Avaleht Intervjuu Klaasikunstnik Haidak: Positiivsed emotsioonid on liikumapanevaks jõuks minu tööde juures
Klaasikunstnik Haidak: Positiivsed emotsioonid on liikumapanevaks jõuks minu tööde juures

Klaasikunstnik Haidak: Positiivsed emotsioonid on liikumapanevaks jõuks minu tööde juures

Kristel Haidak

Klaasvitraažide valmistada Kristel Haidaki näol on tegemist avatud inimesega, kes on leidnud oma kunstilise teekonna võlu läbi klaasikunsti loomise. Ise ütleb klaasvitraažide valmistaja, et ta ennast kunstnikuks ei pea.

GoodNews uuris klaasikunstniku käest, milline oli tema teekond klaasvitraažide valmistamise juurde ja kuidas ta täpsemalt sai tead, et just klaasvitraaž on see, mis tema sisemise kunstilise vajaduse rahuldab.

Kristel, kuidas sa ennast kui kunstnikku siiski kirjeldaksid?

Kunstnik – See sõna kõlab minu jaoks veidi kummaliselt, sest ma ise ei ole ennast kunagi selle sõnaga defineerinud. Minu jaoks on klaasvitraaž üks eneseväljenduse võimalus. Põhilause, mis mind kirjeldaks on: miks teha lihtsalt kui on võimalik teha võimalikult keeruliselt. Mulle meeldivad meeletult keerukad väljakutsed. Ukse- või aknavitraaži on võimalik valmistada ka kahest erinevast klaasist ja neljast tükist. Mina teen kümnest erineva tekstuuri ja läbipaistvuselt erinevast klaasist ja 80-st tükist.

Mu tööd ei ole lihtsalt mingi suvaline aken kellelegi. Kõik minu tööd on väga isiklikud ja igat väiksematki liigutust saadab positiivne energia. Mulle meeldib harmoonia ja tasakaal ja alati midagi ekstra juurde lisada, paralleele tõmbaks ma oma töödes loodusega. Ka kõige abstraktsemates töödes üritan detaile sobitada, et tekiks voogav liikumine.

Mulle on oluline rütm, mis kajastub erineva tekstuuriga ja värviliste klaaside omavahelises kokkusobitamises.

Kust tulevad sinu ideed tööde jaoks?

Ideed ja visioonid leiavad tee minu juurde ise 🙂

Kuidas sa klaasvitraažide kunsti juurde jõudsid?

Kunagi sai tellitud endale koju klaasvitraaž, mis oli imeilus ning värviline. Tegemist oli aknaga ja kui ma seda akent vaatasin, siis tekkiski minus tugev tunne, et saaksin selle valmistamisega ise ka hakkama. Õppisin sel ajal Tartu Ülikoolis maalikunsti erialal.

See periood oli minu jaoks keeruline, kuna tundsin, et õlivärvid ei ole minu materjal, aga teisiti ei saanud ju. Võiks öelda, et see vitraažaken avas mulle võimaluse ennast väljendad ja avada end teisiti kui maalides.

Millal sa teada said, et sulle klaasvitraažide tegemise võlu meeldib?

Kahtlemata oli mulle kõige olulisem minu esimene ise tehtud aken. Akna valmistasin ma Tartu Kunstnike Liidu majas olevas keldris, kuhu ma sel ajal ruumid rentisin. Usun, et sealt vitraažide muinasjutuline võlumaailm mulle end ka avaski. Muidugi oli tegemist suure aknaga, mille tegemise ei olnud kergete killast, aga mille igat valmistamise etappi ma väga nautisin.

Kristel, kui kaua sa oled klaasvitraaže teinud ja milline see teekond tänaseni on olnud?

Alustasin umbes 10 aastat tagasi. Ma ei saa öelda, et oleksin intensiivselt kõik need aastad ainult vitraaže teinud. Tegemist on loomingulise tööga, mis on seotud ja mõjutanud väga palju minu sisemist mina, kuid üks on kindel, positiivsed emotsioonid on liikumapanevaks jõuks minu tööde juures.

Olen ennast läbi oma tööde tundma õppinud. Näitena võiks tuua selle, kuidas sünnivad erinevate tööde ideed. Esialgu üritasin meeleheitlikult leida ja nuputada, mida ma kujutama hakkan. Aja jooksul jõudsin arusaamiseni, et sundida ennast ei saa ja mõtted ning kujutlused tulevad ise minu juurde just siis kui aeg on õige.

Ka olen jõudnud teadmiseni, et mul ei õnnestu oma negatiivseid või ka mingit sorti agressiivseid tundeid välja elada oma töödes.

Aastatega olen jõudnud koguda parajalt kogemusi ja vilumust ning ka teadmisi endast. Tahe klaasvitraaže teha on meeletu ning see on minu jaoks märk sellest, et olen teinud õigeid valikuid.

Kuidas sa enda loomingut paari sõnaga iseloomustaksid?

Minu tööd on positiivsed, kuid tööde sisu sõltub paljustki siiski tellijast.

Mis teeb selle kunstivaldkonna sinu jaoks põnevaks?

Klaasikunst on väljakutse. Klaasi ei saa murda ega voolida. Et panna klaas elama ja suhtlema, selleks peab palju vaeva nägema. See valdkond nõuab ka füüsilist pingutust. Ei ole lihtsalt värvide kokku segamine ja ühe pintslilöögiga lõuendile tõmbamine. Oma mõtte peab joonistama ja enne kui see klaasi näol edasi öeldakse, tuleb kõvasti eeltööd teha (klaasi valik, lõikamine, lihvimine, teipimine ja tinutamine).

Kuna kogu tegevus on aeganõudev, siis on mul võimalus erinevate töö etappide juures teha muutusi ja oma tööd täiustada.

Selleks korraks saigi läbi jutuajamine ühe Eesti inimesega, kes teeb oma sisemise veendumuse järgi juba pikka aega midagi, mis teeb teda ennast õnnelikuks ja rõõmustab seeläbi teisi inimesi, pakkudes neile kaunist ja omapärast silmailu. Kas pole mitte just sellised inimesed meile kõigile tegelikud igapäevased ja ehk veidi kahetsusväärselt tähelepanuta jäänud eeskujud…

Julgustan ka Sind hea GoodNews lugeja, tegema ikka seda, mida armastad, millest hoolid ja usu, see valmistab lõpuks kõigile rõõmu nii nagu pakub rõõmu meie tänane hea Eesti inimene Kristel Haidak.

Monika Kuzmina
GoodNews peatoimetaja