ja seepärast on Joel ja tema meediakajastaja Monika erinevatele meediakanalitele Saharas kõrbes toimunut valgustamas. Mati lootis rännumeest juba stuudios näha ja lubab, et kui üldine eufooria on möödas, tahab ta asjaosalisega rääkida, miks selliseid asju üldse tehakse, sest lisaks katsumise läbitegemisele on see tema arvates ka enese invaliidistamine. Joanna nimetab seda enda proovilepanekuks või eneseületamiseks ja Elviira, kes koos teiste MediaMarketingi tüdrukutega Joelil lennujaamas vastas käis, nendib, et Joel on kehalt ja hingelt alles maratonilainel, ta oli füüsiliselt läbi ja peab kogu juhtunu endal peas veel läbi mõtlema.

Joanna nendib, et teles esinenud Joel tundus olevat nagu üksikult saarelt pääsenud Robinson, kes on inimeste sekka tagasi saanud. Edasi lähebki jutt sellele, miks selliseid ekstreemseid asju tehakse. Mati ütleb, et temale meeldib ennast mõistuse piires liigutada, kuigi paljud tema eakaaslased on juba liigutamise lõpetanud. Kuna saatejuhi põlvkond on kasvanud uimastikogemuseta, siis nemad saavad selle laksu sageli kätte just ennast tavapärasest rohkem liigutades. Tema ise peab normaalseks 100 kilomeetrit rattasõitu, sest väidetavalt ei tapa mitte distants, vaid tempo. Mati arvates saab sellise maa läbi sõitnud inimene igati vajaliku liikumisnormi kätte ja aega jääb ka teleka ees istumiseks või õllejoomiseks, selleks ei pea kõrbesse ronima, et seal terviskahjustust saada. Viies ekstreemsportimise teema võrdlusesse uimastitega, ütleb Mati, et kui tema lepib kanepidoosiga, siis Joel peaks samade võrdluste raames päeva lõpetama narkokoomas lebades.

Joanna

Joanna ütleb selle peale, et Joel ongi sedavõrd energiline, temale lihtsast tervisejooksust ei piisa, ta peab midagi ületama. Mati hoiatab, et üks ohtlikumaid asju on tantsimine, kus füüsiliselt saab inimene ennast igati vormi, aga midagi eneseületuslikult ekstreemset ette võtta on raske, peab minema muule alale. Joel on Joanna sõnul tegelenud ka võitluskunstidega ning ta usub, et maratonijooksjast seikleja võtab varsti taas midagi erilist ette. Saatejuht meenutab siinkohal üht sõpra, kes kutsus rattaretkele kaasa aeroobikaõpetajast abikaasa ja pärast sadade kilomeetrite mahasõitmist arvas too, et rattasõit ikkagi ei kõlba, see ei anna piisavalt suurt koormust. Seepärast soovitabki Mati lükata spordiga alustamise neljakümnendatesse eluaastatesse, sest siis tunned rõõmu igast pisemastki saavutusest, kui aga oled ennast juba vormi treeninud, siis ei jäägi muud üle, kui ekstreemsed väljakutsed.

Mida teha siis, kui spordiga tegeleda ei viitsi? Joanna on internetist leidnud sellised asjad: poes käimine, koristamine, söögi valmistamine, auto pesemine ja lume lükkamine. Viimane neist on Joanna sõnul võimalik isegi praegu. Mati teeb talle aastaringse ja samas ekstreemselt kuluka ettepaneku — tellida Antarktikast konteinerite kaupa lund ja seda trenni eesmärgil kuni sulamiseni lükata. Elviira, kes on näinud vastukajasid Joeli ettevõtmisele, nendib, et need inimesed jagunevad rangelt kahte — ühed neist mõtlevad nagu Mati, et miks on ikka vaja sellist hullumeelset asja läbi teha, ning teised imetlevad Joeli selle läbimise pärast jäägitult. Joanna usub, et keegi tantsukooli õpilastest võib tema eeskujul mõnegi sarnase asja ette võtta. Tema arvab ka seda, et 250 kilomeetrit kõrbes on midagi uut, kui seda joosta Eesti metsades, siin oleks mulje vaid kuused-männid, kuused-männid… ja Mati lisab: lepad-kased…

Elviira

Saatejuht leiab, et Eestis oleks põnev joosta sellepärast, et on lootust selle jooksul sageli ära eksida ja trassi pikendada, ning Elviira meenutab üht eksimist oma lapsepõlvest, mil nad käisid pidevalt ringiratast. Mati sõnul on metsa äraeksimine tegelikkuses üks sagedasemaid kadumiste ja ka surmade põhjuseid. Joanna teab, et isegi väikeses Eestis on kümneid inimesi, kes on aastaid jäljetult kadunud. Mati jutustab pisut Soomaast, kus on kaks üsna tiheda liiklusega teed, kuid Valgeraba kandis on väga suur inimtühi ala, kus võib lõputult eksleda. Samas on juhtunud, et eksinud inimene tiirutab väga väikesel alal ennast jõuetuks. Ühe eraldi õpetusena räägib Mati sellest, et vähemalt lõunamaades on oluline, et alati oleks kaasas vesi. Inimestel on lihtsalt matkates tohutu veekulu. Joanna räägib ka Joeli retkest, kus nähtamatu kõrbeliiv muudab suu kuivaks ja kaasavõetud veest lihtsalt ei jätku.

Vestlusseltskond arutleb veel nende ekstreemalade üle, mida võiks siinsamas Eestimaal järele proovida. Mati ütleb, et ka Tallinnast Tartusse sõit on suuresti riskiettevõtmine, sest sinu elu sõltub kümnetest samal teel sõitjatest, kelle seas on ka adrenaliininäljas kihutajad. Joanna meenutab, et Paidesse sõites oli politsei kiirust kontrollimas ja teel sõitmine oli ikka märgatavalt turvalisem, sest keegi ei julgenud kihutada. Tema arvates on kõige turvalisem siiski seista kahe jalaga Eesti murul.

Edasi läheb jutt niinimetatud munapühade tähistamise peale. Lisaks munadekoksimisele tunnistab Mati, et lõpetas paastu paar päeva varem, aga ka kristlikus kultuuriruumis on lubatud väikesed kõrvalekalded. Saatejuht vaatleb ka Suurt Reedet leinapäevana, mil tegelikult väga pidutseda ei tohiks, ning selgitab tüdrukutele kogu lihavõtteaja ehk kannatusnädala sisu. Mati ütleb, et ainuüksi lihavõttepühade tähistamine riiklikult seob meid kristliku kultuuriga ja kui keegi väidab, et kõik usud on võrdsed, siis tuleks ju ka ramadaani tähistada.

Mati nendib Tammsaare tõdemuse järgi ka seda, et eestlase hing on nagu Tootsi peenar, kus on kõiki usundeid, alates kristlusest ja lõpetades budismiga, eriliseks mädajuureks aga on nõukaaegne marksistlik ateism, mis on kahjuks kõige kandvam. Joanna sõnul olid ka Jehoova tunnistajad mingil ajal popid. Mati räägib ka sellest, et Uus Testament on kristluse põhialus, Vana Testamendi osas aga ollakse pisut isegi islamiga seotud, ja naaseb paastuteema juurde, mille ta õpetas ema sünnipäeva tõttu. Kaalunud ta ennast pärast paastu pole, kuid mullu kaotas ta 17 kilo ja praegugi on riided seljas pisut lodevamaks muutunud. Oma pühademuljetest räägib ka Elviira, kellele need pühad seonduvad vaid munade värvimisega, usutausta ta lapsepõlvest ei mäleta. Tema lapsed aga ostsid tänavu poest lihavõttejänkusid ja palju muudki.

Pärast pikki arutelusid pühadeteemal ütleb Mati, et kristlikke traditsioone saab evida ka olemata usklik, sest kristluse põhimõtted on eetiliste seisukohtade kogum. Sellest lähtuvalt on pisut ebaeetiline tähistada pühi, mis tegelikult südames ei ole. Tegelikult aga ei peagi usuleige inimene sel päeval nutma Jeesuse pärast, vaid võib seda lihtsalt vaba päevana võtta. Saade aga hakkab lõppema ja saatejuht nendib, et laias laastus olid selles kõik uudised head, nii Joeli edukas Robinsoni kombel naasmine kui ka lihavõttepühad, mida kõik tähistasid südametunnistusevabadusest lähtuvalt. Järgmine saade aga on eetris taas nädala pärast.

KUULA RAADIOSAATE KORDUST!

TOP20

mm
Head Uudised GoodNews
info@goodnews.ee

Kommentaarid