Võrtsjärve külastuskeskus võitis energiasäästliku ühiskondliku hoone konkursi
Kolga-Jaani vallas Jõesuus asuv Võrtsjärve külaliskeskus pärjati 18. jaanuaril 2015 Tallinnas Koduomanike Kongressil ühiskondlike hoonete kategoorias energiasäästliku hoone tiitliga.
Rahvusliku programmi „Eesti kaunis kodu“ raames korraldatakse alates 2012. aastast ka konkurssi „Energiasäästlik kaunis kodu“, kus tunnustusi jagatakse neljas kategoorias: eramud, kortermajad, ühiskondlikud hooned ja energiasäästliku mõtteviisi edendaja. Kolga-Jaani Vallavalitsus esitas 2014.a. konkursile Jõesuus asuva Võrtsjärve külastuskeskuse, kes võitiski parima tiitli ühiskondlike hoonete kategoorias.
Võrtsjärve külastuskeskus on ehitatud 3 maakonna piiridesse jääva 7 Võrtsjärve ümber paikneva valla koostöös tolleaegse Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee eestvedamisel. Võrtsjärve külastuskeskust võibki pidada Tartumaa, Viljandimaa ja Valgamaale jäävate Võrtsjärve äärsete valdade – Kolga-Jaani, Rannu, Rõngu, Puka, Põdrala, Tarvastu ja Viljandi koostöö- ja kooskäimise sümboliks. Huvitav ajalooline fakt on seegi, et külastuskeskus on ehitatud. Võisiku mõisa kõrtsi varemetele. Tänavu mais saab Võrtsjärve Sihtasutus juba 15 aastaseks.
2009. aastal valmis Võrtsjärve Sihtasutuse tellimusel ja Jõesuu detailplaneeringu alusel puhkealale struktuurifondide toel peamiselt looduslikest materjalidest ehitatud ja arhitekt Rene Valneri poolt projekteeritud hoone – Võrtsjärve külastuskeskus. Ehitustegevus kestis järjest kümme kuud, 2008 aasta septembrist 2009 aasta juunini. Kõige enam segas tööde teostamist novembri lõpus möllanud lumetorm, mille tõttu jäid mõneks ajaks seisma hoone välitööd. Samuti tegi ehitamise keeruliseks erakordselt soe jaanuar ja kõrgele tõusnud järvevesi, mis lõikas ära ainsa sissesõidutee. Külastuskeskuse hoone jaguneb kaheks pooleteisekorruseliseks hooneks – pea- ja abihooneks, mis on omavahel ühendatud esimese korruse lae kõrguselt 1,1 m pikkuse vahekatusega. Mõlemad hooned on liimpuittaladest puitkarkassehitised betoontaldmikuga Fibo vundamendiplokist lintvundamendil. Hoonete katuseharja kõrguseks on 8,45 m ja ehitusaluseks brutopinnaks 143,9 m².
Peahoone esimese korruse põrandakonstruktsioon on 400 mm sügavuselt soojustatud Fibo kergkruusaga, vundamendi välisperimeeter on soojustatud 50 mm EPS soojustusplaadiga ja sokliosa on viimistletud raudoksiidi sisaldava soklikrohviga. Välisseinte soojustusena on kasutatud väga hoolikalt valitud ühtlase tihedusega 350 mm paksuseid põhupakke. Põhupakid on väljastpoolt tuuletõkke eesmärgil ja seestpoolt aurutõkke eesmärgil kaetud 20 mm paksuse savikrohviga. Hoone välisviimistlusena on kasutatud erinevatel seintel vaheldumisi RPL profiiliga vertikaalset saepinnaselist lauda ja kolmekordse katvusega kuuselaastu, mis on kaetud kuivale pinnale kahes kihis kantava linaõliga. Katuslae kandetandriks on ogaplaatfermid ja kattematerjaliks on kasutatud linaõliga viimistletud kolmekordset kuuselaastu. Helikindluse tagamiseks on hoone vahelaed vooderdatud savi ja põhu seguga ning vaheseintesse on paigaldatud 50 – 95 mm paksused roomatid. Kuivade ruumide põrandakatteks on kasutatud HLL profiiliga lakitud kuuselauda. Hoone pikitelje suunaliste välisseinte siseviimistluseks on kasutatud RPL profiiliga vertikaalset laudist, mis on viimistletud helerohelise värviga ning risttelje suunaliste välisseinte sisepinnad on kaetud 20 mm paksuse savikrohviga. Märgade ruumide põrandakatteks ning seinade viimistlemiseks on kasutatud põletatud savist karestatud keraamilist plaati, mille alla on niiskuskindluse tagamiseks paigaldatud veekindel vineer. Ruumide laed on hoone risttelje suunalisest RPL profiiliga laudisest, mis on viimistletud valge värviga. Küttekoldena ehitati kamin mis paikneb esimese korruse nõupidamisruumis ja lisaküttena paigaldati kaks elektril töötavat õhksoojuspumpa. Peagi selgus, et õhksoojuspumpade kasutegur on väike – elektrit kulub palju ja sooja on vähe ning aastal 2011 paigaldati maaküttesüsteem, mille kasutamine on väga mugav ja samas ka säästlik. Märg ja savine pinnas kollektori tarvis tõstab kasutegurit veelgi. Hoone joogivesi saadakse tsentraalsest puurkaevust. Kanalisatsioon on isevoolne, juhitakse väliskanalisatsioonitrassi, septikusse ning seejärel reoveepuhastisse. Hoone eeldatavaks elueaks on 50 aastat. Ehitis oli esitatud 2009. aastal Eesti parima puitehitise kümne nominendi seas, kuid võitu siiski ei tulnud.
Praegu võetakse Võrtsjärve külastuskeskuses igal aastal vastu enam kui 10 000 külastajat, kelle hulgas nii sise- kui välisturistid, kooliõpilased, töökollektiivid ja sõpruskonnad. Peamiselt tuntakse huvi Võrtsjärve piirkonna turismivõimaluste vastu, tullakse Jõesuu puhkealale vaba aega veetma, külastatakse linnuvaatlustorni, sõidetakse järvel kalepurjekaga, hoones peetakse seminare ja koosolekuid, avatud on turismiinfopunkt. Tulevikuplaanis on katusealuses ekspositsiooniruumis plaanis külastajatele tutvustada Võrtsjärve piirkonna enam levinud linde.