Ühing Korruptsioonivaba Eesti: Riigikogu liikme hea tava vastuvõtmine on samm õiges suunas

Ühing Korruptsioonivaba Eesti tervitab Riigikogu liikme hea tava vastuvõtmist, sest see loob raamistiku poliitilise kultuuri hindamiseks seadusandja tasandil. Dokument vajab aga edasist arutelu mõnes konkreetsemas küsimuses, näiteks kuidas on kavandatud rikkumiste avalikustamine.

„Kuigi Riigikogu liikmete tegevus on ka seadustega reguleeritud, oli tänaseni puudu hea tava kokkulepe, mis võimaldab ühtsel pinnal arutleda selle üle, mis on vastuvõetav Riigikogu liikmete käitumises,” ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Erkka Jaakkola. „Äsja vastu võetud hea tava aitab nii Riigikogu liikmetel kui avalikkusel paremini orienteeruda poliitilise kultuuri küsimustes.”

Ühing on Riigikogu liikme käitumiskoodeksi vastuvõtmist nõudnud alates 2011. aastast. Hea meel on tõdeda, et kolmapäeval Riigikogu vanematekogu poolt vastu võetud dokument on Riigikogu erakondade ülene ja selle loomisel osalesid Riigikogu liikmed ise. Eneseregulatsioon on seda tõhusam, mida enam on eetikaküsimusi isekeskis arutatud. Samuti on enda loodud ja kirja pandud põhimõtetest hiljem keeruline taganeda.

Ühing Korruptsioonivaba Eesti rõhutab, et sarnaselt teiste käitumiskoodeksitega peab ka Riigikogu liikme hea tava reeglistik olema avatud edasisteks aruteludeks. Näiteks on dokumendis kirjas, et probleemsete juhtumitega tegeleb Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon. Edaspidi on vaja täpsustada, kuidas rikkumised avalikustatakse ning millised on sanktsioonid hea tava reeglite rikkumise korral.

„Ühingu Korruptsioonivaba Eesti hinnangul on Riigikogu liikme hea tava väljatöötamine ja vastuvõtmine kasuks Eesti poliitilise kultuuri arengule ja Riigikogu maine tõstmisele,” ütles Erkka Jaakkola. „Kavatseme hinnata hea tava rakendamist ja täitmist ning teeme selle kohta ettepanekuid Riigikogule.”

Riigikogu juhatus ja fraktsioonide esindajad kiitsid kolmapäeval üksmeelselt heaks Riigikogu liikme hea tava.