SAVISAAR: Valige tasuta ühistransport üle Eesti ja palgatõus, mis peatab väljarände!
“Nende valimiste põhiküsimus on, kas lubame jätkata reformierakondlikul stagnatsioonil või toetame arengut – tasuta ühistransporti üle Eesti, 1000-eurost miinimumpalka ja pensionitõusu ning igale lapsele tasuta huviringi,” ütleb linnapea Edgar Savisaar Pealinnale antud intervjuus.
Valimiskampaania laineharjal on täispikkuses nähtaval üksainus mees, ja see on Edgar Savisaar. Teisi paistab vaid vilksamisi. Savisaare nime kannab nn antiiktragöödia. Ametlikult ilmumata raamatki Savisaartest toidab tõhusalt uudisvoogu. Kõik kantud justkui suurest murest Edgar Savisaare pärast. Mis mure neil tegelikult on?
Teistest peaministrikandidaatidest on siiski väga tugevalt esil Taavi Rõivas. Kuna nende valimiste põhiküsimuseks ongi, kas uue valitsuse moodustab Keskerakond või jätkub reformierakondlik stagnatsioon, siis on Savisaare ja Rõivase vastasseis ka paratamatu. Ülejäänud peaministrikandidaadid on neil valimistel olnud tõesti pigem statisti rollis.
Miks aga Rõivasest valimisteks muusikali ei tehtud, peate küll küsima kultuuriministeeriumilt, kes rahastas kultuuri toetamise asemel valimiseelset antiiktragöödiat Savisaarest.
Ikkagi – kelles või milles on tragöödia?
Teatrilavale jõudis pigem Reformierakonna tagatoa tragöödia, kes püüab kujutada Keskerakonna valitsuse moodustamist ja parempoolsete opositsiooni jäämist eepilise katastroofina. Ma täitsa saan aru, et paljudele juba aastakümneid järjest võimukabinettides veetnud tegelastele tundubki see maailma lõpuna. Eesti vaates on asjad teisiti.
Võrreldes seda, kuidas on arenenud Tallinn Keskerakonna juhtimisel sellega, kuidas on hangunud elu Reformierakonna võimu all ülejäänud Eestis, siis on ka rahval pilt üsna selge, kus on see tragöödia tegelikult. Eesti on kaotanud reformierakondlikul valitsemisel massiivse väljarände ja sündimata laste läbi üle 100 000 inimese.
Keskerakondlikus Tallinnas aetud teistsuguse poliitika edu peegeldub meie elanike arvu kasvus – viimase kolme aastaga on lisandunud ligi 20 000 inimest. Meie poliitika edu kajastub ka erakondade üleriigilistes reitingutes. Rahvas ei osta enam endise innuga Reformierakonna vabandusi, miks inimeste elujärge Eestis ei saagi paremaks teha. Ei osta sellepärast, et Keskerakond on Tallinnas näidanud, kuidas saab, ja järelikult on see võimalik ka terves Eestis.
Valimistulemusi pole aga kunagi otsustanud reitingud, vaid kokku loetud hääled.
Väga nõus! Reformierakonnal on endiselt palju toetajaid ja rohkem reklaamiraha. Keskerakond võidab ainult siis, kui kõik meie toetajad valima lähevad.
Aga juba kostab ka vana laul, et Keskerakonda ei võeta valitsusse ka siis, kui ta valimised võidab.
Demokraatlikus süsteemis saab esimesena valitsuse moodustamise võimaluse valimiste võitja. Valimisi selleks ju korraldataksegi, et võitja välja selgitada. Mina usun Eesti demokraatlikkusse. On täiesti kohatu alustada koalitsioonikõnelusi enne, kui rahvas on oma tahet valimistel väljendanud.
See poleks ju esimene kord, kui…
Jah, meie lähiajaloos oli tõesti pikem periood, kus valimistel polnud muud tähtsust peale demokraatia etendamise. Kus kõik oli ette paika pandud. Kus oli ainult üks partei ja selle ripatsina parteitute blokk. Mina ei taha seda aega tagasi. Vabas Eesti riigis rääkigu kõigepealt rahvas ja alles siis poliitikud. Demokraatlikus riigis ei moodustata valitsust tagatubades ega telestuudiotes, vaid valimiskastide juures, kus iga hääl loeb.