Klaverimängija Heli Jakobson: Armastuse energia on ju kõige tugevam

Jaan-Ivo Lukas 

Jõgevamaalt Tabiverest võrsunud klaverikunstnik ja muusikapedagoog Heli Jakobson on lõpetanud Griegi Akadeemia Norras ja Antwerpeni konservatooriumi Belgias ning õpetab praegu klaverimängu eramuusikakoolis HeliStudio.

Algaval nädalal musitseerib aga Heli Türil ja Tabiveres kontsertidel peakirjaga „Armastuse jäljed“.

Muusikasündmused pühendab ta vanemate, oma ema Hiie (1953-2002) ja isa Arved Jakobsoni (1953-2007) kuuekümnendale sünniaastapäevale.

Teie ema oli Tabiveres perearst, isa ettevõtja. Kuivõrd kajastuvad kontserdi repertuaaris teie ema ja isa tõekspidamised ning ka loomingulised eelistused?

Selle kontserti korraldamise mõte on mul olnud juba kaua aega ning see on mõeldud tõesti siiralt minu vanemate 60. juubeli tähistamiseks. Ideed teostama ajendasid ka isa sõnad, et inimene elab niikaua kui teada mäletatakse.

Alguses kavatsesin teha tõepoolest vaid oma vanemate lemmiklugudest koosneva kontserdi kava. See viis mind aga liiga palju tagasi minevikku ja tekitas rohkem nostalgiat kui inspiratsiooni. Siis panin koos oma elukaaslase Yves Robyns’iga kokku kava, kus tulevad esitamisele Ludovico Einaudi, Yann Tierseni, Paul Nymani, eesti heliloojatest Tõnis Mägi, Rein Rannapi ja teiste looming. Mõned palad tunneb publik kindlasti esimesest noodist ära. Kogu kava ei tahagi kohe lahti rääkida, sest põnev on ka jätta midagi üllatuseks.

Milline tähendus on pealkirjal „Armastuse jäljed“ teile endale ja missuguseid mõtteid võiks see tekitada publikus?

Armastuse energia on ju kõige tugevam energia, see tiivustab inimest, lisab tahtejõudu, õpetab tänulikkust. Ma kannan oma vanemaid endiselt hinges. Igast kaotusest saab aja möödudes isiklik võit ja siis oled korraga täiesti uuel elumaastikul. Oma praeguses elus näen väga palju armastuse jälgi oma vanematelt ning olen selle eest väga tänulik. Näiteks kui olin lapseootel ning tundsin füüsiliselt ennast väga üksi, siis kuidagi juhuslikult sattusid mulle kätte ema raamatud. Üks neist oli päris “kapsaks” loetud.

Nõukogudeaegne raamat „Naine, siin on sinu pere“ on raamat, kust tuleb tarkust pigem ridade vahelt otsida. Ema oli aga sellesse raamatusse palju isiklikke tähelepanekuid kirjutanud. Kõik need hüüumärgid ja küsimärgid, mida ta lausete lõppu oli lisanud, olid nüüd korraga sellel erakordsel ajal sillaks minu ja ema vahel. Taolised hetked on minu jaoks armastuse jäljed. Sellistest hetkedest on pärit ka kontserdi pealkiri.

Emaroll on süvendanud mind mõistma, et see ongi üleni meie endi valik, millised jäljed me endast maha jätame. Iga inimene on omamoodi kirjanik, kes oma autobiograafiat päevast päeva  loob. Kui tulebki kätte viimane lehekülg, siis armastuse jäljed kõnnivad sealt ise edasi järgmisse põlvkonda. Usun, et see mõte väljendub ka selgelt meie kontserdi kavas.

Saame nüüd tuttavaks muusikutega, kes koos teiega Järvamaal Türis ja Jõgevamaal Tabiveres esinevad?

Kaasa teeb Kadri Saarna, kes on Tartu I Lastemuusikakooli vilistlane ning samuti Tabiverest pärit neiu. Ta viibis jaanuarist juulini Brüsselis, mis võimaldas teda kevadsemestril kaasata klaverikooli HeliStudio tegemistesse. Tänu Kadrile õnnestus meil Yves’iga Belgia lapsed ometi korralikult laulma saada.

Kooliaasta lõpukontserdil oli ühislaulu Ott Leplandi „Maagiline Maa“ esitamisel solistiks samuti Kadri. Laulmine on belglastele suhteliselt võõras asi, mistõttu oli eriliselt suur rõõm Kadrit tutvustada HeliStudio publikule.

Noor Soline Ballet on pärit Antwerpenist ning on HeliStudios õppinud kaks aastat . Yves’i klaverisaatel ja juhendamisel on toimuvad tema laulutunnid ning minu juures klaveritunnid. Eeloleval kontserdil on Soline kaastegev lauljana. Kui mainisin eelnevalt, et laulmine on belglastele võõras, siis Soline on suur erand! Tegemist on väga andeka noore neiuga, kellel on nii öelda looduse poolt palju kaasa antud! Meile Yves’iga on väga suur rõõm esimene HeliStudio kasvandik ka Eestisse publiku ette tuua. Soline esinemisi sõidavad Eestisse kuulama ka tema vanemad.

Kaasa teeb Yves Robyns, kes on „mees nagu orkester“. Kohtusime Antwerpeni Konservatooriumis, kus Yves oli jazzi osakonnas ning mina klassika osakonnas. Siis oli meil ühiseks huviks klaver. Yves mängib lisaks ka kitarri, viiulit, trumme ja kontrabassi. HeliStudios annab Yves teooriatunde ja kitarritunde ning mängib saadet erinevatel pillidel. Lisaks HeliStudiole on Yves klaverihäälestaja Moreau Piano Service klaverifirmas. Vabal ajal õpib ta usinasti eesti keelt ning alates oktoobrikuust avastame maailma kolmekesi koos oma pojaga.

Lisaks saab Türil kaasa elada ka muusik Andris Avamere esinemisel.

Kuidas teie muusikahuvi alguse sai ja elukutseks arenes?

Kõigepealt hakkasid mind lasteaias ja koolis köitma kasvatajad ja õpetajad, kes klaverit oskasid mängida. Lasteaias andis meile muusikatunde „tädi Liidi“ (Liidi Vaino), algkoolis oli meil klassijuhatajaks Lea Laulmäe, kes samuti mängis hästi klaverit ja laulis! Kui piisavalt suureks sain, et kodus klaveri taha istuda, õppisin esimesed noodid selgeks koos emaga. Esimesed  tõsised klaveritunnid toimusid aga Liia Täpsi juhendusel.

Minu “muusikageen” tuleb kindlasti mu isa perest Järvamaalt. Isa mängis trompetit ja viimastel eluaastatel võttis pillimängu uuesti tõsiselt käsile. Ise lõpetasin Tartu I Lastemuusikakooli, seejärel Elleri nimelise Muusikakooli. Suureks pöördepunktis sai 1996 aasta sügis, kui alustasin Jiri Hlinka klaveriklassis Griegi Akadeemias. Õnneliku juhuse tõttu sattusin professori juurde, kelle käe alt on pärit mitmed rahvusvaheliselt tuntud norra pianistid. Nii kõrgel tasemel klaverimängu polnud ma veel kunagi kuulnud ning esimesed aastad Hlinka klaveriklassis olid väga rasked. Jiri on pedagoog, kes suudab minna viimase piirini nii heas kui halvas mõttes. Näiteks, kui läksin tundi ja olin näiteks juuksed uude soengusse tihanud panna, siis sain vastuseks, et ma ei taha sind üldse kuulda mängimas, sest oled rohkem peegli ees olnud kui klaveriga ja ta viskas mind klassist välja.

21-aastaselt oli mu esimene debüütkontsert Grieghallenis Bergeni Filharmooniaorkestriga. Mis puutub veel Jirisse, siis eduka kontserti korral ei tulnud ta kunagi kiidusõnadega lava taha. Tema  põhilauseks oli kuivalt öeldud, et polnudki väga paha, homme teeme veel paremini. Kuus aastat Norras Jiri Hlinka õpilasena oli mulle suur „elusaun“ (elukool oleks liiga pehmelt öeldud. Hiljuti täitus Jiril suur juubel ning mulle oli toredaks üllatuseks, et oma kuulsate õpilaste hulgast palus ta ka minul kirjutada peatükk oma autobiograafiasse.

2002. aastal jätkasin oma elu Antwerpenis, kus lõpetasin magistrantuuri kontsertsolistina ning pedagoogika erialal. Elu Belgias on mind uuesti kokku viinud eestlastega. Konservatooriumis õppimise ajal andsin muusikatunde eesti lastele Brüsselis. Alates 2007. aastast töötan klaveriõpetajana muusikakoolis „De Kunstfabriek“ ning 2010. aastal asutasime Yves’iga oma klaverikooli „HeliStudio“.

Mis on teie eesmärgid ja missioon klaveriõpetajana?

HeliStudio on tegelikult sümbioos minu õpingutest ja muusikukogemustest Eestis, Norras ja Belgias. Belgia muusikahariduses on mitmeid lünki ning neid ei paranda üle öö. HeliStudio sündis soovist anda klaveritunde oma pedagoogilise nägemuse järgi inimestele, kes on siiralt huvitunud muusikaga tutvumisest. Isegi kui muusikaga tegeletakse hobina, ka siis võib seda sama tõsiselt ja pühendunult teha kui professionaalina. HeliStudio ideeks ongi see, et anname oma õpilastele maitse elukutselise muusiku teest – õpilastekontserdid lindistame professionaalse helitehnikuga ning peale kontserti ei saa lapsed hindeid, vaid cd-plaadi oma live-esitusest. Kontserdid toimuvad erinevates paikades, et tutvustada erinevaid marke tiibklavereid. Iganädalaste klaveritundide kõrval on meil kuus üks kord grupitund teooriat ning semestris üks kord ka külastus Moreau Piano Service ateljeesse, kus õpilased tutvuvad klaveri mehaanikaga ning hooldusega. Me soovime, et klaverist saaks igale õpilasele omaoodi elukaaslane, et muusikast saaks osa nende igapäevaelust. Laste ja noorte puhul on pillimäng eriti oluline ka nende motooriliseks ja emotsionaalseks arenguks ning keskendumisvõime arendamiseks. Täiskasvanute klassis on hetkel peaaegu samapalju õpilasi, kui laste omas. Täiskasvanute klassi kuuluvad inimesed, kes on elukutselt kas pedagoog, arhitekt, psühholoog, ärimees, disainer või hoopis diplomaat. Mind hämmastab see, et tegu on inimestega, kellel on üsna kiire elutempo, kuid ometi mahub klaver nende päevakavasse ning edusammud on kohati lausa üllatavad.

Unistan, et HeliStudiost saaks tuleviksu üks eesti kultuuripaik Antwerpenis, kus saavad kokku inimesed, keda ühendab armastus klaveri vastu ning huvi Eesti kohta. Mis mind ennast veel köidab HeliStudio juures on see, et meie meeskonna näol on tegu väga rahvusvahelise seltskonnaga. Meil on hetkel 40 õpilast kaheksast erinevast rahvusest. Vahest juhtub nii, et ühel päeval on tunnid kolmes keeles.

Missuguseid mõtteid tekitab sünnipaiga Tabivere käekäik?

Tabiverest on saanud mulle kallis külastuspaik. Vahelduva eduga hoian ennast ikka kursis koduküla uudistega. Selle aasta veebruaris oli Antwerpenis eriti rõõmustav uudis hommikukohvi juurde lugeda, et Same OÜ tegevjuht Tarmo Tein sai presidendilt teenetemärgi eeskujuliku äriarendamise eest ka masuperioodil. Hea meel oli näha, et riiklikku tunnustust jätkub ka edukatele ettevõtjatele maal.

Samuti on positiivne see, et juhtivatele kohtadele Tabiveres tuleb noori inimesi, kes pole ise otseselt sealt pärit. Meie kontsert toimub koostöös Tabivere Rahvamaja värske direktori Anni Luuaga. Anni on väga positiivne ja abivalmis ning ma arvan, et just sarnase profiiliga inimesed toovad Tabiverre uusi tuuli.

Tabivere alevikul oleks oma hea asukoha tõttu ju ka palju turismi potentsiaali, kuid see lausa üllatab mind, et aastate vältel on Tabivere siiski säilitanud oma autentsuse ja isikupära.

Loodan, et meie kontserdile nii Türile kui Tabiveresse tulevad paljud ema-isa tuttavad  Tore oleks kokku saada ja mälestusi jagada.

Mulle annab alati palju inspiratsiooni kohata inimesi minu lapsepõlvest.