29. okt. 2016

KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saade räägib vandenõuteooriatest, Kristallikojast ja mandariinidest

Oktoobrikuu viimase saate alustuseks nendib raadiomees Mati Palmet, et novembris on tema pidev kaaslane heade uudiste portaalist GoodNews Monika Kuzmina võõrsil arenemas, kuu aja pärast naastes on ta kindlasti targemaks saanud ja hakkavad toimuma hoopis teistsugused asjad. “Monika hakkab kõiki meid õpetama, seni me kobame pimeduses,” nendib ta. Aga stuudios on kohal teised tiimi liikmed: Joanna Müür, kes hakkab Monikat saates asendama, ja teinegi toimetaja Elviira Eessaar.

Joanna on rahul sellega, et talv ja lumi on saabunud, jõuluaeg on kohe kohal ja mandariinid on juba kohal ning kuna ta on aasta otsa olnud hea laps, loodab ta palju kingitusi saada. Mati vaeb Paide kui Eesti keskse koha rolli jõulumaana ning peatub mandariinidel, mida Joanna peab piparkookide kõrval üheks jõulutähiseks — Mati on arvanud, et need on vaid tema põlvkonna jõulutähised. Kuna juttu tuleb ka hapukapsastest, siis meenutab saatejuht nõukaaegseid nääripakikesi, mida sai poest osta ja kus olid koos pudel šampust, Pärnu kalakombinaadi blanšeeritud tursakonserv ja plastikaatkotis hapukapsad. Siitkohalt minnakse jõulumeeleolust ära vandenõuteoreetikute juurde ja selleks on peatselt Eestisse saabuv David Icke, kellel on käsil maailmatuur.

David Icke loeng Tondiraba Jäähallis 12. novembril on Joanna teabe kohaselt 10 tundi pikk ja info kogumiseks on mees külastanud umbes 50 riiki. Mati usub, et tulemas on äärmiselt põnev loeng, kuid tema on kahjuks liiga seotud Järvamaa messiga ega saa osaleda. Ta nendib, et vandenõuteoreetik on väga vale sõna, sest kui inimene on püütud omaenda teadvuse lõksu, siis kus on vandenõu? “Mees ju ütleb, et raputage korra ennast ja vaadake, kuidas asjad tegelikult väja näevad,” selgitab ta. Joanna on omakorda leidnud Icke raamatust “Näiline mina” väga häid tsitaate, mis pole mitte maailmapilti muutvad, vaid meeldetuletavad. “Ma arvan, et tema loengut ei peaks kartma, vaid leidma sellest midagi omale,” lisab ta.

Üks Joanna leitud tsitaatidest räägib Suurest Valest, mille sees me elame. Mati loob filmidest tuttava pildi Kurjast Geeniusest, väärakast, kes istub kuskil põhjapoolusel oma koopas puldi taga, manipuleerib kogu maailmaga ja kõik toovad talle raha kokku. Nagu Disney onu Robert, kes oma rahasalvedes raha sees suplemas käib. Joanna arvab, et Icke tuleb siiski pigem rääkima sellest, et kõik, mis meie ümber toimub, pole päris selline, nagu näib. Mati arvab, et see näiline maailm ja suur valetamine ongi kriisi jõudnud ja selle ilmingud tulevad halastamatult pinnale, inimesed aga kipuvad siin ennast pisut lollimaks arvama, kui nad on, sest nii on mugavam.

Mati toob välja David Icke tsitaadi “Demokraatia tähendab diktatuuri kui vaba valiku reklaamimist”, mis tähendab, et kuskil otsustatakse inimese eest kõik ära ja seda näidatakse kui demokraatiat. “Minu põlvkonna jaoks ei ütle Icke midagi uut,” leiab ta, viidates sellele, et Nõukogude perioodi inimesed on selle näilise demokraatia läbi elanud, kus kõik oli sõnadest hoolimata nii tobe, et iga mõistusega inimene naeris selle peale. Ta toob paralleeli ka meie viimaste presidendivalimistega, kus oli nagu nõukaajalgi vaid üks kogu rahva poolt armastatud kandidaat, ja meenutab kolhoosiesimeest Endel Liebergi, kes oli küll rahvamees, aga ikkagi partei poolt määratud, mitte valitud.

“Iga mõtlev inimene saab sellistest valedest aru, kui ta peavoolu mõttekrampidest lahti laseb,” arvab saatejuht. “Näiteks võisime meie saada maailma parima presidendi, aga seda ei valinud peaaegu mitte keegi, valis pisike punt parteipealikke, kellest vähemalt pooled ei ole mingid erilised rahvalemmikud, kontakt inimestega on õhkõrn.” Ka Riigikogus hääletatakse tema sõnul nii, kuidas käsevad parteikontorid. Selles pole Mati arvates midagi uut ja David Icke on kuulus seetõttu, et ta on sellest rääkides tõusnud küll maailmas arvamusliidriks, jäädes meil siiski vähem tuntuks kui Vändra Aveli. Joanna usub, et see muutub pärast 12. novembrit, kuid tema vestluskaaslane selles nii kindel pole.

Mati arvates on üks hea ütlus “Tõde tõuseb, vale vaob!”, sest niipalju kui ka elus ei valetaks, see tuleb alati välja. Suur valetaja võib kümmekond aastat valesid esitada, aga mingil hetkel tuleb see moment, kus teda lihtsalt ei usuta, see lihtsalt toimib niimoodi. Joanna aga toob vestlusesse uue momendi, mis peitub ka David Icke ütlustes — nimelt unustavad paljud inimesed lihtsad tõed ning on üllatunud, kui keegi neile seda meelde tuletab ja näiteks toob ta: “Jää alati isendaks!” Kui inimene pole seda lauset kuulnud, unustab ta selle ruttu ja ongi vaja inimesi, kes seda meelde tuletaks. Mati aga võtab veel kord üles tegeliku tõe väljatuleku ja seda endise presidendi näite varal, kelle mõned teod ametiajal polnud kõige paremad ja kelle puhul pole ka selge, keda ta teenis.

Juttu sekkub ka Elviira, kes arvab, et valikute seas pole iseendaks jäämine kunagi väga lihtne. Mati toob kohe näiteks survestamise selles suunas, et perverssus on normaalsus, mis on tuntav ka meie ühiskonnas ja ta usub, et perverssused jäävadki peale, sest normaalsed inimesed pannakse tundma, nagu oleksid nad ebanormaalsed. Mati teab oma tutvusringkonnas sellise orientatsiooniga inimesi, see teda ei sega, küll aga see, kui inimesi sunnitakse iseendale sisendama ja ühiskonnale peale suruma mõtet, nagu oleks tegu normaalsuse ja suure õnnega. Elviira repliigi peale aga ütleb ta, et mugandumine ei ole sageli enda valik, vaid eksistentsi küsimus.

Järgmisena võtab Mati ette David Icke väite, et kuskil on keegi, kellel on pilt ees ja kes kontrollib ning juhib reaalset olukorda. Joanna sõnul saab igaüks tema loengut kuulates järeldused teha. David Icke aga propageerib ka seda, et inimene leiaks iseennast klišeede tagant üles, sest inimesed sageli tegelevad asjaga, teades, et see ei ole tema jaoks. Joanna on väga pikalt uskunud, et enamik asju pole tema jaoks, aga nüüd usub ta, et tegelikult saaks paljude asjadega hakkama küll, lihtsalt tuleb püsti tõusta ja proovida. Matil tuleb selle peale õudustunne, et mis siis saab, kui kõik inimesed hakkavad kõike proovima ja usuvadki, et saavad hakkama. Elviira aga tuletab meelde ülikooli viimast kursust, kus selgus, et numbrid teda ei köida ja tegelikult on ta loomeinimene. Tema jõudis diplomitöö järel veendumusele, et hoopis turundus on tema ala.

Mati ütleb, et on enam kui kahekümne aasta jooksul oma raadiotööd pidanud justkui kõrvaltööks, kuigi ei saa aru, mille kõrvalt. Tegelikut on ta hariduselt raadioinsener, kelle esmaseks huviks oli ehitada Viljandimaa kodus teleantenn Soome televisiooni vaatamiseks, mis ka tükati õnnestus, aga ka rokkmuusika kuulamiseks kõlarid ja kõik see viis ta TPI-sse õppima. Inseneri tasemel teadmistega ei ole aga tal siiani mingeid sidemeid, aga ta tegi eksamid ära ja kohanes reaalse eluga. David Icke on samuti öelnud, et koolitus paneb paika selle, kes sa oled. Üks Mati õpetaja, kes ärgitas noori rohkem Runneli ja Viidingu loomingu suunas, oli tudengite eelistusi märgates imestanud: “Ja teie lähete masinate peale!” Mati läkski edasi hoopis meediasse.

Saatejuht meenutab ka tema saates olnud poliitikut Jürgen Ligit, kes isa järgi pidanuks minema humanitaaralale, aga mingil hetkel keeras majanduse ja poliitika peale ning on omal alal siiani õhinas nagu kalamees püügihooaja esimesel hommikul. Joanna nendib, et inimesed, kes oma tegeliku kutsumuse juurde ei jõuagi, ei raatsi või ei julge teha põhjalikku pööret oma elus ja lepivad sellega. Mati uurib nüüd, et kas tema vestluskaaslased on rahul selle positsiooniga elus, milles nad hetkel on. Joanna räägib seepeale katsetusest Kristallikojas, kus pikali olles ja muusikat kuulates mõtestatakse oma asju lahti. Tema üritas kõiki oma asju järele mõelda ja avastas siis ootamatult, et ongi oma eluga täiesti rahul.

Nüüdseks GoodNewsi katsetustega liitunud Elviiral on Kristallikojast teine kogemus: tal hakkas seal paha ja pea valutas, mistõttu pidi ta sealt lahkudes palju vett jooma, kuid sellised tagasilöögid pididki olema osa protsessist, kehv tunne aga möödus 20 minuti järel. Joanna räägib kristallide võbelemisest, mis oli hambaid kokku pannes tuntav ja näitas energeetilisi vibratsioone. Elviira sõnul on see teaduslikult tõestatud, et kristallid kannavad energiaid. Mis aga puutub Elviira hetke rahulolusse, siis tunnistab ka tema: jah, olen hetkel rahul. Temal on olnud raskeid eluperioode, nagu igalühel meist, kuid asju on paika loksutanud lapsed ja ematunne ning iseenda vastu aus olemine.

Mati läheb tagasi haridussüsteemi juurde ja räägib oma õpingutest, kus tähtsaimateks osadeks jäid siis peopanekud, pullitegemine, väga hea valitud ja erudeeritud seltskond, ning just viimane oli tema kujundajaks, mitte sedavõrd loengud, ning ta on sellega rahul. Praegu tema hinnangul enam ülearust nii palju ei õpita, kui tollal, kuid on üks põlvkond vahepeal, kes jäi kõrghariduseta, sest nad hakkasid äri tegema. Nüüd, 40-tes, tunnevad nad, et hariduses on midagi puudu. Seega ei taha Mati ka David Ickega kaasa minna, kui võtta seda, et ümbritsevast peaks vaba olema. Joanna usub, et igal halval valikul on ka parem alternatiiv. Mati ütleb, et igal inimesel peaks olema sisemine kohustus areneda, aga kui ta pole mingi asja peale loodud, siis ei maksa ennast vägistada, enesepiitsutamine ei vii kuhugi.

Kummalise saate lõpetuseks palub Mati oma vestluskaaslastel öelda, mis peaks olema, et kõik oleks päris õige. Joanna pärisosaks on rahulikkus ja sel hetkel tahaks ta koos perega olla kodus, lesida teki all ja süüa mandariine. Elviira meenutab aegu, mil ta otsis erinevatest usunditest tõde ja leidis budismist lause: “Kui tahad olla õnnelik, siis ole!” Joanna lisab, et iga päev polegi lilleline, kuid väikesi probleeme ei pea suureks mõtlema ning küngastest teel tuleb lihtsalt üle astuda. Kuna Mati on tähele pannud, et Joannal on südames mandariiniteema, siis soovitab ta saatekolleegil Paidest lahkudes kohalikust Maksimarketist läbi sõita, ja lõpetab saate sooviga: “Head mandariini!” Saade aga on kordusena taas eetris pühapäeval kell 9 Tre Raadio Rapla ja Pärnu sagedustel ning kell 15 Kesk-Eesti Tres. Seni aga kuulake-lugege häid uudiseid, jälgige neid vahendavaid GoodNewsi ja Tre raadiot ning pugige mandariine!

KUULA SAADET!

GoodNews Tre Raadios 27.oktoober 2016Joanna Müür ja Elviira Eessaar

GoodNews Top20