9. apr. 2015

Heade uudiste saate eetris on 50 protsenti C-Jami kvartetist

Neljapäevases Kuma raadio ja portaali GoodNews ühises pooltunnis on saatejuhtide Mati Palmeti ja Monika Kuzmina vestluskaaslasteks kaks eriti vinget meest väga vingest nelikust, keda võib kokku võtta ühise nimetajaga C-Jam. Monika on Mati rõõmuks eelmisest saatest meelde jäänud ronimiskalduvusest hoolimata terve, veetlev naissaatejuht, aga tunneb ennast alajahtununa ning joob ohtralt teed. Tema rahulolu aga paistab välja GoodNewsi TOPist, kus eelmise saate külalise Siim Juuse eksklusiivintervjuu on loetavuselt kolmandal positsioonil. Naastes tänasesse saatesse arvab Monika, et vingeid külalisi Pärti ja Margust ronimisõpetajad ilmselt seinale ei lubaks ja nii ongi kindlaks tehtud kahe kuuldel oleva tšellisti nimed – Pärt Tarvas ja Margus Uus.

Saatejuht Mati suust pärinebki täpsustus, et kohal pole mitte kogu C-Jam, vaid 50% sellest. “Miks peab just kvartett olema, kui kõigil on nagunii tšellod?” küsib raadiohääl. “Miks ei võiks teid olla näiteks viis?”
“Miks autol pole viis ratast?” küsib seepeale Margus ja saab Matilt vastuväite, et viies ratas on igal autol varupositsioonis. Margus aga arutleb, et üks tšellomängija on jube kihvt, kaks on veel parem, neli aga on ülihästi!” “Kolmas jäi vahele, ühest panite üle,” märkab Monika.
Mati uurib edasi, et mis saab kontserdist siis, kui üks muusikutest tõesti haigestub, näiteks kui kaunis naissaatejuht annab oma tervisliku seisundi koos viirusega elegantselt üle kohalviibivatele 50 protsendile C-Jamist. “Kas teil viies ratas on varuks?”

Kvarteti kaks meest toovad võrdluseks selle, et tänapäeval on autodel rehviparanduskomplekt kaasas, täpsemalt siis “Klopime mehe terveks!” Ehk siis ähmas mehele otsitakse abi vastasasuvast poest. Saatejuht tahab siiski teada, et kas raskes seisundis tšellisti tõbi hakkab muusikast väga välja kostma? Margus nendib, et musitseerimine on samasugune füüsiline tegevus nagu jooksmine, mida 40-kraadise kehatemperatuuriga pole tehtamas nähtud.
Monika tahab edasi rääkida Brad Pittist ehk siis Margusest, kes C-Jami möödunudaastase Hiina tuuri ajal sealsele rahvale kuulsa südametemurdjast näitlejaga seostus. Margus kinnitab end olevat olnud hiinlaste Bradi parim aseaine ehk toimeainepõhine Brad Pitt. Mati uurib, kas reis Suure Müüri taha jättis kvarteti olemusse ka jälje. Marguse sõnul oli kõik nagu miljardiriigile kohane ˗ suuremad lavad, kõvasti rohkem rahvast. “Sellest jäi tempel mällu ja esinedes üllatasime üksteist,” kirjeldab ta ja Pärt lisab: “Sellise koguse inimeste ees on keeruline esineda.”

“Mis tunne teid esinedes valdas?” ei jää Monika rahule. Margus kinnitab, et rahvamassi ees siiski hirmu ei tekkinud, ainult painas küsimus, et mis siis saab, kui hiinlased tšellomuusikast aru ei saa, kas siis tulebki kaks tundi mängida publikule, kes midagi ei jaga. Kontserdile elasid sealsed inimesed siiski vingelt kaasa.

Saatejuht Matil on meeles sotsialistliku Hiina laste esinemine, kus lauldi “Mul on mägedes on …” ja mingid multikakassid sibasid ringi ning ta tunneb huvi, et kas Hiinas lääne muusika on popp. Pärt meenutab, et popimad on Hiina enda esinejad, kellel on tohutud kuulajanumbrid, lausa miljardi piiril ja nad on kuulatavad ka näiteks Indoneesias. “Nagu kohalik Anne Veski!” toob Margus võrdluseks.

Monika küsimusele, et kuidas seal Eesti artiste koheldi, meenutab Margus, kuidas autogrammiküsijad tulid justkui mööda linti ja pildistamine käis nii, et algul pildistasid tšellistidega naised, siis sätiti bändi juurde lapsed ja viimaks said muusikutega pildile ka mehed ise. Lõpuks tundus, et mõnigi tuli teist korda ennast artistidega jäädvustama. Pärt lisab, et kontserdikorraldus on seal riikliku korporatsiooni käes ja mingit isetegevuslikku esinemist ei lubata.

Meediainimene Monika küsib, et kas kohalikes väljaannetest neist juttu ka oli ja Margus meenutab hoopiski üht Kuma maja kõrgust postrit, mida vajadusel saaks kasutada kasvuhoone katmiseks või panna maja katusele remondi ajaks, sedavõrd tohutu oli see reklaamiplakat. Mati meeldetuletusel nendib ekspoliitik Monika, et temast olid valimiste eel vaid A4 formaadis näokujutised.

Saatejuht Mati uurib, et kas kvartett kavatseb miljardimaale naasta ning tšellistid nendivad veel kord, et Hiinasse niisama lihtsalt ei minda. “Kui mujal võid mistahes kohas esineda, siis seal on kõva kontroll,” lausub Margus ja Pärt täiendab, et hiinlased valivad, keda kutsuvad ja suure rahva ees esinemiseks peab olema “poliitiliselt küps”.

Mati usub, et C-Jamil on Maarjamaal lihtsam läbi lüüa, sest “siin on miljon, seal miljard”. “Siin on ninaesine priskem, te kuulute väiksesse gruppi, kes läheb alati täissaalile peale,” hindab ta bändi kõrgelt. Saatejuhi arvates on Eestis vaid 3-5 popstaari, kel kuulajatest puudust ei tule ja neile lisandub ka C-Jam.

Pärt arvab, et kuulatavuse aluseks on 11 aastat Eesti muusikaturul püsimist ja see paneb Mati uurima, et mis ajal tšellokvartett esinemised liikuma sai ˗ näiteks Metsatöll ei tahtnud seitse aasta tähti taevast alla tuua, aga üks kontsert Rock Cafes tegi nad nõutavaks. “Kas teil oli plaan vallutada Eesti publik?” küsib ta. Kuigi Margus arvab, et nad ajavad lihtsalt oma asja, ei jää saatejuht rahule: “Kas teil oli mingil ajal koosolek, kus te otsustasite kuulsaks ja rikkaks saada? Või läks ühel hetkel kõik nii paika, et otsustasite promo käima panna?”

Pärt nendib, et kuulsaks saamiseks pole tingimata vaja muusikat teha ja nelik pole kuulsust-rikkust ka enda jaoks paika pannud. Marguse sõnul vaatavad nemad hoopis, et nende pakutav muusika oleks kvaliteetne. “On bände, kes panevad 20 aastat sama kavaga, meil kirjutab Pärt lugusid juurde,” selgitab ta.

Monika usutleb, et mis eelseisval suvel “Crazy Cellos” raames uut juhtuma hakkab. “Eelmisel suvel panite isegi varemed rahvast täis!” meenutab ta. “Hullu panete küll, aga mis edasi?” C-Jami esindus lubab seepeale üllatusi.
Matit huvitavad võimalikud koosseisulised muudatused ehk siis kas tšellomängijad ei võtaks muusikat teha näiteks mõne küündimatu punkbändiga koos. Pärt selgitab, et proovitud on trummisettidega ning enamuse tuntud lauljategagi on koos esinetud. “See nimekiri on aukartustäratav!” arvab ta. “Me oleme kokku puutunud tõsiste tegijatega.”

Raadiomees nendib, et muusikas on Eestis tugev konkurents, eestlased on muusikaliselt haritud rahvas ja noored kipuvad oma andeid kiiresti realiseerima. “Teie ise ka koolitate tšelliste, kes teil pärast tooli alt ära tõmbavad,” lausub Mati. Pärt usub, et C-Jam on omal alal ikkagi esimene ja nende tiitleid annab järele teha. Margus võtab asja lapsetegemisega võrrelduna: “Samamoodi võiks küsida, et miks te järelkasvu teete, nemad saavad ju ka teist nooremad olema!”

“Kas laagris paistis noori tšellomängijaid peale tulemas?” uurb Monika. Marguse vastuse “Oli vahvaid tegelasi, kes jõuavad kaugele!” peale pomiseb Pärt: “Kas just tšelloni …”

Margus meenutab lapsevanemate kirju, milles nood on teatanud, et nende laps valis tšellomängu muusikaharidusena välja just C-Jami kontserti kuulates. Mati meenutab aga üht tuttavat, kes pole oma võsukese muusikaharrastuse järel eriti reipa olekuga.

Raha ja muusika. Mati arvates teeb C-Jam kergemuusikat, samas aga on mehed ise ERSO profid. Ta tahab teada, kas süvamuusikas liiguvad suuremad rahad kui popmuusikas, kas tulusam on olla Hollandi poplaulja või üks kuulsatest tenoritest. Pärdi hinnangul on maailmamastaabis süvamuusikas suuremad rahad mängus, mis teenib Mati arvamuse “Käppa ei ime”.

Ja siit jõutakse muusika ja naisteni. Meessaatejuhi sõnul jooksevad rokkmuusikamaailmas õrnema soo esindajad muusikutele tormi, hotellitubades käib groupie’de murdmine ja nii edasi. “Kuidas teie ennast ses mõttes staaridena tunnete, kas oma naised käivad kontserditel kaasas?” uurib ta, lisades, et Pärt ongi äsja rõngastatud ja too kinnitab, et see juhtuski kontserdil. Aga päris nii nagu üldsus näib telgitagustest toimingutest arvavat, asjad siiski polevat.

Naissaatejuht omakorda tahab teada fännide erisoove ja kingituste kohta ˗ näiteks Alen Veziko on fännitaridelt saanud kaisukarusid. “Mõni soov ei kannata raadioeetrit,” vastab Margus esimese ja “Naljakaid tobedaid asju” teise järelpärimise kohta.

“Mõnel artistil on järgijaid, kellega on juba raske viisakas olla. Kas keegi teile ka külge on haakinud?” küsib Mati. Margus nendib, et selliseid veel pole karta tulnud ja jutuks tuleb ka see, et Hiinaski käisid eestlased C-Jami kuulamas, eelkõige saatkonna inimesed.

Monika uudistab, et millised on olnud erilisemad kontserdipaigad 11 aasta jooksul. “Kohad, kus keegi pole esinenud ega esine ka, näiteks tootmistsehhid,” lausub Margus ja Pärt lisab sinna veel allveelaeva Lembitu pontooni. “Aga Tartu kaarsillal?” küsimusele vastab Pärt: “Tehtud!” Kuigi mitte kaarel. Ta jutustab ka loo, kuidas nende sillakontserdi järel korraldati ilutulestik ja kui tšellist pärast pilli äraviimist oma kohale naases, siis see hõõgus.”Selja tagant keegi kärsanud pintsakut ei näe,” lohutab Mati.

“Eriti romantiline üritus, kus esinenud olete?” nõuab Monika. Margus nimetab selleks loovutus- ehk tüdrukute õhtut Kadrioru pargis, kus meestel tuli neidusid rõõmustada. “Muidugi tšellodega!” täpsustab ta. Väiksema kuulajatearvuga ürituseks ehk miinimumrekordiks oli kontsert kuuele inimesele ja kuna tegu oli kinnise üritusega, ei saanud kedagi juurde tuua. Pärt meenutab lugu, kus üks noormees helistas, et tema sõber leidis pruudi ja oleks vaja neile mängida. Pühapäeva õhtul kell 21 tšellomängijad muidugi loobusid kutsest, kuid kell 22 helistati üle ja küsiti, et kas kohe kuidagi ei saa tulla. Margus lisab, et südamedaamile laulma 0 külalisega restorani saab neid ikka kutsuda.
Mati jõuab nüüd küsimuseni, et kui palju ühele elumehele C-Jami tellimine kolmeks looks maksma läheks. Konkreetsetest summadest küll juttu ei järgne, aga Margus täpsustab: “Naised peavad teadma ˗ üle mõistuse kallis!” Ehk siis neid välja tellinud mees on südamedaamile palju raha kulutanud.

Lõpetuseks järgneb info, et esimene suvetuuri kontsert on 7. juulil Tallinna botaanikaaias, 1. maini saab pileteid odavamalt ja neid on mõttekas juba rabama tormata, sest esinemised on menukad. Saate lõpus teatab Mati, et lõpulugu on C-Jamilt, kud mitte laivis, sest külaliste pillid on hajameelsusest maha jäänud, nagu ka kaks meest ja neile lisaks veel kaks tšellot. “Muidu oleksime pidanud Monika maha jätma,” lõõbivad mehed ja pakuvad variandi, et järgmisel korral tulevad kohale hoopis neli pilli. Ja kuna Mati arvates on kuulajad juba tormanud pileteid lunastama, pole mõtet saate lõpetamisega viivitada.

Kõigest sellest võite täpsemalt kuulda juba neljapäeval 11.20 Kuma raadio eetris ja kordusena pühapäeval kell 15. Kuma, Goodnews, C-Jam, hurraaa!