Taavi Luhamaa viib vaataja oma fotodega müstikamaailma

Pärnus Endla Teatrikohviku galeriis võib näha üht erakordset ja lummavat näitust, mille on jäädvustanud noor ja andekas fotograaf Taavi Luhamaa. Alustuseks tutvustab noormees oma loomingut: “Fotoseeria nimi on „Pandora laegas, mis jutustab uudishimulikust Pandorast, kes oli jumalate poolt inimeste sekka saadetud kaunis naine, ja  kellele anti kaasa pahedega anum. Anumat oli keelatud avada. Pandora ei suutnud uudishimule vastu panna ja avas selle. Laeka avamisel pääsesid sealt välja hulk nuhtlusi, mida inimkond enne veel tundnud polnud: Kurjus, Kadedus, Nälg, Vihkamine, Haigus, Kättemaksuhimu, Hullus, Südametus, Salakavalus ja nii edasi. Kui Pandora nägi, mis oli juhtunud, siis sulges ta kiiresti Anuma, aga jättis sellega vangi ainsa, mis polnud sealt välja jõudnud: Petliku Lootuse.

Antud nuhtlusi on kujutatud tuntud ja vähemtuntud muinasjutu ja mütoloogia tegelastena — Kuri Kuninganna Lumivalgukesest, Ärtuemand Alice Imedemaalt, Merenümf, Deemonite ema, Jääkuninganna, Maleficent Uinuvast kaunitarist, Menaad ning Cruella De Vil filmist “101 Dalmaatsia koera.” Lisaks nuhtlustele on pilt Pandorast, kus ta on avanud laeka ning Lootusest, kes ainukesena laekasse lõksu jäi.”

Taavi, sinu pildid löövad esimese hooga kohe pahviks, sest need pole sellised fotod, mida tehakse suvaliselt rannal, tänaval või looduses. Nende loomiseks on vaja stuudiot, tausta, aksessuaare, efekte, ennekõike aga ideed enda peas. Kust sina kõike seda saad ja leiad?

Fotoprojekti „Pandora laegas“ idee hakkas vaikselt mul arenema 2013. aasta suvel ning esimene pilt sai tehtud oktoobris. Kuna siis oli veel soe, on ka üks pilt kümnest tehtud vabas looduses. Ülejäänud fotod on pildistatud siseruumides, kuna ilmad muutusid külmaks.

Fotoprojekt valmis kuus kuud. Minul isiklikku stuudiot ei ole, seega olen pidanud leidma alternatiivseid võimalusi. Fotoprojekti raames sain pildistada näiteks Audru Kultuurikeskuses, öölokaalis Kassa, Laine külalistemajas ning kahe piltidel oleva modelli kodus. Antud fotoprojekti jumestajaks ja soengute tegijaks oli Ave Jürgens, kes lõpetas Tallinnas Grimmikooli. Lausa viis pilti on tehtud tema elutoas ühe ja sama seina taustal. Enamus taustu olen loonud ise kodus leiduvatest materjalidest, näiteks erinevat värvi riidetükkidest. Samuti olen kasutanud pilditöötlemise abi. Mäletan, kui käisin Merenümfi pildi jaoks metsas lume alt mustikavarsi korjamas ja naabrinaiselt kunsttaimi laenamas, et vette taimestikku luua. Ühel pildil olevad nukupead saadeti mulle Kiviõlist ning varese topis Tallinnast.

Paljud aksessuaarid, näiteks kroonid, peaehted, kaelakeed ja kaunistused olen valmistanud ise. Väga palju materjali olen leidnud kodust, kuid olen selleks tarbeks ka asju ostnud. Piltide eelarve jäi siiski väga väikeseks.

Olen teistegi pildistamise ideede jaoks saanud päris palju asju laenuks, isegi võhivõõrastelt. Näiteks kaks purjekat. Imestan tihti, kui abivalmid inimesed selles osas olla võivad. Avastasin hiljuti enda jaoks värvilise suitsu, millega tahaks veel proovida erinevaid asju.
Väga raske on öelda, kust ideed tulevad. Mõnel inimesel need lihtsalt tekivad — nii ka minul. Mõnikord piisab vaid looduses mingi detaili märkamisest, et sellest suur fotoidee välja areneks. Vahel tekib idee lihtsalt vaikuses istudes või teise fotograafi töid vaadates.

Kui oluline on sinu loomingus fotode töötlemine?

Fototöötlemise tähtsus oleneb pildist. Kui inimene soovib lihtsaid ilupilte, siis ei taha töötlemisega liialdada. Sellisel juhul tuleb piirduda värvide ning heleda ja tumeda korrigeerimisega. Kui aga üritan teha midagi ekstreemsemat ja kunstilisemat, siis paraku foto töötlemise abi läheb ikka tarvis.

Ma soovisin hakata tegema fotomanipulatsiooni ja selle teostamiseks on töötlemine väga oluline — nagu näiteks pilt, kus on üks inimkeha, keda embavad mitmed käed ja pilt neiust, kes tõmbab endaga kaasa hõljuvat purjekat. Selliseid fotosid saab teha vaid nii, kui pildistan ühe ja sama nurga alt erinevaid pilte ilma kaamerat liigutamata. Antud fotod saab kokku pandud mitmest pildist. Ilma fototöötluseta ei saaks ma seda teha.

Pandora laeka kümme lummavat pilti viivad meid fantaasiamaailma. Kas see maailm on sinu jaoks osake lapsepõlve muinasjuttudest, nähtud filmidest ja loetud raamatutest või kannad sa ka täiskasvanuks saanuna seda kõike endaga kaasas?

„Pandora laegas“ koosneb kümnest pildist – Pandorast, kaheksast pahest, kes laekast välja pääsesid ja Lootusest, kes ainukesena laekasse lõksu jäi. Pigem on antud fantaasiamaailm osake lapsepõlve muinasjuttudest. Kindlasti on mõjutanud ka nähtud filmid. Mulle on alati meeldinud filmides ja muinasjuttudes naiskurikaelad. Selle tõttu oli Pandora laeka idee minu jaoks ideaalne. Sain tõmmata tähelepanu nendele tegelastele, kellele võib-olla nii suurt tähelepanu ei tõmmata.

Kust on pärit need legendid ja müüdid, millega sa iseloomustad pahesid ja nende kandjaid? Kui Lootus välja arvata, siis kes neist oli sulle loomisel kõige lähedasem?

Legende ja müüte ei ole ma ise välja mõelnud. Need on kirja pandud juba ammustest aegadest — tuntud muinasjutud ning müüdid. Kui ma sattusin lugema artiklit Pandora laeka kohta, siis koheselt tekkis mõte ühendada see muinasjutu ja teiste mütoloogiategelastega. Pahede kohta uurisin informatsiooni internetist. Tahtsin piltidele tuua just tuntuid kurikaelu, et inimestes tekiks avastamisrõõm. Mõned tegelased ma üritasin muuta tänapäevalikumaks ning lisada neile omalt poolt midagi juurde.

Kõige rohkem ma ootasin Cruella De Vili pildistamist ja see on ka minu kõige lemmikum pilt. Kõige raskemaks osutus Dalmaatsia koera leidmine. Kirjutasin koerte seltsi, kuid sealt ei olnud koera võimalik saada. Siis aga sain teada, millisel Pärnu perekonnal see koer on ning ühel päeval läksin lihtsalt ukse taha ning tegin pakkumise. Olime üksteisele võhivõõrad. Õnneks oldi sellega nõus.

Selleks, et teha Pandora laeka moodi kollaaž, peab lisaks fantaasiale olema veel ka hea meeskond. Kes on sinu meeskonnas? Kirjelda, kuidas ja kus te mõtted tegelikkuseks teete.

Minu peamiseks ja kõige suuremaks abiliseks oli Ave Jürgens, kes tegeles jumestuse ja soengutega. Samuti ta assisteeris ning abistas mind pildistamiste ajal. Modellid leidsin tutvusringkonnast. Modellideks on Liisa Ilves, Helena Semelson, Ave Jürgens, Merilin Orgma, Triin Mäger, Miia-Maria Tints, Airi Noppel, Mare Heinluht, Merilin Kauniste ja Janne Ristimets. Tausta, riietuse, aksessuaaride ja üleüldise välimuse osas olin peamiseks nõuandjaks ise. Ettekujutus oli ju peas olemas, milline pilt välja näha võiks. Nagu eespool juba mainisin, valmistasin paljud elemendid nagu peakaunistused, kaelakaunistused, krooni ise. Ette tuli päevi, kus minu toa põrand oli pildistamise asju niivõrd täis, et raske oli saada toa ühest otsast teise. Lõpuks lükkasin juba ise jalaga asju eest, et endale voodini teerada teha.

Millal päästsid sina Pandora laekast välja oma hobi, Fotograafia? Räägi üldse endast, et tulevased ja praegused austajad teaksid, kes on Taavi Luhamaa. Kus saab sinu loomingut näha?

Elan hetkel Pärnus ning olen 21-aastane. Lõpetasin just kaheaastase ärikorralduse õppe. Tihedamalt hakkasin fotograafiaga tegelema umbes kolm aastat tagasi, kui sain endale isikliku peegelkaamera Canon 600D. Selle sama kaameraga pildistan ma praegugi.

Suurem huvi fotograafia vastu tekkis siis, kui 2011. aasta talvel laenasin klassiõe käest peegelkaamera, et teha fotosid oma portfoolio jaoks, mida kavatsesin esitada Balti Filmi- ja Meediakooli. Siis oli suuremaks kireks veel filmindus. Samal ajal tegin esimese moefotosessiooni. Sellest ajast on südamelähedasem moefotograafia.

Fotograafiat õppinud ma kuskil pole ning teadmistepagasit suurendan selles valdkonnas erinevaid õppevideosid vaadates ning asjakohaseid artikleid lugedes. Inspiratsiooni pildistamiseks saan pea kõigest, mis meie ümber. Kui ühe jaoks on miski prügi, siis minu jaoks võib see olla uus vahend pöörase idee teostamiseks. Samuti saan inspiratsiooni teistelt tuntud ja vähemtuntud fotograafidelt.

Peamiselt meeldib mulle pildistada inimesi. Üritan tihti piltidesse tuua midagi ebatavalist ja huvitavat, millega silma paista. Mida pöörasem idee, seda parem. Tavalisi pilte on meie ümber niigi palju.

Minu töödega saab tutvuda Facebooki fännilehel. Lehe nimeks on „Taavi Luhamaa Photography“. Lehe aadress on: https://www.facebook.com/TaaviLuhamaaPhotography.

Samuti saab töödega tutvuda blogis: http://taaviluhamaaphotography.blogspot.com/.

Fotoseeriat „Pandora laegas“ saab näha füüsilisel kujul Pärnus Endla Teatrikohviku galeriis. Näitus on üleval 23. juulini.

Milliseid projekte oled sa veel teinud, millised on käsil ja millised ees? Ja kes on sinu partnerid?

Otseselt uusi fotoprojekte mul käsil ei ole. Püüan hetkel pildistada nii palju kui võimalik ning kui mõni idee pähe torgatab, üritan selle ka teostada. Tahan suvest võtta maksimumi ning pildistada palju väljas, sest talvel on see võimalus piiratud. Soovin tulevikus teha veelgi huvitavamaid ja pöörasemaid pilte, kui olen seni teinud. Samuti olen avatud koostööle teiste asjahuvilistega, olgu nendeks siis teised fotograafid, stilistid, modellid, jumestajad või juuksurid. Koos suudaksime kindlasti teha midagi eriti vinget.

Usutles Jüri Kukk

VAATA GALERIID fotoseeriast “Pandoora laegas”:
Fotod: Taavi Luhamaa