Avaleht GoodNews raadios KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saates on küünetehnik, kes kihutab ringi mootorrattaga
KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saates on küünetehnik, kes kihutab ringi mootorrattaga
GoodNews raadios
0

KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saates on küünetehnik, kes kihutab ringi mootorrattaga

0

head-uudised-01-dets-2Heade uudiste saate alustuseks palub raadiohääl ja saatejuht Mati Palmet oma GoodNewsi-poolsetel kolleegidel Joanna Müüril ja Elviira Eessaarel tutvustada kaunist saatekülast ja Joanna tutvustuse järgi on Deivia Viira küünetehnikute ema ehk siis ilulooja, kes on ise palju inimeste küünte ilusaks tegemisel ära teinud ja ka teisi selleks välja õpetanud. “Ta teeb vingeid küüsi ja pole niisama vinge tšikk, vaid on ka motikatšikk!” jutustab ta.

Mati ütleb, et neid kahte asja on raske kokku viia, sest naiste pikad küüned on sisuliselt puue, nendega ei ole võimalik midagi teha ja ta küsibki külaliselt, et kas too küünla saab mootorilt maha keerata. “Ükski asi ei jää küünte pärast tegemata,” vastab Deivia. Kuivõrd Mati võrdleb naiste küüsi variandiga, nagu oleksid sõrmede külge naelad kinnitatud ja nendega pole ka parima tahtmise juures midagi võimalik teha, siis selgitab küünetehnik, et meeste häda on küünte liialt lühikeseks lõikamises. “Naistel on need nagu tööriistad ja ma saan igasuguseid asju paremini teha, kui mul on küüned pikad,” lisab ta. Joanna meenutab oma kahetsust olukorras, kus ta tuli kinniteibitud karp avada ja tal polnud hetkel pikki küüsi, Deivia aga demonstreerib, kui hea on nendega nööpe kinni panna. Tsiklimeestele toetudes küsib Mati, et kas õllepudeli saab ka küünega lahti. Deivia sõnul on ta kogenud õllepurgi avamisel ja seda saabki ka küünega edukalt teha.

head-uudised-01-dets-4

Joanna sõnul oli varem arvamus, et küünetehniku töö on lihtne ja ta tahab teada, kuidas külaline selleni jõudis. Deivia sõnul oli tal juba lapsena suur huvi küüsi lakkida, sest tal on kaks õde ja ema, kes enda eest hoolitsesid ja kelle kõrvalt ta õppis, ning ka koolis aitas ta selles sõbrannasid. Kui tulid geelküüned, siis tegi ta neid nii endale kui ka õdedele, kuid ei arvanud, et teeb seda kunagi tööna. Siis aga levis info tema oskusest kulutulena ja Deivia tuli mööblialalt tulema, pühendudes küüntele. “Tööd oli rohkem kui jõudsin ära teha, ma õpetasin oma teise õe välja ja nii me tänaseni seda koos teeme,” jutustab ta. “Ei kujutagi ette, et midagi muud teeks. Kui teed seda tööd kirega, siis ei saa kunagi villand.”

Joanna nendib, et kõik see, mida küüntele tehakse, on tõeline looming ja uurib, et kas see vajab ka mingit kunstiannet. Deivia sõnul on palju tehnikaid, mis lubavad küünemaalinguid teha ka siis, kui kunstiannet pole, peab olema tahtmine ja kiirus, et ei kulutaks ühele küünele liiga palju aega. Mati arvab, et küünele tehtav maaling on sedavõrd väike, et eeldab erilist hoolikust. Saatekülaline naerab, et isegi kui käed suurest kohviannusest värisevad, tuleb neile tuge leida ja maaling tegemata ei jää, kuigi Mati arvates võiks ka väriseva käega tehtud kaunistus lahe olla. “Saab ka kunstiandeta, küll aga ei tohi puusse panna värvitunnetusega, et ei paneks näiteks külma ja sooja tooni kokku, nii et kontrast karjuks,” õpetab Deivia. Muidugi oleneb ka kliendi soovitud kombinatsioonist, kuid Deivia ütleb, et ei tee alati kõike, mida soovitakse.

head-uudised-01-dets

Mati pakub välja võimaluse, et ega küünemaaling peagi looming olema, teed nagu käsitöö korras ära, peaasi, et oleks ilus. Deivia nõustub, et kui klient on rahul, siis on seegi võimalus, kuid tema töö on looming ja mõndagi sünnib töö käigus, mõtted, kuidas midagi teha võiks, tulevad isegi enne uinumist. Jutt läheb ka naiste julguse peale lasta endale midagi uut teha ja küünetehniku sõnul on see seinast seina.

Deivia annab ülevaate sellest, kuidas geelide abiga ehitatakse küüs, kusjuures plastikut enam küünele eelnevalt peale ei panda. Üks oluline asi on see, et küüs peab välja tulema õhuke ja kui see on paks, siis on tegu tehniku oskamatusega. Mõistagi vaadatakse nüüd üheskoos üle ka Deivia enda geelküüned, mis on tema enda tehtud.

Mati ütleb, et temal murdub vähemalt iga kolme päeva järel üks küüs ja ta tahabki teada, kas naiste kotkaküüned pole mitte katastroof. Deivia selgitab, et mingit katastroofi ei järgne, murdudes saab ju ehitada uue küüne, kunstküüned ongi tugevamad kui pärisküüned, need ei murdu nii lihtsalt. Joanna tunneb huvi selle vastu, mida võiks erinevatest võimalustest endale valida, et küüs oleks tugev, püsiv ja kena. Saatekülaline teebki seepeale variantide põhjalikuma tutvustuse.

head-uudised-01-dets-3

Mati küsib veel, et millal selline küünevärk pihta hakkas, sest tema mäletamist mööda kuskil 20-30 aastat tagasi sellist tsirkust ei tehtud. Deivia sõnul on see ala Eestis olnud umbes 15-20 aastat, tema on selles olnud 12 aastat ja kui tema kursusele õppima läks, polnud ta isegi geelipurki näinud, sest selliseid asju liikus tollal vähe.

Joannat huvitab see, kuidas teha nii, et küünelakk peal püsiks ja Deivia sõnul on üks eeldusi tugevad küüned, selleks tuleb kodukeemiast eemal hoida ehk siis kasutada alati kindaid, organism peab terve olema ja peab õigesti toituma. Võib ka ise oma küüsi lakkida, aga käia tuleks ka koolitusel, päris oskamatult head tulemust ei tule. Joanna meenutab oma vanaema, kes käskis tal geelküüned maha võtta, sest need olevat tervisele kahjulikud ja ta tahabki teada, kas kogu selle küünte iluprotsessi juures on ka ohtusid. Deivia sõnul on sarnaselt teistegi protseduuridega võimalik allergia, mis annab küünenahkadel end tunda. “Siin elus võib kahjustada kõik, mida me peale määrimine või sisse sööme,” nendib ta.

Mati loetleb üles asju, mis tema arvates pikkade küüntega kaasneb: sa oled kohmakam, see on materiaalselt kulukas, võtab aega, tervislik see pole ja ette võetakse kõik see selleks, et meestele meeldida, ja samas pole ta veel kuulnud, et mehed räägiksid vaimustusega mõne naise küüntest. Õrnem stuudiopool läheb selle peale tuult täis ja nad imestavad, kuidas Mati ikka veel usub, et naised midagi meeste nimel teevad. Deivia võtab ette ka saatejuhi lausutud punktid: ta pole ühtegi allergilist naist veel kohanud ja kuigi kunstküüned otseselt tervislikud pole, on seda emotsioonid, mis neist tekivad ehk siis heaolu tähendab ka tervist, kui naine juba hommikul näeb oma ilusaid küüsi. Kunstküüned tähendavad ka aja kokkuhoidu, sest siis ei pea naine kuu jooksul enda küünte lakkimisele aega kulutama — paari päeva järel ettevõetav pidev küünte lakkimine võtaks kokkuvõttes rohkem aega kui kaks tundi kuus tehniku juures.

Joanna võtab üles ka meeste küünte hooldamise ja Mati nimetab esimese hooldusnipina regulaarset küünte närimist, mis pole mõistagi tõsiseltvõetav. Deivia nimetab ühe veana selle, et mehed lõikavad küüned liiga lühikeseks, võiks jääda millimeeter vaba serva ja seda tuleks ka alt puhastada. Ööseks peaks käed kreemitama, eriti näiteks ehitajad, kelle käed muutuvad hõlpsamini kuivaks, ning öösel on kreemil ka aega imenduda. “Ühelegi naisele ei meeldi meeste karedad käed!” toonitab Deivia ja Elviira kahetseb, et pole kaamerat, millega Mati näoilmet jäädvustada. Saatejuht selgitab, et ehitaja on lugupeetud amet, mida seostatakse Soome Kalevipoegadega, ja ta kujutleb, et pehmeid käsi läheb vaja nädalavahetusel koju tulles, mitte telliskivide tõstmiseks. Deivia sõnul ei lähe niisutatud küünenahad ka lõhki ja infektsioonid ei pääse ligi.

Joanna küsib üle Mati küünehooldusrutiini, mille selgitamisel tõstatab saatejuht küünenärimise probleemi, mida tal endal küll pole, kuid ta tahab selle põhjuseid teada. Deivia ütleb, et vastupidi üldlevinud arvamusele pole selles süüdi mingite ainete puudumine, vaid põhjus on psühholoogiline. Sageli inimesed ei saagi aru, kui sõrm juba suus on. Näritud on ka geelküüsi, kuid selle peale panek närimisest üle saamiseks aitab oma küünel all taastuda ja nii on tegelikult ka närimisest jagu saadud.

Mati viitab soodevaheliste erinevuste kaotamisele ja küsib, et kas mõni mees on ka endale geelküüsi tahtnud. Deivia sõnul on meeste jaoks olemas küünelakid, mis pole läikivad, vaid on matid ning jätavad normaalse tooni. Tema juures pole ükski mees geelküüsi panema tulnud, kuid ta teab, et huvi on tuntud ja põhjuseks oligi küünte närimine. Saatekülalise sõnul paneks ta sellisel puhul mehele naturaalse välimusega geelküüned, millest keegi ei saa arugi, et nad on tehislikud. Ta on ühel messil näinud ka meestehnikul prantsuse maniküüriga pikki küüsi.

Mati tuletab meelde, et saatekülaline on ise tsiklitega seotud, tsiklimehed aga on oma robustsest välimusest hoolimata mehed, kellel meeldib ennast kettide ja sõrmustega ehtida — kas nende küüsi pole tulnud korrastada? Tsiklimeestele pole Deivia küüneilustusi teinud, kuid on oma laste sõprade seltskonnas teinud poistele küünetempleid ja teda on palutud ka tsiklilt sel moel ilustada, tema aga tsiklimehe käsitöömootorrattaga riskida ei tahtnud. Mati nendib, et vestluskaaslase enda mootorratas on küll üsna edev ja Deivia tunnistab, et on selle kallal vaeva näinud. Joanna tahab teada, kuidas ühel naisel on nii naiselik töö, nagu küünte eest hoolitsemine ja samas nii tehniline ja mehelik hobi. Mati ütleb kohe, et tema arvates on ka selles naiselikkust. Deivia motohuvi pärineb aga taas lapsepõlvest, mil tema ema sõitis külgkorviga mootorrattaga ja võrriga ning tema õdedega jõlkus külgkorvis kaasa, kuigi tänases mõistes võis see ohtlik olla.

Mati küsimuse peale ütleb Deivia, et pole külgkorviga sõita proovinud ja selgub, et Mati proovis, kas ta oskab, aga siiski ei osanud, sest põrkas kokku traktorisahaga — sellist masinat keerata on pisut teistmoodi kui tavalist tsiklit. Edasi iseloomustab Deivia oma Itaalia päritolu Ducati mootorratast, selgitab, et tema naudib pigem oma ratta hääli kui kiirust, ta käib Jõgevatreffil sõitmas ja oma ratta ülalpidamise maksumust pole ta arvestanud. Remontimas käib ta ratast siiski Ducati esinduses ja aastas sõidab maha 12-15 000 kilomeetrit, tehes päris pikke sõite, sealhulgas oma kodukanti Võrru, välismaal ta sõitmas pole käinud. Tema sõidud on enamasti praktilised, kuid pärast rasket tööpäeva läheb ta sageli ka niisama sõitma. Mingi pundiga koos sõitmas käib ta harva, selleks peavad olema tuttavad tsiklimehed, et keegi kogenematu lihtsalt selga ei sõidaks.

Mati pärib, et kas tsiklimehed talle ka ülevalt alla vaatavad. “Minu tutvusringkonnas teavad kõik mehed, et ma sõidan hästi ja mul on hea reaktsioon, mul ei tule kunagi sellist asja ette, et sõidaksin kellelegi sisse,” ütleb Deivia. Tal on küll olnud üks raske avarii, aga see juhtus pigem asjaolude halva kokkusattumise tõttu, käsi on nüüd terve ja muud hullemat viga ta ei saanud. Mati naerab selle peale, et see on väga julgustav, et operatsiooniga saab kõik terveks teha, muretsege vaid omale ratas. Üldiselt aga sõitis auto Deiviale peateele ette, politsei arvates oli tal liiga suur kiirus, sõprade arvates aga polevat seal ülesmäge kurvis võimalik liiga kiiresti sõita, tsiklitar ise aga arvab, et pidurdas liiga ootamatult ja sõitis seetõttu vastu puud, mille tagajärjel oli ratas sodi ja tema teadvuseta. “Olen ikka kõigile öelnud, et tehke elukindlustus, kuigi erinevad firmadel on need nii erinevad, et raske on valida,” räägib ta. Tema lükkas selle tegemise edasi ja jäi hiljaks, avarii juhtus ennem.

Deivia tunnistab, et pärast avariid oli raske aeg, sest vigastatud käega ilutegijal on raske oma tööd teha. Küll aga ütleb ta, et seda tunnet küll ei tekkinud, et jätan nüüd mootorrattaga sõitmise maha, selle asemel läks ta üsna pea streetfighterite üritusele, muidugi seekord jalgsi. Järgmisel hooajal ostis naine endale juba uue ratta, laenates selleks emalt raha. See paneb Mati küsima, et kas ema vastu polnud, aga Deivia sõnul ema teadis, et ega see tsikkel nagunii ostamata ei jää. Küll aga mõtleb ta alati rattaga garaažist välja sõites, et kas nüüd keegi ette ei sõida. “Ettevaatlik olen ikkagi!” selgitab ta ja Mati tuletab meelde legendaarse liiklusinspektori Hellat Rumvolti sõnu, et sõiduoskus tähendab seda, kuidas sa suudad teiste helbitud supi ära süüa. Deivia nõustub kohe, et ise võid ettevaatlik olla, aga avarii tuleb, sest keegi teine teeb vea. Mati uurib igaks juhuks, et kas saatekülaline on Tallinnasse või Võrru sisse kirjutatud ja kuna Deivia on just ühest üürikorterist teise kolinud, siis soovitab Joanna tal Paidesse sisse kirjutada, sest sellega kaaneb rida soodustusi.

Kuna tegu on heade uudiste saatega, siis arutleb Mati selle üle, et Lufthansa pilootidel läheb streigi tõttu läbirääkimistel lootustandvalt, kuid samas on GoodNewsi peatoimetaja Monika Kuzmina Hispaania avarustesse kadunud ega pääse koju. Joanna teatab hea uudise, et ta on juba teel. Üldiselt aga on jutt Monika ja Mati telefonivestlusest teemal, et kui Paide linn ja vald ning Roosna-Alliku vald saavad 150 inimest sisse kirjutatud, on neil 11 000 inimese piir käes ja nad saavad ühinemistoetust ning selle tõttu otsitakse uusi vallakodanikke. Edasi arutletaksegi selle üle, keda võiks Mati enda juurde sisse kirjutada ja kas on lootust uute sissekirjutajate vahel välja loositavat autot või mõnda muud soodustust võita. Kui aga jutt läheb haldusreformile üldse, siis valib saatejuht poliitkorrektse ja ausa vastuse vahel viimase kasuks ning see on, et tavainimese jaoks see midagi ei muuda. Järvamaa aga läheb suuremaks, näiteks Käru valla arvelt ja Matil tulevad meelde Peeter Võsa saates Nähtud käru joodikud, kellest saavad tema kaaskodanikud.

Saadet saab kordusena kuulata pühapäeval kell 9 Rapla ja Pärnu Tres ning kell 15 Kesk-Eesti tres. Seni aga keerake raadionupp põhja, külastage häid uudiseid portaalis Goodnews ning tehke oma küüned toreda mootorratturist tsiklitari juures korda.

KUULA RAADIOSAATE KORDUST!

Jüri Kukk

mm
Head Uudised GoodNews
info@goodnews.ee

Kommentaarid