1. Avaleht
  2. Kultuur
  3. XXIV Viljandi pärimusmuusika festivali teemaks sai NAISTE HÄÄL
XXIV Viljandi pärimusmuusika festivali teemaks sai NAISTE HÄÄL

XXIV Viljandi pärimusmuusika festivali teemaks sai NAISTE HÄÄL

naise_häälSeekordse Viljandi pärimusmuusikafestivali teema on pühendatud ühele kaunimale ja väljendusjõulisemale looduslikule helile maailmas – naise häälele. Selle kaudu tahame pöörata tähelepanu naiste eneseväljendusele laulu kaudu nii siinkandis kui ka mujal maailmas, nii nüüd kui ka ennemuiste. Mil viisil puudutab meid tänapäeva Eesti naislauljate looming? Milliseid sõnumeid nende hääled meieni kannavad? Kuidas kõnetavad meid kaugete külaliste hääled, näiteks Vanuatu saarel lauluga veeriitusi pidavad naised, või hoopis Mauritaania naistelaul, millel on kohalike arvates raviv jõud? Läbi aastakümnete on Gruusia kuulus meestelaul festivalikülaliste südameid hullutanud, seekord on käes Gruusia naiste kord.

naiste_hääl2Aga miks ikkagi naised, võiksime tänapäeval küsida. Kas pole siin mängus ebavõrdsus ja vahettegemine? Paraku on nii, et eesti vanemas rahvalaulus on alati valitsenud suur sugupoolitatus, enamasti võib teemade ja motiivide järgi eristada, kas laulu on edasi kandnud pigem mehed või naised. Nii meeste kui naiste lauluteemadel on ka tänapäeval kõlapinda, need on laulud otse meie esivanemate suust ja südamest, mis on tänu arhiivilindistustele ja üleskirjutustele meieni jõudnud. Seekord pöörame erilist tähelepanu sellele, mida on laulnud esiemad.

Naisi pole siinkandis alati lavale lubatud. Ka eesti esimesel laulupeol 1869. aastal lubati laulma vaid meeskoorid ja naised pidid kiirel heinaajal koju jääma. Nüüd jagavad naised lavasid meestega võrdselt ja nii see peabki olema. Aegadel, mil naise sõna ei maksnud, tegi seda tema hääl, sest lauliku sõna oli seadus – tema võis välja öelda, mida ta mõtles. Nii oli naise sõnal ühiskonnas just laulu kaudu kaalu. Regilaulik Anne Vabarna, Liisa Kümmeli ja teiste võimsate naiste hääled on lõpuks ajaloo hämarusest teenitult ka suurtele lavadele jõudnud, peegeldudes publikule diskokuulidelt vastu või hõljudes uues kuues ja meie häälte kaasabil taas läbi ajavoo.

Naiste hääle üks tähendusi on ka ühiskondlik hääleõigus. Selle festivaliga on ehk paslik meenutada, et naised said siinkandis hääletusõiguse täpselt 99 aastat tagasi 1917. aastal. Paljudes maades on naiste valimisõigus aga piiratud või puudulik ka tänapäeval. Hääleõigust ja lauluhäält seob julgus ja tahe ennast väljendada, kasutada ja arendada oma annet ja oskusi.

XXIV Viljandi pärimusmuusika festival toimub 28.-31. juulini 2016.

Head Uudised GoodNews