29. apr. 2016

KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saate eetris on rahumeelne võitleja näiliselt vägivaldselt spordialalt

Heade uudiste saade toob taas kokku iganeljapäevased tuntud tegelased Mati Palmeti, Monika Kuzmina ja Joanna Müüri ning ühe värskema hääle, kelleks on taipoksija Markko Moisar.

Mati tunneb kohe huvi, kumb kahest vennast on kõvem mees ja Markko tunnistab, et selleks on vanem vend, kellel on kogemusi rohkem ja kes on ka rohkem võistelnud. Kuivõrd raadiomees kasutab sõnaühendit “vastu pead andmine”, järgneb positiivitar Monika protest, kes peab seda ala võitluskunstiks ja tippspordiks ning ta meenutab üht seni saladusest olnud juhust, kus üks stuudios viibijatest sai teise käest poksikindaga hea vopsu ja just see on vastu pead andmine. “Seda ei tee mitte tippsportlased, vaid meiesugused!” täpsustab taipoksi trennis käiv Monika vastu pead andmise tausta.

Igal juhul on heade uudiste eetris taas sportlane ja jutuks tuleb tema treeningute sagedus, mis on keskmiselt 11 korda nädalas. Mati leiab, et see ei jagu päevade peale võrdselt ja Markko selgitab, et pühapäev on vaba. Kui poksijal on kerge väsimus peal, siis võib ta poksitrenni asendada ka lõõgastava jooksuga, sest üle treenida ei tohi.

Monika meenutab Markko sportlasekarjääri algust, kus too oli kuu aega trennis käinud, aga läks juba ringi ja võitis. Poksija tunnistab, et tahtis tol korral ennast tõestada ja näidata, et oskab käte ja jalgadega lüüa. Kuivõrd jutt läheb trenni mineku põhjustele, võtab Mati üles info, et Monika käib taas taipoksi trennis ja eeldab, et keegi ilmselt solvas kolleegi. Markko sõnul läheb enamik inimesi võitluskunste õppima sel põhjusel, et see aitab enesekindlust tõsta ning elus hakkama saada, mis paneb Mati arvama, et elu käib näiteks pubides ja nii saab seal paremini hakkama.

Saatekülaline alustas taipoksiga 16-17-aastasena ja on sellega edaspidi kogu aeg tegelenud. Kui Monika küsib, et kas on põhjusi, et trenni mitte jõuda, toob Markko nendena pause pärast võistlusi, mil närvisüsteemi rahustamiseks lihtsalt peab puhkama, et närvid järgmiseks korraks valmis oleks.

Monika imestab pisut selle sisemise tunde ja tahtejõu üle, mis paneb sportlased hommikul vara tõusma ja trenni tegema. Markko sõnul motiveerib ka see, et sõbrad kaasa löövad ning arutelu läheb hommikuse jooksu peale, sest see teeb jalad tugevamaks, taipoks aga ongi jalgade ja käte töö. “Kui sa saad ringis löögi pähe, peavad jalad olema tugevad, et püsti jääda, pealegi anname taipoksis vastasele ka jalalööke,” selgitab Markko. Tugevad jalad on tema sõnul olulised ka klassikalises poksis, kus võideldaks vaid kätega, kuid löökidega tuleb ka alla minna ja taas on kasuks treenitud jalad.

Monika toob välja Kevin Renno sõnad, et võitluskunstide tase Eestis tõuseb ja Markko nõustub, et võimalusi on rohkem nii algajatele kui harrastajatele. Sponsoreid tuleb paraku proffidel endal otsida, sest keegi ise raha pakkuma ei tule.

Mati tahab teada võitluskunstide lätet ja uurib, et kas Markko alustas poistekambas kaklemisega. Selgub, et kui vaja, siis oli too ka andja, aga üldiselt oli ta see poiss, kes mõtles lollusi välja. Vanema venna Mirkko nime ja sarnast välimust ei ole Markko teistele surve avaldamiseks ära kasutanud, kuid eeskuju on vend küll — nimelt läks Markko üks kord temaga trenni kaasa, ala hakkas huvitama ja selle juurde ta jäigi.

Poksija kinnitab saatejuhi arvamust, et sellel alal on löögijõud teisel kohal ja kohal üks on hoopis löögitaluvus, lisades, et kõigepealt peab oskama ennast kaitsta ja siis lüüa. Selgub ka see, et sellist trenni, kus lööke taluma õpitakse, ei tehta, kuid võitlejad õpivad õige pulsi ja vere hapnikusisalduse kaudu olema löögi talumiseks valmis. “Trennis harjutad, kuidas lüüa ja ringis saad teada, kuidas on lööke saada?” küsib Mati ja Markko selgitab, et trennis on kõik reeglitega paika pandud, matsakaid saab tavaliselt eelnevalt tunda sparringutel.

Monika meenutab seda, kuidas ta ajakirja Golf vastutava toimetajana viis tuntud taipoksija Kevin Renno algul Egeti Liivi golfitrenni ja hiljem õppis golfar Kevini juures poksimist. Kui need kaks ringis kokku läksid, pidi Egeti Kevinile lihtsalt pihta saama, kuid see tal ei õnnestunudki.

Edasi selgub, et Markko võistleb tavaliselt kuni 60 kilogrammi kaalus, kuid septembris Tallinnas toimuval King of Kings etapil osaleb ta nelja mehe turniiris kaalus kuni 65 kilogrammi. Markko tavakaal on 62-64 ja tavaliselt on ta pidanud kaalu langetama, seekorda aga tuleb seda tõsta.

Mati võtab üles intrigeeriva teema — nimelt on Markko suhteliselt vormis lühemat kasvu lahke ja naeratava näoga poiss ja saatejuht tahabki teada, et kas mõni suurem mees pole teda proovinud pubis lihtsalt küünarnukiga kõrvale lükata ja saanud seepeale tunda poksikoolist pärit üllatust. Markko sõnul pole tal oma oskusi vaja läinud, kindlasti ei kasutaks ta neid väljaspool trenni tahtlikult ning pigem ta keerab enne selja ja lahkub, enne kui seis tekkida jõuab. Põhjus on lihtne — iga päev treeniv poksija on ohtlik relv. Mati intrigeerib igati, saamaks teada, kas ikkagi ei teki tahtmist mõnda suurt tolvanit kaheks nädalaks haiglatoidule saata — temal endal see tahtmine vahel tekib, kuid Markko teatab, et ta ei käi isegi pubis.

Kuivõrd Mati on jutu sees üles võtnud Paide sündmused, saab ta Monikalt peapesu selle eest, et hoolimata kolmeaastasest ühisest heade uudiste saate tegemisest ei käinud Mati negatiivse ajakirjanikuna jüripäeval FitnessFestist ja Ants Väärsist rääkimas, vaid intervjueeris purjus odinlasi. Saatejuht pareerib, et festivalil oli kõik korras, tema lendas sinna kohale, kus midagi intrigeerivat toimus.

Monika meenutab Markko osalemist möödunud aasta mais Riia toimunud King of Kingsi etapiturniiril, kus meie poksija sai õhtu ilusaima matši eest auhinnareisi Hispaaniasse. Võistlusel kaasalöömine sai Markkole teoks läbi Kevin Renno, kelle õpilane Andra Aho sõitis sinna võistlema ning teistelgi sai osalemine võimalikuks. Taipoksija nimetab seda üheks elu huvitavamaks matšiks, kus kõik kolm raundi käis kõva andmine. Monika märgib ära, et kõigis oma intervjuudes on Markko nimetanud huvitavaks just neid matše, mis on olnud rasked ja Eesti oma kohta on ta öelnud ka seda, et pärast kolmandat raundi oleks ta hea meelega veel ühe teinud. Markko tunnistab, et sai just viimases raundis ennast korralikult tööle. Üldiselt aga ongi tema jaoks huvitav see, kui vastane on tugev, seda enam, et 60 kilogrammi kategoorias kergemad mehed liiguvad kiiresti ja jagavad hoope tihedalt.

Mati uurib seda, et kas ringis tekib vahel viha, kus tahaks vastast sõna otseses mõttes maatasa teha. Markko sõnul ei tohi viha lubada, sest siis võitleja ei mõtle enam teravalt, keskendub löömisele ja võib unustada kaitse, ta ei arvesta lööke ette ja on seetõttu vastasele ohtlik. Tema mõtleb sellele, kuidas endast parimat anda, surub alla ärevust ja mõtleb hoopiski kõik peas läbi. Tähtis on ka treener, kes näeb kõike kõrvalt ning annab nõu. Rahvarikastel suurüritustel ongi tähtis keskenduda oma treeneri kuulmisele, kõiki ergutushüüdeid kuuleb võitleja hiljem videot vaadates.

Ringi minnes on võitlejatel siiski võimas tunne, kui neid toetatakse, fännid karjuvad, muusika mängib ja rahvusvärvid on silme ees. Võõrsil, kus toetajaid on vähe, ja nagu ütleb Mati, ka publik tahab sulle peksa anda, tuleb võitlejal külm närv säilitada, ennast tagasi hoida, mitte kaasa minna ning selleks saab treeningutes valmistuda. Kaotust aga tuleb võtta reaalsusena.

Mati tõstatab olukorra, kus keegi saab lõuga ja pilt läheb niiöelda tasku. Markko on korra nokaudis olnud, kuid ütleb, et pilt eest ei läinud. Tema sõnul saab selline asi alguse sellest, et närvisüsteem on kujundlikult võttes pähe koondunud ning kui pea saab ruttu selgeks ja jalad on tugevad, siis suudab keha püsti jääda. Monika tahab teada, et kas võitluskunstide sõdalased endas ka mingit ürgjõudu tunnetavad, mis ennast suurena tundma paneb. “Iseloom peab olema tugev, et sa ei lähe kaotama,” selgitab Markko. “Kaotada peab oskama, aga ringi minnes pead endast kõik andma.”

King of Kingsi meediakajastana teab Monika, et võitlejad vaatavad sageli enne matši videosid vastase võitlustest, et näha ära tolle nõrgad kohad ja sageli ka vigastused, et neid oma huvides ära kasutada. Markko leiab, et selline tutvumine on trump, mida võiks kasutada, kuid tema läheb siiski ringi oma asja tegema ja vastase vigastusi ära ei kasuta. Pealegi oli temal mullu 10 matši ja valmistudes ei jäänud videote vaatamiseks lihtsalt aega.

Monika uurib seda, kuidas tippsportlane ja treener ära elab ja kas pole tekkinud mõtet kõigele käega lüüa ja minna raha teenima. “Sellist mõtet pole olnud, mulle meeldib elu raskem pool, kui peab hakkama saama,” ütleb Markko. Sponsoreid on tal üksjagu ja need aitavad nii treeninglaagrite osas kui ka lihtsalt mõnes asjas toetades. Markko lisab, et raha teenimine pole talle eesmärgiks, pigem tahab ta saada mingi tiitli omanikuks ja raha teenimise peale mõelda jõuab ka siis, kui poksiga enam otseselt ei tegele.

Mati võtab veel korraks üles teema, kus keegi tahaks õppida lööma nii, et mingis seisus saaks tülinorija ühe hoobiga uinutada — kas on võimalik vähetreeninud inimesele enesekaitset sel määra õpetada. Markko sõnul on see võimalik, inimene peaks enesekaitseoskuste omandamiseks vaid trenni tulema, kuid ta kordab üle, et võitlejad sel moel probleeme ei lahenda, vägivallatsemine tähendaks, et nad ei austa seda sporti.

Joanna küsimusele vanuseliste piirangute kohta vastab Markko, et neid sisuliselt pole ja kunagi pole ka hilja alustada. Näiteks USA-s populaarses vabavõitluses on enamik fighter`eid 40-45-aastased.

Mati toob sisse huvitava teema — näiteks arvutimängudes peetakse 30-aastaseid vanadeks, sest nende aju lihtsalt ei ole nii kiire kui noortel, ja ta eeldab, et poksis aitavad kogemused ja õppimine konkurentsis püsida. Markko leiab, et selliste hädas olevate 30-aastaste probleemiks ongi pidev arvutis istumine ja kui nad teeksid paralleelselt ka füüsilist trenni, poleks nende aju sugugi noorte omast kehvem, füüsiline ja vaimne tegevus peavad koos käima. Tema arvates on ka nutimaailma meil liiga palju ja ka rämpstoit tekitab palju pahandust.

Jutt lähebki nüüd endastmõistetavalt Markko toitumisharjumuste peale ja selgub, et burgereid, friikaid, rasvaseid ja soolaseid toite ta ei söö. Liha ja juurikaid ta aurutab, liha praadides soola juurde ei pane, sest sool hoiab kehas vedelikke kinni. Poksijatel tuleb sageli kiiresti kaal alla saada ja üks võimalus selleks on õige toitumine. Kui Mati tunneb muret saatekülalise maitsemeelte kärbumise üle, täpsustab Markko, et periooditi lubab endale ka niiöelda preemiad, ta ei välista miskit lõplikut ega ütle kõigele tingimata ei, sest elu tuleb ka nautida ning sellega teenib ta ära saatejuhi tunnustuse.

Monika on taipoksitrennis kogenud megahead tunnet ja ta uurib Markkolt, et mis toob inimesi võitluskunstide juurde. Markko arvates tahavad inimesed ennast proovile panna. Mati aga tahab teada, kas trenni on tulnud ka keegi kibestunud tegelane, kelle eesmärgiks ongi õppida kaklema, et teistele molli anda. Treenerid tavaliselt sellistega tegelema ei hakkagi või kukuvad nad ise ruttu välja, sest nad mõtlevad endale asjad raskeks. Markko arvates peaks inimene käima trennis vähemalt kaks kuud ja siis hakkab tekkima nauding, kus tahaks oma oskusi üha paremaks lihvida ja see on võimas tunne.

Saade on seega läbi ja Mati nendib üllatusega, et kuigi stuudiosse sai kutsutud justkui vägivaldse ala inimene, saadi vestluskaaslaseks hoopis rahumeelne Mahatma Gandhi. Ta ütleb ka aru saavat, miks naiste arvates on vägivaldne mees nõrk ja hale, rahumeelne aga tugev ja turvaline. Vaadake heade uudiste saate kordust Kesk-Eesti Tres pühapäeval kell 15 Ning Rapla ja Pärnu Tre levialas kell 9, seni aga otsige Tre Raadiost ja portaalist GoodNews häid uudiseid ning käige ära taipoksi trennis!

KUULA SAADET!

GoodNews Tre Raadios 28.aprill 2016Taipoksija Markko Moisar

GoodNews Top20