Kolm asja, mida sa valust vabanemiseks peaksid teadma

1. Valu tekib ajus

Kui vanasti arvati, et valu tekitab kahjustunud kude, siis viimasel kümnendil on meditsiinis teised arusaamad. Valu ei pärine mitte ainult notsiretseptoritest (närvilõpmetest, mida teatakse kui valu retseptoreid), vaid valu tekib hoopis ajus. Ajul on (või vähemalt peaks olema) meie kehast suurepärane kaart, mille kaudu ta saab närvide/retseptorite kaudu infot kudede liikumisest, asendist, temperatuurist ja paljust muust. Lisaks mõjutavad aju eelnevad kogemused, teiste meelte tajud (nägemine/kuulmine jne), stress, tuju, keskkond, ärevus, valulävi (mis võib indiviididti erineda) ja palju muud. Kõikidest retseptoritest ja info allikatest tuleneva info põhjal teeb aju otsuse, kas tekitada meile valuaisting või mitte (mitte ainult notsiretseptoritest).

Näiteks  on läbi viidud uuring inimeste seas, kes ei olnud kunagi alaseljavalu tundnud ja leitud, et neist 36% -l esines diski hernitatsioon, 21%-l spinaalstenoos ja 90%-l diski prolaps või kulumine. Ja ei mingit valu! See näitab, et kahjustunud piirkond ei tähenda alati valu. See mida näitab MRT või röntgenpilt, ei pruugi alati olla valu põhjustajaks. Sarnaseid tulemusi on saadud ka põlve uuringute korral.

See näitab hästi, et valu ei kaasne alati vigastustega/probleemiga kudede seisundis. Valu tekib ajus.

2. Ajul on valumälu

Kui me kogeme valu, jätab aju selle meelde. Oletame, et oled vigastanud oma põlve, mida tajud valuna. Isegi siis kui vigastus on täielikult paranenud, võid sa valu endiselt edasi tunda – veel hullem jäädagi tundma. Tekib nn krooniline valu. Nagu ennist öeldud, teeb aju valu tajumise kohta otsuse väga mitmete retseptorite ja info põhjal, sealhulgas sinu psüühiliste ja emotsionaalsete tundmiste järgi. Kui sul on hirm uue vigastuse ees, halb kogemus, ärevus ja mure oma vigastunud põlve (või mis iganes piirkonna) üle, võib aju seda samuti tunda valuna. Isegi siis, kui põlv on tegelikult täiesti terve. Valust vabanemiseks tuleb aju jaoks tagasi võita usaldus oma põlvest. Selle jaoks on oluline sooritada harjutusi, mida tehakse valuvabas koormuses ja liikuvusulatuses. Siis tunneb aju, et on taas turvaline enda põlve koormata, ilma tekitamata uut kahjustust. Seejuures suureneb valuvaba koormus ja liigutusulatus järk-järgult iseenesest.

Kroonilist valu (ükspuha millises keha piirkonnas) võib käitleda hoopis aju haigusena. Teadlased on isegi jäädvustanud aju signaale inimestel, kellel esineb kroonilist valu ja kellel mitte. Erinevus on märgatav.

3. Mida aju ei tunne ega tea, võib ta samuti tõlgendada valuna

Tundmatus on aju jaoks hirmuäratav. Võib-olla olete kuulnud fantoomvalust. See esineb eriti tugevalt patsientidel, kellel on näiteks jalg või käsi amputeeritud. Vaatamata sellele, et neil ei ole enam jalga või kätt, mis võiks valu teha, võivad need patsiendid tunda, kuidas nende sõrmed või varbad valutavad. Tegelikkuses on selline fantoomvalu märksa levinum paljude valu käes kannatanute seas, rohkem kui isegi arvata võiks. Näiteks siis, kui kehal on halb proprioretseptsioon ehk asenditundlikkus. Kui kehal puudub korralik kontroll, tunnetus ja lihasjõud oma selja või mis iganes muu jäseme üle, võib aju seda samuti tõlgendada valuna. Isegi siis kui kõik on tegelikult terve. Proprioretseptsiooni ja lihasjõudu parandavate harjutuste tulemusena areneb ajul liigutustest ja keha asendist parem kaart – tekib tagasi teadlikkus ja usaldus ning valu võib kaduda. Oma keha liigutusliku kaardi, proprioretseptsiooni ja tundlikkuse arendamisel on harjutustel ja treeningul  asendamatu roll. Seda ei arenda ükski masin ega ravim. Proprioretseptsioonist loe lähemalt siit

Soovitused kroonilisest valust vabanemiseks

– On leitud, et inimesed, kes mõistavad, kuidas valu tekib ja mis seda tegelikult põhjustab, tunnevad ka vähem valu. Seega esiteks hari ennast paremini oma valu, vigatust või olukorda mõistma. Teadmatus võibki hirmu ja valu tekitada.

– Ära tegele ainult füüsiliste sümptomitega vaid ka psüühilistega. Vähenda stressoreid, vaheta keskkonda ja muuda mõtlemist valust. Naeratades valu vastu astumine võib teha imesid.

– Kui sulle meeldib väga mingi spordialaga tegeleda aga arst on öelnud sulle, et sa ei tohi seda enam oma vigastuse pärast kunagi teha, siis vaheta arsti. Depressioon ja hirm selle ees, et sa ei või enam midagi kunagi teha võib olla üks kõige suuremaid valu provotseerivaid põhjuseid. Keskendu positiivsele, leia võimalus või muuda eesmärke ja tegele sellega, mida armastad.

– Liiguta end aga selliselt, et valu ei oleks. Alusta harjutustest, mis valu ei tee. Tõsta koormustaluvust aegamööda, et õpetada oma aju keha uuesti usaldama – siis kaob ka valu.

– Hoia end tegutsemas. Kõik, mis aitab su mõtted viia valust eemale, aitab. Mida rohkem sa valule mõtled ja selle pärast muretsed, seda hullemaks see läheb.

Taavi Metsma, FT

Allikas: Fysioviis