1. Avaleht
  2. GoodNews raadios
  3. Headesse uudistesse mahub Eesti kõige tugevam mees
Headesse uudistesse mahub Eesti kõige tugevam mees

Headesse uudistesse mahub Eesti kõige tugevam mees

0862
Neljapäevase Kuma Raadio ja portaali GoodNews heade uudiste saatesse on üks saatejuhtidest Monika Kuzmina seekord ilmunud rammu täis turvamehega, nagu seda kirjeldab teine saatejuht Mati Palmet. Külalise näol on tegu praegu tugevaimaks Eesti meheks peetava rammumehe Rauno Heinlaga, kes on üks Eesti Professionaalsete Rammumeeste Ühingu liikmetest.

Alustuseks uuribki Mati, et kas rammumehe kujust piisab, et tülinorimine olemata jääks ja jõumehe sõnul saab üldjuhul jutuga hakkama. Tal on siiski tulnud ette klaarimisi ning Rauno meenutab juhust Austraalias, kus tal tuli sõbra kaitseks välja astuda. Tegelikult oligi pigem süüdi nokastanud eestlane ja see paneb Mati nentima, et teiste keeltes pole ta kohanud sõna “rullnokk”, mis lubab eeldada selliste tegelaste eestimaist päritolu. Igal juhul nendivad vestluskaaslased, et raadioeetris on rammumeestel parem esineda, sest erinevalt telesaadetest ei pea seal oma oskusi ja jõudu demonstreerima.

Kuivõrd Monika tutvustab Eesti kõvemat meest ja nimetab tema vanuseks 32 aastat, millest 14 on möödunud rammumehena, siis jätkab Mati küsimusega: “Kas kümme aastat veel?” Nii ruttu rammumehed siiski ei lõpeta: Rauno oli sel aastal MM-i võistlustel koos 49-aastase inglasega, kes polnud sugugi vanadusest jõuetu, pigem vastupidi.

Saatejuht Mati teab, et vormelis, tennises ja teistel popimatel spordialadel liiguvad suured rahad ja uurib, kuidas rammumeestel sellega on. Rauno selgitust mööda annab niinimetatud Arnoldi võistlus võitjale 70 000 taala, MM-i võit 60 000, kuid päris raha peal mehed väljas ei ole. “Meil pole rahanumber kogu aeg silme ees,” kinnitab Rauno ja rammumeestega sageli suhtlev Monika lisab, et pole tõesti neil dollarimärke silmades näinud.

0857

Mati küsib edasi, et kas tulevast jõujuurikat kardeti juba lasteaias ja mis vanusest ta tõesti kardetavaks muutus. Selgub, et Rauno Heinla hakkas juba kümneselt tõstmise ja 18-selt rammumehendusega tegelema, 25-selt oli sel alal tegija ning tegelikult olid tal kõvemad tulemused siis, kui kaalus alles 85 kilogrammi praeguse 135 asemel.

Möödunud aasta kõvemad võidud olid Raunol Strongman Champion League (SCL) etapivõidud Leedus ja Eestis, esimene neist oli Rauno hinnangul isegi suurem saavutus. Monika meenutab seepeale, kuidas nende naistetiim Tallinnas ergutamisega “Eesti mees on vägilane!” eestlaste vastased närvi ajas ning kaasaelamine mõjus. Rauno nendib, et ergutamine on oluline, kuigi võistleja on enamasti sedavõrd ametis, et seda ei kuulegi.

Rauno tegi hiljuti ühe olulise jõutõmbe, tõstes üles 440 kilogrammi, mis sai kaameraga ka fikseeritud. Rauno sõnul on maailmas veel kaks meest, kes seda suudavad ning senist maailmarekordit, 462 kilogrammi, peab ta enda jaoks täiesti reaalselt ületatavaks, mistõttu ta valmistubki ekstra 11. juulil Inglismaal toimuvaks võistluseks. Üldiselt aga juhtub harva, kui trennis rekordit tehakse ning siis on ergutamine omal kohal. Raunot õhutas treeningkaaslane Lauri Nämi, kes kriitilisel hetkel karjus: “Tõsta, tõsta!”

Võistlusel käinud Monika meenutab vapustavat kisa, mis tuleb paljudest suudest, et lemmikut lõpuni võitlema ergutada, kui too näiteks kivi tõstab. Mati küsimusele. kas kivide tõstmine on raskeim ala, vastab Rauno, et tegelikult on raskeim suurte autode vedamine. “Kivid tõstad ära ja kõik, aga autot tuleb vähemalt minut aega kogu aeg vedada.”

Järgmisena tahab Mati teada, kuidas taastumine käib. Rammumehe sõnul kulub selleks vähemalt nädal, parem kui kaks, kuid see ei tähenda logelemist: trenni tehakse ikka, kuid kergema raskusega. Kõige hullem on Rauno sõnul ületreening, mis annab tunda nii, et keha nõrgeneb tuntavalt. Mati küsimusele, et kas treener jälgib kõrvalt, vastab rammumees: “Ise olengi treener!” Tegelikult käib asi nii, et mehed treenivad koos, Rauno näiteks Lauriga ja siis üks vaatab teist, et mida valesti tehakse.

0870

Monika uurib, et kas rammumeestel puhkepäevi on ja selgub, et Rauno puhkepäev tähendab rattaga sõitmist. Kord oli tal siiski nädal pikemat puhkust, aga ka siis otsis jõumees tegevust. Naissaatejuhi meenutuse peale, kuidas üks krutskimees soovitas tal proovida salvrätti väljasirutatud käes hoida, ütleb Rauno, et see 30-ne kilo enda ees hoidmine on tema jaoks vastik ala. “Kas see on nagu õllekasti hoidmine?” küsib Mati üle ning Rauno arvab, et hoidmine pole ka pealtvaatajatele põnev, pigem pakub vaatepilti tõstmine. Tema jutt kolmeminutilisest rippumisest paneb Monika küsima rammumehe kehakaalu kohta. Hetkel on see 135 kilogrammi ja erinevalt õrnemast soost, kes tahavad tavaliselt lisakilosid kaotada, soovib jõumees hoopis suveks kaalu 145 kanti tõsta. Mati küsimusele, milline on rammumeeste tavaline kaal, ütleb Rauno: “145-st see alles algab!” Kaaluga ongi lood nii, et mida raskem mees, seda kergem on tal näiteks autot paigast nihutada. Loogiline.

Edasi meenutab Mati nõukaaega, mil sportlased elasid väliselt tervislikku elu suitsu ja napsita, kuigi üks tema sõber kohtas Tapa tualetis suitsetavat olümpiavõitjat, kes seal salaja pahet nautis ning nüüd tahab saatejuht kuulda, kuidas rammumeestel sellega on. Rauno on suitsu teinud kümme aastat, kuid viimased üheksa on ta sellest hoidunud. “Mõistus tuli pähe,” lisab sportlane. Ometigi teab ta üsnagi tasemel inglast, kes pärast võistlust aktiivselt pahvib. Alkoholi rammumehed küll pärast võistlusi lõõgastumiseks võtavad, kuid ööklubides sel pinnal pidutsemas ei käi.

Mati kirjeldab taas üht kergejõustiklast, kelle söömine tähendas kaerahelbepudru lusikatäie neljaks jagamist ning tahab teada, kuidas jõumehed oma biloogilist olemist tavatsevad häirida. “Meie peamegi rohkem sööma, et kaalus püsida,” vastab Rauno ja edasi läheb jutt meedias levinud infole, et ta sööb ainult hakkliha ja piimatooteid, kala ja kana ei taha ning läbikasvanud liha on lausa vastumeelt.

Sportlased ei pääse ka vigastustest ja Raunol on raskeimaks katsumuseks olnud kannakõõluse rebend, mille järel öeldi talle, et nüüd on spordiga lõpp. Kuivõrd arstid ei pööranud juhtunule piisavalt tähelepanu, läks asi hulluks, üks meedik tegi täiesti tarbetu lõikuse ja spordimehe karjääri päästis vaid see, et üks osake kõõlusest jäi sekkumisest puutumata. Rauno naases rivvi, kuid õnnetus annab ilmselt elu lõpuni tunda – juba väike vutimäng paneb jala valutama.

“Taastusid tänu tahtejõule ja kuuele opile!” võtab Monika kokku. Tahtejõud on Rauno tugev külg. “Olen võitnud tahtejõuga neid, kes on minust tugevamad,” arvab rammumees. “Tean selliseid sportlasi, kes võiksid edukad olla, aga ei viitsi!”

Kuivõrd jutt libiseb vaimsele jõule, siis tahab Mati teada, kas rammumehenduses seda teatud vahenditega ka juurde keeratakse. Rauno hinnangul pole spordis vist ala, kus seda ei tehtaks – jutt käib dopingust. Rammumeeste puhul tehakse teatud proove vaid MM-il, tavavõistlustel see kombeks pole. Rauno lisab, et ainete tarvitamine võib sel alal viia pigem surmani, sest pingutused on suured.

“Aga oled muidu märganud, et kas mõni on natuke imelik?” uurib raadiomees. Rammumees naerab, et ühe leeduka puhul korra tundus küll, et kõik pole korras, aga mine sa tea. Üldiselt aga pidavat üha enam aineid keelu alla minema, Eestis ka mõned vitamiinid, mida Soomes samas vabalt müüakse.

“Mind ei huvita, kas toidulisandites on keelatut ülearu, pean neid tarbima, et näiteks luud ja kõhred ei kuluks,” räägib sportlane, kel selliseid probleeme esineb. Nende asjadega puutub ta nii palju kokku, et sellest võiks Rauno sõnul eraldi saate teha.

0868

Positiivitar Monika tahab teada, et kas positiivne meel on rammumeestele loomupärane. “Vihane olek aitab rohkem!” vastab Rauno. “Ja kuidas viha tekib, kas internetist vihatud poliitiku pilti vaadates?” küsib seepeale Mati. Rammumehe edasisest jutust selgub, et on enne võistlust tavaliselt nii närvis, et lausa öökima ajab, kuid paari ala järel muutub ta rahulikumaks.

Juttu tuleb veel ka sellest, et kas rammumehed omavahel ka ragistama lähevad ja Raunole tuleb meelde, kuis kaks 200-kilost ja kahemeetrist omavahel sõnelesid, keegi ei julgenud sekkuda ja tõsisemat löömat ei tulnudki.

Monika jätkab küsimusega tulevikuplaanide kohta. Eestis lubab Rauno võistelda ainult Eesti meistrivõistlistel ja SCL etappidel, kui neid peaks tulema. “Igas külas enam ei võistle?” küsib Mati kõõluserebestusega lõppenud võistlust Kõrvekülas silmas pidades. “See oli tegelikut oma lollus, jalg läks valesse asendisse ja kehasurve tuli peale,” meenutab Rauno. Juunis Soomes toimuval SCL etapil, kuhu tuleb ka maailma kõvem mees, loodab ta jõuda poodiumikohale ja juulikuisel rammumeeste jõutõmbevõistlusel Inglismaal, kuhu mehi üldjuhul kutsutakse, tahab teha parima tulemuse. MM-iga on pisut keeruline, sinna heast vormist hoolimata Rauno tänavu kutset ei saanud.

Naiselik Monika uurib ka seda, milline on mitterammumees-Rauno, meenutades Tallinna TV saadet, kus reporter Kristiina Võsu külastas Raunot kodus ning tabas ta küpsetamiselt ja tuuletaskute tegemiselt. Rammumehe üheks peamiseks tegevuseks on tütrega koosolemine – talvel sõidetakse lumelauaga, suvel tegeletakse suviste aladega. Rauno tunnistab, et isa-tütre suhetes isa ramm ei loe, tütar saab alati soovitu. Kuigi Rauno ise rammunaisi ei hinda, on tema printsess väikseid kohvreid kandnud, kuid pühendunud on siiski võimlemisele.

Saatejuht küsib üle rammumehe moto “Kui tahad, siis võitle!” kohta ja kuuleb vastuseks, et moto on pärit tema käelt, kus see ilutseb tätona. Rauno usub, et ka tupikus olles on alati olemas väljapääs. Motivatsioonilanguse vastu võitleb ta ikka ja jälle trenniga.

Kuna saate lõpp hakkab lähenema, võetakse jutuks GoodNewsi loetavamad lood. Monika märgib ära intervjuu tänavatantsijanna Teele Alasega, kes on Eestis mitmeid stuudioid üles ehitanud ja tantsib sel suvel Ibizal. Selliseid lugusid Eestimaa positiivsetest inimestest avaldab heade uudiste portaal iga kahe-kolme päeva tagant. Vahepeal küsib naissaatejuht rammumehelt üle, et mis on tema jaoks hea uudis ja saab lihtsa vastuse: “See, mis teeb rõõmsaks!” Mati toob aga välja budistliku tarkuse, et rõõmu teeb see, kui istud kaldal ja su vaenlase laip ujub mööda.

GoodNewsis aga on ka toredaid mehi kohata ja nendeks on Karl Madis, Marko Kaljuveer ja Kevin Renno, tõsised mehed, kes pole suutnud siiski üle lüüa Monika aega autoga kiigele sõitmises ja seal seismise kestvuses sel moel, et kiige otsad peavad õhus olema. Ehk siis tegemist on tasakaalu saavutamisega.

Mati jõuab veel meenutada kunagist saadet “Sport ja muusika”, hevimuusika sõpra Allan Levandit ning saatest välja tulnud tõdemust, et sportlastel on hea muusikamaitse. Taas pihile võetud Rauno tunnistab, et kuulab seda, mis raadiost tuleb, talle on meeldinud elektrooniline tantsumuusika ja minevikust toob ta lemmikuna välja Scooteri. Kuna jutt on lõpuloost, loobub Monika külalise auks patriotismist ja lubabki eetrisse Scooteri. Päris lõpetuseks tunnistab mehine rammumees, et talle meeldib ka Adele.

Suured ja tugevad rammumehed muudavad ka heade uudiste saate rammusaks, seepärast kuulake Kuma Raadio ja portaali GoodNews ühissaadet neljapäeval kell 11.20 ja kordusena pühapäeval kell 15. Seniks muretut meelt ja südametuld!

KUULA SAADET!

GoodNews Kuma raadios 30.aprill 2015Rammumees Rauno Heinla

GoodNews Top20

HEAD UUDISED SÕIDUTAB KUULAJATENI SAKSA TAKSO!

Jüri Kukk

Head Uudised GoodNews