LOODI ELFA – Euroopa Kohalike Fiibervõrkude Liit
Täna loodi Varssavis fiibervõrkude arendamist toetava organisatsiooni FTTH aasta konverentsil Euroopa Kohalike Fiibervõrkude Liit (European Local Fiber Alliance, ELFA). Liidu arvates on Euroopa Liidu digitaalse tegevuskava plaanid aegunud ja liit soovitab mitmeid olulisi muudatusi. Eestit esindab liidus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus.
ELFA on alternatiivsete avalike ja eraõiguslike kohalike fiibervõrgu operaatorite esindaja, mis toetab Euroopa digitaalset tegevuskava ja fiibervõrkude kasutuselevõtmise kiirendamist Euroopas. ELFA tegutsemise läbi saaksid inimesed ja ettevõtted ülikiire lairibainterneti.
Olav Harjo, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juht: “ELFA keskendub Euroopa Liidu institutsioonide juhtimisele lairibainterneti kiirema arendamise suunas ning läbi uue liidu saab Eesti enda huvisid edukalt kaitsta. Lisaks annab kuulumine üle-euroopalisse võrgustikku meie sihtasutusele võimaluse saada lairiba arenduse kogemusi kogu Euroopast ning teha nende toel ka Eesti jaoks paremini toimivaid valikuid.”
ELFA toetab 2010. aastal käivitatud Euroopa Liidu tegevuskava „Digitaalne tegevuskava 2020“ (DAE2020). „Digitaalne tegevuskava 2020“ on oma olemuselt digitaalse majanduse visioon, mis tagab kaasaegsete internetipõhiste teenuste ja kiire internetühenduse abil jätkusuutliku majanduse ja sotsiaalse kasu.
ELFA toetab ka DAE2020 lairibaühenduse kiiruse ja ulatuse eesmärke: elementaarne lairibaühendus kõigile eurooplastele ning tagada, et 2020. aastaks on kõigil eurooplastel ligipääs tänasest suurema kiirusega, üle 30 Mbps internetile ning vähemalt 50% Euroopa Liidu kodumajapidamistest kasutavad vähemalt 100 Mbps kiirusega internetiühendust.
Samas on ELFA seisukohal, et DAE 2020 arengukavas seatud plaanid on aegunud seoses viimastel aastatel aset leidnud IP-liikluse kasvu ja järgmiseks kümnendiks prognoositava kasvuga.
Ettepanekud Euroopa Liidule
ELFA ettepanekud, mis aitavad Euroopa Liidul IKT-valdkonnas pidada sammu globaalse konkurentsiga, on järgmised:
2025. aastal peaks vähemalt 50% Euroopa majapidamistest ja ettevõtetest olema ligipääs lairibainfrastruktuurile, mille allalaadimiskiirus on vähemalt 1 Gbps ja üleslaadimiskiirus vähemalt 500 Mbps.
Kõigil Euroopa kodumajapidamistel ja ettevõtetel peaks 2025. aastal olema ligipääs lairibainfrastruktuurile, mille allalaadimiskiirus on vähemalt 100 Mbps ja üleslaadimiskiirus vähemalt 50 Mbps.
Euroopa Liit peaks vastavalt klientide nõudlusele ja intensiivselt lairiba kasutavate rakenduste leviku järsule suurenemisele viima oma praeguse lairiba definitsiooni 144 kbps vastavusse USA lairiba definitsiooniga 25/3 Mbps.
ELFA usub, et 2010. aastal seatud eesmärkide ja lairiba definitsiooni uuendamine oleks liikmesriikidele ja tööstusele oluline sõnum, mis julgustaks kõiki liikmesriike ülikiirete võrkudega välja tulema ning soodustaks uue põlvkonna rakenduste ja teenuste kasutussevõtmist.
Erinevad digitaalse infrastruktuuri tehnoloogiad
Lairiba areng on kestnud ainult 20 aastat, ent meil on olnud võimalus olla paljude erinevate arengufaaside tunnistajaks: sissehelistamisega ühendusest ISDN-i, ADSL-i, VDSL-i, 3G, 4G ja FTTH-ni. Iga uue tehnoloogilise sammu lävel kord esitatakse sama küsimus – „kas meil on seda vaja“ – ja ajalugu on alati näidanud, et selle küsimuse esitamine on mõttetu. Siiski on Euroopas ikka veel palju vaidlusi ja segadust erinevate lairiba püsivõrgu tehnoloogiate potentsiaalsete ribalaiuste ja kasutusea osas. Lairibapoliitika tehnoloogianeutraalsuse põhimõte, mis seab kõik tehnoloogiad võrdsele positsioonile, ei tee asja lihtsamaks.
Vaskkaablitel telefoniliinide uued tehnoloogiad – nt vektorjuhtimine, G.fast (FTTC) – võivad sõltuvalt vaskliinide pikkusest ja kvaliteedist võimaldada suuri andmevahetuskiirusi. Suuremad andmevahetuskiirused võivad kaasneda ka koaksiaalliinide uute DOCSIS-standarditega, ent kuna sellisel juhul jagatakse ribalaiust paljude kasutajate vahel, siis võib ühenduse kiirus langeda oluliselt alla reklaamitud „kuni“ kiiruste.
Riikides, kus vaskliinide osakaal on suur (nt Saksamaa, Itaalia), võib FTTC sõltuvalt olemasolevast vaskinfrastruktuurist olla oluliseks sillaks fiiberühendusepõhise infrastruktuuri rajamisel.
Täielikult fiiberühendusepõhised võrgud suudavad pakkuda kuni 1 Gbps kiirusi – või veelgi suuremaid (ülikiire lairiba) – üles- ja allalaadimiskiirusi, mis teeb selle tehnoloogia tulevikukindlaks. Tehnoloogia sobib digitaalselt eraldatud piirkondadesse, ka raskesti ligipääsetavatesse maapiirkondadesse, sest fiiberühendus ei ole vahemaatundlik. Fiiberühenduse sümmeetria sillutab tee ka suuri üleslaadimiskiirusi nõudvatele uue põlvkonna teenustele nagu pilvandmetöötlus, videokonverentsid, eTervishoiu- ja eKooli-rakendused.
Nüüd on aeg tegutseda
ELFA näeb täielikult fiiberühendusepõhiseid võrke sarnaselt aurumasina ja tööstusrevolutsiooniga uuenduslikkuse ning järgmise põlvkonna rakenduste ja teenuste, sealhulgas pilvandmetöötluse, 4K ja videokonverentside, võimaldajana ning isegi tulevaste ülikiirete mobiili- ja WiFi-võrkude nurgakivina. ELFA usub, et sõltumata ajalisest horisondist tuleks iga tulevikus lairibavõrkudesse investeeritav euro eraldada fiiberühendusele. Praegu on aeg investeerida ning tegutsemata jätmisega kaasnevad riskid on Euroopa jaoks liiga suured. Usume, et eeltoodu on konstruktiivne, ja jääme ootama arutelu teemal, kuidas kasutada ära Euroopa juhtivaks digitaalmajanduseks muundavad gigabitt-võrgud.
ELFAs on kümme liiget kaheksast Euroopa Liidu riigist: Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Soome kohalike võrkude assotsiatsioon, Dansk Energi Taanist, Prantsusmaalt French Federation des Industriels des Réseaux d’initiative publique ja French Federation nationale des collectivités concédantes et régies, Saksast German Bundesverband Breitbankommunikation (BREKO), German Bundesverband Glasfaseranschluss (BUGLAS), Hispaaniast Spanish Optixcat, Rootsist Svenska Stadsnätsföreningen ja Inglismaalt English Independent Networks Co-operative Assocation (INCA).