Mihkelson: oluline on liitlaste ühine arusaamine ohtudest ja õigete otsuste tegemine
Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson rõhutas kohtumisel Prantsusmaa Kaitseväe juhataja kindral Pierre de Villiersiga liitlaste ühist arusaama ohtudest ja ühtset tegevust NATO kirderegiooni julgeoleku tagamisel.
„On ilmne, et need väljakutsed, mis meie regiooni ja NATOt puudutavad, on pikaajalised ja nendele tuleb vastata kestvate pikaajaliste lahendustega,“ ütles Mihkelson.
Mihkelsoni sõnul pole head suhted Venemaaga ühelegi NATO liikmesriigile nii olulised kui Eestile ja teistele Balti riikidele, mistõttu Eesti toetab kõiki samme, mis aitavad pingeid maandada ja võimaldavad sisulist dialoogi. „Eesmärk peab olema, et sarnaselt NATO liikmesriikidele järgiks ka Venemaa rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid,“ ütles Mihkelson.
Mihkelson avaldas lootust, et otsused, mida NATO kaitseministrid hiljuti langetasid, leiavad kinnitust NATO Varssavi tippkohtumisel. See on tema sõnul vajalik, et sundida Venemaad austama rahvusvahelist õigust ja iseenda võetud kohustusi.
„Vähemalt pataljoni suuruste üksuste saatmine Balti regiooni ja Poolasse on oluline samm stabiilsuse ja ettearvatava strateegilise tasakaalu loomiseks siin NATO kirdenurgas,“ kõneles Mihkelson. „Kõik analüüsid näitavad, et oluline on lahinguvõimeliste üksuste kohalolek meie territooriumil.“
„Erakordselt oluline on, et need sammud, mida astutakse heidutuse tõstmisel regioonis, vastaksid ka alliansi strateegilistele huvidele ja oleksid tehtud üksmeeles,“ ütles Mihkelson. Tema sõnul on erakordselt tähtis, et liitlasriigid väljendaksid NATO tippkohtumisel solidaarsust ja ühtsust.
Julgeoleku säilitamise seisukohast pidas ta eelseisva NATO tippkohtumise otsuseid külma sõja järgse perioodi olulisemaiks. „Need on täpselt need sammud, millega võimalikke ohte tõrjuda ja pingeid maandada,“ lisas ta.
Mihkelson tänas Prantsusmaad panuse eest Balti õhuturbesse, mis on tema sõnul olnud läbi aegade avalikkusele kõige nähtavam NATO heidutuse meede. Ta avaldas lootust, et lisaks Šauliaile võiks Prantsusmaa õhuväe üksused teenida ka Ämaris.
Mihkelson rõhutas ka valitsevat üksmeelt riigikaitsekomisjoni töös ja ütles, et kaitsekulutuste hoidmine kahe protsendi tasemel SKTst ei ole vaidlusobjekt. „Komisjonis on kujunenud selge arusaam üldisest julgeolekuolukorrast ja sammudest, mida peab tegema praegusel ajal,“ sõnas ta.
Prantsusmaa Kaitseväe juhataja kinnitas kohtumisel oma riigi kompanii osalemist Balti regiooni julgeoleku tagamisel. Lõplikult saab osalemine kinnitust Varssavi tippkohtumisel.
Tema sõnul on Eesti heaks eeskujuks alliansi teistele liikmetele kaitsekulutuste kahe protsendi tasemel hoidmises. Kindral väljendas heameelt koostöö üle Eesti kaitseväelastega Malis ja Kesk-Aafrika Vabariigis.