Põlvamaa Partnerluskogu piirkonna arengule aitas kaasa üle 300 kohaliku algatuse projekti
“See on olnud ilus periood. Oleme oma tööd teinud rõõmsa pühendumisega. Saanud kogeda palju optimismi, kohanud nii palju särasilmseid ja tegusaid inimesi, suurel hulgal nutikaid lähenemisi, leidnud rohkesti uusi tuttavaid ja parimaid koostööpartnereid,” vaatas Mooste Folgikojas toimunud tänuüritusel eelmisele viiele aastale tagasi Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.
Leader-toetuse saamiseks esitati Põlvamaa Partnerluskogule ühtekokku 473 taotlust, millest roheline tuli anti 311 projektile. “14 projekti jätsid taotlejad kahjuks ellu viimata. Niisiis võime rõõmustada 297 eduka projekti üle,” märkis Rüütle.
Põllumajandusministri käskkirjaga eraldati Põlvamaa Partnerluskogule veidi üle 3 miljoni euro. Toetust taotles 136 erinevat organisatsiooni. Enim toetusi, 72% projektidest, kasutas mittetulundussektor, ettevõtete osa oli 21 ja omavalitsustel 7%. Ellu viidud ettevõtmiste keskmiseks projektitoetuse suuruseks kujunes 8150 eurot.
Partnerluskogu juhatuse esimees Andrus Seeme rõõmustas, et pärast Põlva linna ja valla ühinemist on muutunud abikõlbulikuks ka Põlva linn. “Ühinemine on loonud ühtse terviku ning vaatamata Põlvamaa rahvaarvu langusele kuulub alanud perioodil meie piirkonda senise 16 000 asemel 21 000 inimest.”
Enim projekte (75) esitati selle nimel, et muuta piirkond turvalisemaks ja kaunimaks. Näiteks korrastati Laheda valla eestvedamisel Kõrbjärve rannaala ja rajati vaatetorn, millest avardub ilus vaade maalilisele järvele.
OÜ Ikomix korrastas Leader toetuse abil Valgjärve pesumaja fassaadi ja paigaldas soojapidavamad aknad. Paranes nii väljanägemine kui ka töökeskkond.
Vastse-Kuuste Naisteklubi Kolmapäev ärgitusel muudeti kaunimaks vallakeskus. Korraldati haljastusalane koolitus, koostati haljastusplaan, otsiti ideid väljaspool Eestit. Eriti kaunis on alevik kevadel, mil silmailu pakuvad krookused.
MTÜ Koduküla Valgjärve ja Valgjärve valla eestvedamisel on Valgjärve külla rajatud mänguväljak, laululava koos külaplatsiga, valgustatud terviserada ja korrastatud rannaala. MTÜ Spordiklubi Serviti projekti abil pikendati Mammastes valgustatud suusaradasid. MTÜ Hatiku Külaselts muutis küla turvalisemaks, rajades tänavavalgustuse.
Põlvamaa tuntust ja konkurentsivõimet suurendas 59 projekti. Nii ulatas Leader teiste hulgas abikäe Maarja Küla E-poe loomisele. Elektroonilise tellimiskeskkonna kaudu saab osta puuetega inimeste poolt valmistatud käsitööd, neist enamuse on meisterdanud küla elanikud.
Palju külastajaid tõi Põlvamaale Postitee Pillerkaar, mida korraldas MTÜ Postitee. Üks suuremaid rahastatud projekte on Ridali Lennuklubi klubihoone ehitus. Koos MTÜ-ga Lahedalt Lendama on lennuklubi korraldanud rahvarohkeid kogupere lennupäevi.
Enim projekte, kokku üksteist on Põlvamaa Partnerluskogu taotlusvoorudesse esitanud SA Põlvamaa Arenduskeskus. Nende panust iseloomustavad märksõnad Pesapuud, maakonna välikaardid ja elektroonilised infokioskid, Põlvamaa Rohelisem Märk, külavanemate õpitoad ja uute liidrite kasvulava.
Elukondlike teenuste pakkumisele aitas kaasa 54 projekti. “OÜ Tuuleristi juht Elar Edesi sobiks hästi kategooriasse “Talendid koju”. Põlvamaa Partnerluskogul on hea meel, et saime kaasa aidata noore mehe otsusele vahetada mugav elu ja kopsakas sissetulek välisriigis oma ettevõtte rajamise vastu. Laheda valda rajatud autoremonditöökoja kliendid pole mitte ainult kohalikud elanikud, vaid ka näiteks Kaitseliit,” märkis Tiiu Rüütle.
Ürgoru Arendamise Seltsi eestvõttel on Võhandu jõe kaldal asuvasse vanasse veskihoonesse rajatud hubane külakeskus. Leader toetusega on kaasa aidatud ka Põlvamaa ühe pärli Süvahavva villavabriku säilimisele.
Meie kultuuri- ja ajaloopärandi säilimisse panustas 20 projekti. Nii rajas MTÜ Avar Tuglase muuseumi väliruumi ja õppeklassi. Kanepi Maaelu Edendamise Seltsi eestvedamisel tulevad augustis Mesipuu tallu sajad inimesed, et tutvuda põliste talutöödega. Leader toetusega on Mooste Rahvamuusikakoolile soetatud sisustust, rahvamuusikapille ja digitaalne klaver. Samuti on Põlvamaa Partnerluskogu toetanud rahvamuusikatöötluste festivalide läbiviimist.
Loodusressursse säästmiseks esitati 27 projekti. Põlva vallas maasikakasvatusega tegelev OÜ Fortis Ager paigaldas maasikahoidlale päikeseenergial töötavad energiasäästlikud jahutusseadmed. Põlvamaa loodust kutsub märkama Kõlleste valdaMTÜ Natura Nudus poolt rajatud Ihamaru Meemaja. Leader tuge kasutati ravi-, ilu- ja maitsetaimede õpperaja ja õpiõu-klassi rajamiseks.
Aktiivsed kogukonnad esitasid 37 projekti. MTÜ Veriora Tsunft kaasas enam kui 60 osalejat motivatsiooniprogrammi. Organisatsiooni kuuluvad ka seltsingu Klubi Teine Võimalus liikmed – töötud, osalise töövõimega ja mõne pahe küüsis olevad inimesed. Üheskoos restaureeritakse mööblit, valmistatakse puidust tarbeesemeid jms ning viiakse läbi õpitubasid.
OK Põlva Kobras on Leaderi toel soetanud muu hulgas suusaradasid hooldava mootorsaani ja kiibipõhise ajavõtusüsteemi.
Noorte kaasamiseks esitati 22 projekti. SA Veriora Noortekas kasutas Leader toetust noortekeskuse puhkenurga kujundamisel, koolinoorte töö- ja puhkelaagri korraldamiseks ning Veriora noortebändide festivaliks.
Jalgpalliklubi “Lootos” on korraldanud koostöös Inglismaa professionaalse jalgpalliklubiga Newcastle United jalgpallilaagreid koolinoortele ning koolitanud treenereid.
Üle Eestis investeeriti Leader programmi kaudu 85,8 miljonit eurot. Viidi ellu üle 7300 projekti 17800 erineva tegevusega, andes üle Eesti panuse maaelu arenguks ja kogukonna elu edendamiseks.