1. Avaleht
  2. GoodNews raadios
  3. KUMA, TRE JA GOODNEWS! Stuudios on rebasepilguga mees nelja kauni daamiga, jääaeg ja jääkarud
KUMA, TRE JA GOODNEWS! Stuudios on rebasepilguga mees nelja kauni daamiga, jääaeg ja jääkarud

KUMA, TRE JA GOODNEWS! Stuudios on rebasepilguga mees nelja kauni daamiga, jääaeg ja jääkarud

Kuma Raadio ja portaali GoodNews heade uudiste saade algab saatejuht Mati Palmeti tervitustega, mille järel paneb ta tähele, et portaali-poolne saatejuht Monika Kuzmina on naisteväe kaasa vedanud ning ta kahtlustab kontrolli ülevõtmise katset stuudios. Monika sõnul on neil ülekaaluga kavas õpetada ainsale meesterahvale alandlikkust, mis pidavat iseenesest olema väärikas iseloomuomadus. Aga naistekarja moodustavad GoodNewsi uus toimetaja Joanna Müür, saates jutuks tuleva projektiga seotud Elviira Eessaar ning Sigrid Sepp Jääaja Kekusest ehk Mati sõnutsi külaline jääajast.

Saatejuhi esimeseks küsimuseks ongi see, et kas keskus on seotud populaarse animafilmiga ja kas see oleks olemas ka siis, kui multikat poleks. Sigridi sõnul pole need kaks üldsegi omavahel seotud. Kui aga meenutada “Jääaega”, siis on mammut Manny seal paigutatud väga valesse keskkonda — nimelt poleks seal 200 kilogrammi rohtu päevas söönud hiigelloomal midagi süüa, mammutid jää keskel siiski ei elanud, vaid elasid seal, kus kasvas ka rohtu. Mati nendib, et raske oli jälgida, kas neid teisi loomi vähemaks jäi, mis seletanuks mammuti täis kõhtu.

Aga edasi läheb jutt Jääaja Keskusele ja kuigi Mati on arvanud, et see asub Tallinnas, on keskuse asupaigaks Tartumaa — nimelt paikneb see Saadjärve kaldal. Saatejuht nendib, et on selle ilusa järve ääres käinud, kuid mammuteid ta seal ei kohanud. Selgub, et ta käis seal siiski enne 2012. aastat, mil keskus sinna rajati. Monika uurib, et mida põnevat saab keskuses teha ja kellele see on mõeldud? Sigridi sõnul on see kõigile, keskusel on kolm korrust, 2200 ruutmeetrit ekspositsioonipinda ja esimene korrus ongi pühendatud jääajale. Seal on kaks elusuuruses mammutit, ema ja laps, ja kuivõrd jutt läheb elusuurusele, jäävad kõlama võrdlused: 2-3 autot, Kuma stuudiosse ei mahuks jne.

Head uudised2

“Keskus räägib kogu Universumi ajaloost alates suurest paugust ja lõpetades tänapäeva ning tulevikuga,” selgitab saatekülaline. Teisel korrusel on näidatud, kuidas jää kujundas meie maastikut ja pinnavorme, seal on juttu ka Vooremaast, kus seda on voorete näol kõige paremini näha ja kus ka keskus asub. Mõistagi tuleb mängu ka Kalevipoeg, kes just sealkandis olevat kõvasti tegutsenud. Kolmas korrus aga on pühendatud tulevikule ehk sellele, mis maailmas saama hakkab. Seepeale pakub saatejuht Mati, et lapsed tulevad Jääaja keskusest nuttes välja, saades teada, mis siinmail ära kaob ning Monika tahab teada, milline on keskuse nägemus juhtuma hakkavast. Sigrid seda siiski ei reeda, selleks peab ise kohale tulema ja välja selgitama.

Head uudised3

Monika siiski ei jäta ja palub saladusloori kergitamist. Sigrid räägibki, et kolmandal korrusel on legendaarse Tallinna loomaaia isakaru Franzi topis, lisaks ka ühe pingviini oma. Seal on ära näidatud, milliseid kliimakatastroofe on inimkond juba läbi elanud, milline on meie ökoloogiline jalajälg ja tarbimisharjumused, kuidas see on Maad mõjutanud ja kuidas me saaksime paremini käituda. Kuivõrd jutt läheb uuele jääajale ning koos istuvatele jääkarudele ja pingviinidele, jõutakse ka Jääkaru Päevani, mis toimub 9. jaanuaril just Jääaja Keskuses. Sigridi sõnul löövad ka nemad selle üritusega kaasa projektis, mille kaudu peaks Tallinna loomaaia kolm jääkaru saama uue kodu ehk polaariumi. Tema ise on käinud loomaaias, kus selline on juba olemas, ja ta leiab, et karud tundusid seal basseinides hullates märgatavalt õnnelikumad olevat. Jääkaru päevast rääkides räägib külaline, et sinna tulevad rääkima Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal ja loodusemees Aleksei Turovski, projektijuht Veronika Padar ning rännumees Timo Palo, kes on ka looduses jääkarudega kokku puutunud. Lisaks on palju muid põnevaid tegevusi nagu viktoriinid ja meisterdamised, kinos näidatakse temaatilisi filme, skulptor Tauno Kangro avab oma töötoa ning keskuse giidid tutvustavad ekspositsioone.

Head uudised4

Mati mõtleb väidetavale kliimasoojenemisele, millega inimesi erineval moel hirmutatakse, ning ta tahab teada, et kas pidevalt peadpidi uudistes istuvad inimesed saavad tuleviku kohta vastuseid. “Giidid on selleks valmis, nad on selliste küsimustega harjunud,” ütleb saatekülaline. Edasisest jutust selgub, et Jääkaru perepilet maksab 15 eurot ja see on kahele täiskasvanule ning kuni 3 lapsele.

Elviira on Jääaja Keskuses käinud mitu korda. “Esimene kord läksime paar kuud pärast avamist, sest lapsed tahtsid mammuteid näha. Veetsime seal mitu tundi, sest pidime lastele rääkima ökoloogilisest jalajäljest ja paljust muust,” meenutab ta. Teist korda sattus pere keskusesse umbes aasta pärast, sest lastel polnud sealkäimisest teadmiste nälg piisavalt kustutatud ning kolmandal korral sõitis Elviira sinna juba projekti asjus Sigridiga läbi rääkima. “Kliima on jääkarude osas aktuaalne teema, sest umbes 75 aasta pärast pole neil füüsiliselt enam kusagil elada,” nendib ta. “Peale Tallinna loomaaia,” lisab Mati.

Elviira sõnul veab Tallinna loomaaia jääkarudel, et Veronika nende eest väljas on ja ta lisab, et Jääkaru päeval räägib Timo Palo ka sellest, kuidas ta on jääkarudega vabas looduses kohtunud. Art Priori kunstirestoranis toimunud õhtusöögil jääkarude toetuseks näitas rändurist fotograaf pilte, kus jääkaru oli ründamas ja Monika sõnul olid need olukorrad, kus ei saanud aru, kumb kumba jahib.

Kuivõrd jääkaru on suurim maismaakiskja, siis teda nunnutama minna ei tohi, ka mitte meie omamaist pruunkaru, selleks sobivad vaid plüüskarud. Edasi lähebki jutt ühele portaali Goodnews staarile, kelleks on Karupoeg Puhh. Monika sõnul on Puhhi ja tema sõprade ütlemised, mida peatselt kolmeseks saavas heade uudiste portaalis kokkuvõtlikult avaldati, kogunud kõigi aegade lugemiste rekordi. Karud on kuum teema, ka jääkarude kohta käivad uudised on väga populaarsed.

Monika loeb ette mõned Puhhi ja tema sõprade ütlused, millest esimene pidi tema elukaaslase arvates käima just Monika kohta: “Niipea kui ma sind nägin, taipasin ma, et mind ootavad ees seiklused.” Järgnevad naljakas tõlgendus “Kui sulle tundub, et su vestluskaaslane sind ei kuula, ole kannatlik. Võib-olla sattus talle midagi kõrva.” ja dialoog Notsu: “Kuidas kirjutatakse sõna armastus?” Puhh: “Armastust ei pea kirjutama… seda peab tundma.” Mati nendib, et kogu Puhhi vennaskond olid omajagu filosoofid ja kuna saade on tema sõnul läinud loomalikuks, siis järgmine kangelane on Järvamaa Kutsehariduskeskust külastanud teraapiakoer Arabella. Tegu on praegu popuaarse kuldse retriiveriga, nagu vanasti olid popid kollid.

Matil oli selle ettevõtmise puhul tegu aru saamisega, kuidas koer koer õpetab lisaks ravimisele ka lugemist — kui veeta aega loomaga, siis hakkab tervis ehk paranema, aga lugemine? Üritusel selgus, et doktorkoer retsepte välja ei kirjuta, vaid saab lihtsalt lapsega paremini kontakti ehk siis lapsed lugesid koertele jutte ette, neljajalgne sõber kuulas ja seeläbi paranes ka lugeja lugemisoskus.

Kuma raadiomees nendib teema jätkuna, et kunagise väljaarenenud pöialdega SMS-põlvkonna puhul võis näha, et neil on lugemisoskuses lünk sees — sellised inimesed on ka raadiosaadetes sõnu veerinud. Praeguse Facebooki-põlvkonna puhul on see siiski paranenud, sest lugeda-kirjutada tuleb rohkem.

Monika ei saa veel loomadest mööda, sest rääkida tuleb ka Kasside Turvakodu ja PetCity loodud kasside mänguväljakust. Mati meenutab üht koerateraapiat oma nooruspõlvest, kus patoloogilist õunaisu, mis võttis eetika ja käitumise üle kontrolli, raviti Doktor Koeraga, kes viis teraapia läbi püksisäärte kallal. Siis aga naaseb jutt Jääaja keskuse juurde ja Monika usutleb, et kes olid selle loojad ja milline oli nende missioon.

Sigridi sõnul tuli keskuse mõte Tartu vallavanemal Aivar Soobil ja kontseptsiooni töötas välja Asta Tuusti. Algul plaanisid nad luua loodusmuuseumi, kuid hakati mõtlema kindlale spetsiifilisele teemale ja jääajale pühendatud teemaparki polnud veel olemas, seega valiti just see teema. Kui keskus valmis sai, pälvis see parima turismiobjekti auhinna pluss parima keskkonnateo tiitli, sest rõhk ongi just keskkonnakaitsel. Monika lisab, et tegu on suure ja sügava sooviga midagi ära teha, mitte lihtsalt tahtmisega valla eelarvet täita ning Sigrid täpsustab, et keskus tahab inimesi harida ning anda noortele teadmisi selle kohta, mis oli vanasti ja mis on tulemas.

Täpsemini Jääkaru päevast rääkides tasub koolidel teada, et grupihind on soodsam, 4 eurot lapse kohta ja kümne lapsega pääseb tasuta sisse ka nende õpetaja. 9. jaanuaril tasub tulla grupiga ja üle 20 lapse giidi kohta gruppi ei panda. Monika meenutab näitust “Kunst valitseb”, kus koolide soodustused tõid kohale tohutu hulga õpilasi ja ta tahab teada, kui palju inimesi keskusesse mahub. Sigridi sõnul oli nende kolmandal sünnipäeva, mida tähistatakse 10. juulil, kohal 800 inimest ja nendega saadi hakkama.

Siis kipub jutt naeruga segunema, sest Mati pakub välja ärilisi võimalusi, kuidas meelitada keskusesse õpetajaid, et nad viitsiksid lastega tulla. Monikal on häid sõnu ka Veronika kohta, kes oma energilisusega on jääkaruteemasse palju inimesi kaasanud — hetkelgi on ju stuudios neli võluvat daami — ja Mati leiab daamide külaskäigu osas isegi hea olevat, kui jääkarud ohus on. Saatejuht nendib, et õpetamisest targutamiseni on üks samm ja ta tahab teada, kas keegi ekspositsioonide osas ka targutanud on. Selgub, et seda juhtub, aga keskuse giidid on sõnaosavad ja saavad hakkama. Sigridi jutu järgi tehakse Jääaja Keskuses nii, et lastel oleks põnev — näiteks käiakse talvel Saadjärve jää ja suvel parvega vee peal, et korjata järvepalle, putukaid, molluskeid ja palju muud, mida siis hiljem giidi abiga määratletakse.

Mati arvab, et kuigi Saadjärv on sümpaatne koht, kas poleks parem kui keskus asuks Tallinnas või Tartus, lihtsalt selleks, et rahvast rohkem käiks. Saatekülalise jutu järgi on sealsamas 8 kilomeetri kaugusel Elistvere loomapark, Vudila mängumaa, Palamuse muuseum — nendega ollakse siiski sõbralikus konkurentsis, pigem tehakse head koostööd. Lõpuks lubab ka Mati keskuses ära käia, kuid koos lastega, et saaks mammutit silmitsedes täismehelikult öelda: ma olen nendega kaasas.

Kuna saate lõpp läheneb, liigub jutt üldse vaatamisväärsuste külastamisele üldse. Monika on käinud Ahaa keskuses spioonimaailma näitusel, kus ta suutis ennast lausa ära unustada. Tema sõnul kutsub see põnev näitus pisut korrale ja ütleb, et peate teadma, mida teete. Matile tuleb seepeale meelde hiljutine Türi šeifirööv, kus noored kurjategijad tegutsesid teadmatult otse kaamerate ees, saades oma kitsa silmaringi ohvriteks. Monika aga ütleb oma perekeskset Tartusse väljasõitu meenutades, et töötavale inimesele on väljalülitamist vaja, tema jaoks sel päeval aeg peatus ja ta sai energiat juurde, mida töötades rattasse jooksnud inimesele on väga vaja. Kogu seltskond leiab üheskoos, et Eestis on palju selliseid põnevaid keskusi, mida peaks iga inimene külastama.

Kuivõrd läheneb traditsioonilise lõpuloo aeg, satub Monika ärevusse, sest kolleegi silmad on pilukile läinud, neisse on ilmunud rebase pilk ja karv on turris, mis Mati puhul tähendab midagi eriliselt naermaajavat. Saatejuhi sõnul on tal fonoteegis olemas Notsu räpp Helgi Sallo esituses, mis haakub Karupoeg Puhhi teemaga.

Seega on saade otsas, Notsu räpib ja kõik kuulajad on oodatud Jääaja Keskusesse, nii Jääkaru Päeval kui ka muidu, oodatud on nad ka Kuma ja Tre raadio eetrisse ning portaali GoodNews. Kõlab veel ühine tervitus heade uudiste uuele levitajatele Pärnu- ja Raplamaal Tre Raadiole ning seda saadet saab kordusena kuulata pühapäeval kell 11 Tres ja kell 15 Kumas.

Head uudised6

KUULA SAADET!

GoodNews Kuma raadios 10.detsember 2015Jääaja Keskuse tegevjuht Sigrid Sepp

GoodNews Top20

Jüri Kukk

Head Uudised GoodNews