Avaleht GoodNews raadios KESK-EESTI TRE RAADIO! Vanas Kuma stuudios kohtuvad uuenenud raadio, GoodNews ja Postimees
KESK-EESTI TRE RAADIO! Vanas Kuma stuudios kohtuvad uuenenud raadio, GoodNews ja Postimees
GoodNews raadios
0

KESK-EESTI TRE RAADIO! Vanas Kuma stuudios kohtuvad uuenenud raadio, GoodNews ja Postimees

0

head uudisedHeade uudiste saate alustuseks tutvustavad GoodNewsi tüdrukud Monika Kuzmina ja Joanna Müür kaasa võetud saatekülalist kui väga karmi meest ja Postimehe kommentaatorite bossi. Tolle nimeks on Andrus Avamäe ja ta on kommentaaride toimetaja ehk tõesti moderaatorite boss, sest temale allub neli töötajat ning Andrus juhatabki seda sektorit.

“Nii et kui tõde öeldakse, siis kustutate ära?” uurib Kuma, nüüd Tre saatejuht Mati Palmet ja saab vastuseks, et nii võib öelda küll. “Nii et need neli inimest vajutavad muudkui “Delete” nuppu: keegi ahju — delete ja nii edasi,” täpsustab Mati.

Andruse sõnul on need neli inimest vahetustega tööl, neil on tööks olemas kindel reeglite raamistik, nad lähtuvad Eesti Ajakirjanike Liidu heast ajakirjandustavast ning vahel lähtutakse ka kohtupraktikast, mis on Eestis juba välja kujunenud. Mati uurib taas, kas neli moderaatorit esindavad nelja suuremat erakonda, kuid nii see siiski pole. “Oma osa on ka moderaatori subjektiivsel maailmavaatel, sest selles osas ei pruugi ühist väljakujunenud seisukohta olla,” lisab külaline. Postimees.ee leheküljel on ajalehe reeglid ka leitavad. Kui tegu on mõne valusa teema, näiteks ohvritega liiklusõnnetusega, siis kommentaarium suletakse, aga seda tuleb ette ka poliitiliste lugude puhul, kui arvamuste lahknevus kipub üle piiri minema.

Andrus Avamäe

Monika on üles leidnud EAL-i hea ajakirjandustava teksti ja loeb ette need kõige räigemad eksimused. Kuivõrd nimekiri on pikk, tahab Mati teada, kas vale kommentaar peab kõigile neile vastama või aitab ühest. Andruse selgitust mööda peab hindamiseks kommentaar ees olema, sest palju sõltub kontekstivälisest taustast — kui näiteks lugu on Venemaa mõju teemal, siis see on negatiivse väärtusega keskkond ja see riivab sageli inimeste õiglustunnet, nii et sabarakuks või käpikuks nimetamist ei võetagi iga kord kommentaarist välja. Tähtis on, et täidetud oleks EAL-i ja Postimehe reeglite nõuded. Nüüd, kus arvamuste avaldamine toimub oma nime alt, on ajaleht kommentaatoreid pigem isegi julgustanud ja lubanud rohkem öelda.

Saatekülaline täpsustab, et keelatud kommentaaride tipus on need, mis kutsuvad juriidiliselt võttes õigusvastastele tegudele, näiteks uimastite tarbimisele või omakohtule ning kui kuriteo õigustamine on üheselt arusaadav. Ta meenutab ka, et EAL lõi oma reeglid Delfiga seotud kohtuasja järel, kus kommentaarid sisaldasid õigusvastast sisu ja selle alusel deklareeris kohus halva ajakirjanduskombe mõiste.

head uudised2

Mati küsib hallide tsoonide kohta ehk kas on neid hetkel negatiivseid teemasid, nagu kanep, mis võib homme juba legaalne olla. Saatejuht toob näitena kommentaari: “Olen teinud iga kuu ühe LSD-tripi ja eile arsti juures selgus, et mu tervis on nüüd parem!” Andruse sõnul on Postimehes arutletud, et kui kutsutakse otseselt tarbima, siis võib tsenseerimine kõne alla tulla, kuid kui tegu on laiema aruteluga, siis küll mitte. Ta selgitab, et kõigil suurematel väljaannetel on raporteerimise süsteem — kui lugejal miski ei meeldi, teeb ta raporti ja selle saabudes vaatab moderaator selle läbi. Kellegi vastumeelsus ei tähenda tingimata seda, et kommentaar kustutatakse.
“Esimene vool, mille me sulgeme, on need kommentaarid, mis on hea tavaga ilmselgelt vastuolus,” selgitab Postimehe esindaja. “Kitsa subkultuuriga debatte, kus omi kogemusi jagatakse, me pigem soosime.”

Monika küsib järele, et mis oli Postimehe otsuse taga sulgeda anonüümne kommentaarium. “Me tahame kommenteerimiskultuuri uuele tasemele tõsta, muuta see asjalikumaks, läbimõeldumaks, isiklikumaks, siis on selle väärtus suurem,” selgitab Andrus. “Tahame, et tekiks ideid, mis jõuavad poliitikuteni.”

Mati järgmine küsimus puudutab seda, et kas tegu on ka enesekaitsega kohtuasjade suhtes. Andruse sõnul järgitakse töös neid juhised, mis on kohtupraktika järgi juba olemas. muuhulgas tehakse ka koostööd õiguskaitsesüsteemiga, kui on näiteks vaja tuvastada probleemsete isikute IP-aadresse. See paneb saatejuhi kohe uurima, et kas koostöö pole mitte vastutulek alarahastatud ja -mehitatud ning küündimatule õigussüsteemile, et nende tööd lihtsamaks teha, ning kas ei lange nüüd ära võimalus, et kurjategijad ennast kommentaariumis reedaks.

Postimehe moderaatori selgituse järgi on olemas väga kindel reglement, millega andmed IP-aadressite kohta välja antakse ja nemad on neid ka kapole andnud. Kui aga kodanik leiab, et mõni kommentaar on tema suhtes valelik, pahatahtlik või ebaseaduslik, siis tuleks pöörduda politsei poole, kes läbi menetlustoimingute päringu esitab ja see siis antaksegi. Õiguskaitseorganitel on selliste aadressite väljaselgitamiseks endalgi tehniline baas olemas.

Postimehe uus sisselogimise süsteem on isikukeskne, sinna pääseb Twitteri, Facebooki ja gmail.com baasil ja pangakaarti või ID-kaarti kasutades, seega on kommentaator igati tuvastatav.

Monika küsib spetsialisti arvamust ka üsna levinud mõtte kohta, et tegu on võimupoolse suukorvistamisega. Andrus ütleb selle peale, et tema pole küll otseseid juhiseid oma töös kohanud, kuid Euroopas olek on see kasvatav faktor, et me õpiksime toleerima erinevaid ühiskondlikke gruppe, seega on geide, pagulaste ja teiste teemade puhul aluseks ikkagi euroopalikud väärtused.

Mati tahab teada, kas on olemas sõnade süsteem, kus on kirjas “valed” sõnad nagu pede, neeger jne. Andruse sõnul on olemas nn punaste sõnade list ja filter, mis blokeerib või annab häirefaktori, kuid üldiselt mitte ühe sõna pärast. Rohkem probleeme on venekeelse sõnavaraga ning spämmerite levitatavate kahtlaste linkidega.

Edasi läheb asi psühholoogiliseks. Monika meenutas jutuajamist ühest härrast, kes postitas pidevalt suures mahus pühasid tõdesid, mis polegi halb, kuid muutus tüütuks. Mati Freudi sõbrana loob pildi halvast kommentaatorist, kes istub määrdunud lambi valgel ja aluspükstes ühes pööningukambris, üleni higine ja võigas, vanat tüüpi arvuti ees, mille internetiühendus on naabrilt varastatav, ja vorbib halbu kommentaare — mida hakkab ta nüüd tegema, läheb liputama või? Ehk jätaks talle arvutivõimaluse? Ka Monika vahendatav Anu Saagimi nägemus räägib higisest vistrikute tüübist, kelle elu on tuksis ja kes ennast sel moel välja elab. Edasi selgub, et Postimehe rahvas pole seda tigeduskotti nii visualiseerinud ega ka kommijaid kokku kutsunud, nagu Delfi kord väidetavalt on teinud.

Monika meenutab oma poliitikukarjääri, kui Viljandimaa leht Sakala nende noorteorganisatsioonist kirjutas ja esimesed kommentaarid ajasid ta nutma. Seejärel kutsus ta need õelutsejad Viljandi kohvikusse asju selgeks rääkima, kuid kedagi ei tulnud ja ta istus seal üksi. Mati tõstatab küsimuse, et kas võiks ka neid tigedikke julgustada ennast oma nimega registreeruma, kuid see mõte ei tundu just päevakorral olevat.

head uudised4

Andruse sõnul oli uue süsteemi puhul üheks faktorist ka ajakirjanike ründamine.”Oluline tegur on saavutada heatahtliku tausta loomine, et arutelu oleks vastastikku austav ja üksteist aktsepteeriv, mitte aga ärapanemine — see on kandev idee,” seletab Andrus. Tema jutu järgi tahetakse korraldada nii, et ka alatoimetuste inimesed hakkaksid kommentaariumis osalema. See tõstaks artikli väärtust, sest artiklite autorid on kursis teemaga ja kui tekib nimeline arvustamine, siis saaks nad diskussiooni käigus vajadusel parandada faktivead. Nii tekiks laiapõhjaline arutelu, mitte laialihajuv materdamine ning autor saab osapooli ka kommenteerima kutsuda. Mõistagi on sisuloojate osalemine soovituslik, sest see ei tohiks saada põhitegevuseks.

Pärast uue süsteemi juurutamist on paljude lugude all tühjus, kuid Postimees seda probleemiks ei pea, sest arutelu kvaliteet seeläbi kasvab. Andruse arvates selgub süsteemi tulemuslikkus 2-3 kuu jooksul.
Kella 9-st 1. veebruaril kuni sama ajani järgmisel päeval näitas statistika Postimehes umbes 900 kommentaari, neist 700 eesti, 200 vene keskkonnas. “See pole halb tulemus, arvab Andrus. “Kui see arv tõuseb üle tuhande ja kultuur paraneb, siis on see võit ja sealt hakkavad välja kooruma ideed riigi juhtimise tasemel. Anonüümne kommentaarium hajub, isikuline on see-eest ideede osas arvestatav.”

24 tunni statistikas oli suletud kommentaariumi osa 30-40% ja tavadele mittevastavate kommentaaride arv, mis varem oli samas suuruses, on nüüd 1 -3 %, mis Andruse arvates näitab, et suletud osast need tulidki.

Edasi läheb jutt uutele registreerunutele ja nende puhul ei lähe uue isiku kommentaar kohe üles, see kas kiidetakse heaks või blokeeritakse. Võimalikke libakontode omanikke siiski eemale ei peletata, vaid neile saadetakse teade, mis suunab nad autentimisvõimaluste poole. Iga uus konto läheb eelmodereerimisse ning järgmiste kommentaaride puhul kontot enam ei uurita, vaadatakse kommentaari sisu.

Mati tahab teada, kas modereerimisel läheks läbi inimene, kes ütleb oma nimeks Õnnis Kuuba ehk siis, kas peab olema passinimi ja kas seda tuvastatakse sajaprotsendiliselt. Andrus ütleb, et moderaatori töö võrdub kohtuniku, uurija ja toimetaja tööga ühes isikus. Nime tuvastamine eeldab sageli guugeldamist. Näiteks on venekeelses keskkonnas olnud konto John Smithi nimele ja siis tuleb uurida, kas see inimene võibki sellist nime mingil põhjusel kanda. Seepeale soovib Mati edu Ivanovide tuvastamisel ja teatab, et Õnnis Kuuba on tema kursusekaaslase nimi ja selline inimene on ka tegelikult olemas.

Monika uurib Andruselt, et kas uue kommentaariumi teema jääb ka edasipidi tuliseks teemaks ja kas on arvata, et anonüümsed kommentaariumid taas lahti lähevad. Too seda viimast ei usu ja arvab, et uus süsteem võetakse paari kuu jooksul omaks.

Andrus nendib, et vahel võrreldakse nende uut kommenteerimiskorda aastate eest Eesti Päevalehes looduga, kuid kui konkurentidel on vaid üks autentimismeetod, siis Postimehel on neid viis. Leht on teinud ka Exceli tabeli sellest, kes on Postimehesse sotsiaalmeedia kaudu sisse loginud, ja arvuks oli umbes 20 000. Need küll ei tule kõik kommenteerima, kuid kahe uue autentimismooduse lisandumisel tuleb neidki juurde. “Oluline pole siiski arv, vaid kvaliteet,” lisab ta.

Positiivitar Monika küsib lõpetuseks ka seda, kas saatekülalisel on nüüd ka õnnelikum tunne, kui pole nii suurt hulka kommentaare vaja läbi hekseldada. Andrus ütleb, et vahe on tuntav, esimene aasta selles ametis hakkas tervisele, kuid hiljem tuli selle negatiivsuse vastu immuunsus. Moderaatorid on ainus Postimehe sektor, kus tööd tehakse 24 tundi, pinge ja vastutus on suur ning töö üle mõistuse kiire, kuid nüüd on pingelangus tuntav. Ühe positiivse tulemusena nimetab külaline seda, et kommentaariumist on kadunud Kremli trollid, kes postitasid sisutühja juttu, juurde aga hakkab tulema tõsiseid arvamusliidreid. Monika nendib selle peale, et kui kommentaariumi boss on õnnelik, siis on asjad tõesti paremuse poole läinud ja Andrus lubab sügisel põhjalikuma kokkuvõtte teha.

head uudised3

Lõpulugu seekord ei tule, Mati soovitab selle asemel üks anonüümne kommentaarium üles otsida ning selle mentaalses solgis kümmelda, kuni veel saab. Kuulake saate kordust pühapäeval kell 15, lugege portaalist GoodNews häid uudiseid ja kui soovi, siis lööge kaasa Postimehe uuendatud kommentaariumis.

KUULA RAADIOSAATE KORDUST!

GoodNews Top20

  1. KARMID MEHED ROOLIS! Kaugsõidujuht Urmas Tamm peab oma ametit elustiiliks
  2. Fotograaf Mona Õispuu: kõige rohkem rõõmustab mind õnnelike inimeste jäädvustamine
  3. JAGATAKSE PARKIMISAEGA! EuroPark jagab 3000 tundi parkimisaega
  4. SAA TEADA! Mis on lastejooga?
  5. TÄNU PISARATEGA SILMIS! Väikese Kregori pere tänab kaastundlikke teelesaatjaid
  6. TERVISLIK ELUVIIS VÕRDUB TERVISLIK ELU! Taipoksi edendajad: tervisliku eluviisiga peab alustama nüüd ja kohe!
  7. 1000 EESTLAST PETERBURIS! Juunis toimub kodanikudiplomaatia initsiatiiv „1000 eestlast Peterburis“
  8. UUS ILUMAAILMAS! Millised uued suunad ootavad ilumaailmas 2016. aastal?
  9. VAHVAD ÜTLEMISED! Karupoeg Puhhi ja tema sõprade 20 ütlemist, mis sobivad meie igapäevaellu
  10. PISARATENI LIIGUTATUD! Raske haiguse tagajärjel mõlemad vanemad kaotanud Risto on inimeste headusest pisarateni liigutatud
  11. POLITSEINIKUD JA PÄÄSTJAD ÜHENDASID JÕUD! Lääne-Virumaa politseinikud ja päästjad ühendasid palliplatsil jõud
  12. BLOGIJATE ILUÕHTU! Ilublogija Marii: olen läbinisti ilu-nohik!
  13. GURMAANIDELE! Neh restoran toob Muhu köögi Uus-Hollandisse
  14. OSHO ELUTARKUSED! Osho 11 sügavalt mõtlemapanevat elutarkust
  15. MOBIILNE KREDIITKAART! Eesti esimene mobiilne krediitkaart muudab plastikkaardid ajalooks
  16. TÕDEDE LIHTSUS! Vene näitleja, muusiku ja poeedi Pjotr Mamonovi 50 eluelureeglit
  17. MIDA LAPS VAJAB? Rita Rätsepp: laps vajab toetavaid ja nõudlikke vanemaid
  18. KUULA! Tanel Padari ja Sepo Seemani ühine lugu
  19. VAIMUKALT OMANÄOLINE! Tiger avab poed Rocca al Mares ja Kristiines
  20. HEADE INIMESTE HEA TEGU! Eckard Klug kinkis kirjamees Toomas Reisalule elektroonilise ratastooli

Jüri Kukk

mm
Head Uudised GoodNews
info@goodnews.ee

Kommentaarid