Põrgupõhjal avati unikaalne punkri rekonstruktsioon

Laupäeval avati Vigala vallas Tiduvere küla lähedal Eesti metsavendluse ja vastupanuliikumise ühe suurima sümboli, Relvastatud Võitluse Liidule kuulunud Põrgupõhja punkri täismõõdus rekonstruktsioon.

„Metsavendade elu vastupidiselt arvamisele ei olnud lust ja lillepidu ja ükski inimene ei hakanud metsavennaks lihtsalt huvi pärast,“ ütles punkri avamisel ürituse eestvedaja. metsavendluse uurija Martin Andreller. Tema sõnade kohaselt oli see ka üks peamisi põhjuseid, miks Põrgupõhja punkri rekonstrueerimine üldse ette võeti.

„Igaüks saab nüüdset ise proovida, mis tunne võis olla neil meestel ja naistel, kes olid sunnitud võõrvõimu terrori eest end sellistes punkrites varjama,“ pakkus Andreller ning lubas, et punkri uks jääb alati avatuks ning kõik huvilised võivad seda ka heaperemehelikult kasutada. Kuigi punkri rekonstruktsioon oma füüsiliselt kujul on valmis, leiab Andreller, et töö selle kallal pole siiski veel lõppenud. „Üks hea punker ei saa kunagi päris valmis ja meil seisab ees veel ülesanne panna see punker elama,“ rääkis Andreller. „Et see ei jääks staatiliseks metsamajaks, vaid et siit oleks tõesti võimalik saada ülevaade nii Vigala metsavendadest kui ka terve Eesti vastupanuloost,“ lisas ta.

Põrgupõhja punker oli Relvastatud Vastupanu Liidu staabipunker, mis asus Raplamaal Konuvere ja Tiduvere lähedal metsas. 31. detsembril 1947. aastal ründas NKVD punkrit. Lahingu käigus sai surma kaks metsavenda. Ülejäänud
murdsid piiramisrõngast välja ja pääsesid põgenema, kuid hukkusid paar aastat hiljem, 27. veebruaril 1949.

Punkri taastamisse andsid oma panuse kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad Rapla- ja Pärnumaalt ning vabatahtlikud kõikjalt üle Eesti. Samuti toetas ettevõtmist Põrgupõhja Risti Selts, RMK, Vigala vald ning OÜ Halinga.