Avaleht Ajaleht GoodNews Joogaõpetaja Karolin Tsarski: Agama Yoga diplomit kätte saades tundsin, et see oli oluliselt rohkem väärt kui kogu muu haridus kokku
Joogaõpetaja Karolin Tsarski: Agama Yoga diplomit kätte saades tundsin, et see oli oluliselt rohkem väärt kui kogu muu haridus kokku
Ajaleht GoodNews
0

Joogaõpetaja Karolin Tsarski: Agama Yoga diplomit kätte saades tundsin, et see oli oluliselt rohkem väärt kui kogu muu haridus kokku

0

Karolin Tsarski Isvara Joogakooli õpetaja Karolin Tsarski on vaimsuse ja jooga vastu huvi tundnud juba teismeeast, kui ta lubas endale, et kunagi ta joogaga ka tegelema hakkab.

Karolin on lõpetanud The London School of Economics and Political Science antropoloogia eriala, kust sai inspiratsiooni tutvuda šamanismiga ning sealt edasi õppis ta ta reikit, Hawaii lomi-lomi massaaži ja tantrat. 2011. aastal suundus ta intensiivsele joogakursusele Agama Yoga Mehhiko harus, mille põhjalik koolitus koondas tema jaoks erinevatest koolkondadest tulenevad vaimsuse sügavad tõed.

Ta jätkas jooga ning tantra õpinguid Agama Yoga Eesti harus ning läbis 2014. aastal joogaõpetaja koolituse Agama Yoga peakorteris Tais. Hetkel õpib ning õpetab Karolin joogat edasi Agama Yoga Columbia harus.

Kuidas on edenenud teie õpingud Agama Columbia harukoolis?

Agama Columbia harukoolis on õpingud praegu kenasti edenenud. Esialgu oli intensiivsem õpetamise periood ning sellele järgnes õppimise periood. Õpetusi viis läbi jaapanlasest õpetaja, kes on Agama Yoga koolis väga pikalt õppinud ning lisaks ka mujal end täiendanud ning kellel on Jaapanis suurem õpilaste kogukond, kes teda alati Jaapanisse tagasi kutsuvad.

Õpingute ajal tegime kuni 5 tunniseid joogatunde, lisaks tunniväliseid teemakohaseid filmivaatamisi, arutelusid ja muid praktikaid ning kodutöid, seega on õppeperiood väga intensiivne. Tunnid olid kas privaattunnid või koos ühe teise õpilasega, ning kuna siin kõik elavad ka ühes kompleksis, siis oli õpetajal väga hea ülevaade ja individuaalne lähenemine, mis toetas õppeprotsessi. Hetkel on taas õpetamise periood ning peagi alustan taas õpingutega, seekord uue, Kolumbiast pärit õpetajaga, kes on ka Agama Yoga Columbia haru omanik, kuid seekord paralleelselt õpetamisega, seega samuti saab olema intensiivne.

Õpingute ajal tegime kuni 5 tunniseid joogatunde, lisaks tunniväliseid teemakohaseid filmivaatamisi, arutelusid ja muid praktikaid ning kodutöid, seega on õppeperiood väga intensiivne.

Mida on eemal oldud aeg teile kõige enam õpetanud?

Eemal olemine ja siin keskkonnas viibimine on andnud võimaluse ennast veel hoolikamalt jälgida ning olla teadlik oma mõtetest, emotsioonidest ja tegudest, kuna välist niiöelda müra ja segavaid faktoreid on vähem. See on andnud võimaluse aina enam ja enam põimida joogaõpetused igapäevaeluga, ennast arendada ja kasvada inimesena. Palju tähelepanelikumalt olen õppinud ka kuulama oma keha, kes on tihtipeale meie kõige suurem ja targem õpetaja, kuid keda me sageli ignoreerime. Keha kuulates saame viia ka oma meele harmooniasse ja tasakaalu. Mõistus ja meel on palju maha rahunenud, meeles ja mõtetes tormamine ja jooksmine on rahulikumaks jäänud, kuna väga palju on olnud õppetunde, kus joostes oma meele järgi ei jõua mitte kuhugi, ja seda märgates meel vaigistub ja rahuneb maha. Samuti see aeg ja võimalus ennast jälgida on võimendanud näha nõrku kohti endas, mis vajavad arendamist ning andnud võimaluse siis ka seda teha. Seega on üldine teadlikkus kindlasti kasvanud, mis on iga vaimse teekonna eesmärk.

Eemal olemine ja siin keskkonnas viibimine on andnud võimaluse ennast veel hoolikamalt jälgida ning olla teadlik oma mõtetest, emotsioonidest ja tegudest.

Mis on olnud uue õpitu juures kõige üllatuslikum või põnevam?

Agama Yoga kooli õpetused on äärmiselt põhjalikud ning tihti ma jõuan punkti, kus ma ei tunne enam vajadust raamatuid lugeda või loenguid kuulata, sest tundub, et teooria on juba nii selge ja on teada, et midagi väga üllatusliku enam ei saa tulla. Agama Yoga programmivälistest raamatutest ja loengutest ei ole ma tõesti viimastel aastatel midagi väga uut ja üllatuslikku juurde õppinud, pigem on alati hea ja vajalik meeldetuletus vaimsuse põhitõdedest. Agama Yoga programm suudab alati oma loengutega üllatada ja just sellega, et ta endiselt suudab anda täiesti uut informatsiooni, millest aimugi ei olnud, tuua esile seoseid, mida ei ole näinud ja iga kursusega alati välja tuua põhjapanevat informatsiooni. See tulenebki sellest, et programm ehitub eelnevalt omandatule, seega enne kui sa saad järgmise taseme õpetused, on eelduseks, et eelnevad tasemed on läbitud ning see võimaldab kursusel ja õpetustel aina sügavamaks, detailsemaks ja põhjalikumaks minna. Lühikesed kursused või üldpublikule suunatud raamatud jäävad alati sissejuhatavateks ning lõpuks kordavateks. Näiteid ma kahjuks siinkohal tuua ei saa, kuna see eeldab juba programmi läbimist.

Agama Yoga programm suudab alati oma loengutega üllatada ja just sellega, et ta endiselt suudab anda täiesti uut informatsiooni, millest aimugi ei olnud.

Millised näevad välja teie igapäevased koolipäevad?

Päevakava on siin muutlik olnud. Esimesed paar nädalat andsin üheskoos teise õpetajaga Agama Yoga 1. taseme programmi, jagasime päeva pooleks, kus tema õpetas umbes 3-4 tundi ja mina teised 3-4 tundi. Seejärel viisime kolme õpetajaga koos läbi tantra kursust, see oli väga intensiivne, kuskil 10-tunnised päevad. Seejärel tuli õpetamisele väike paus ning paar nädalat oli õppeperioodi. Alustasime hommikul kell 7-8 arutelude ja loengutega, seejärel praktika ning tund kestis kuni 12-13- ni. Seejärel paus ning aeg kodutöödeks, aeg vaadata ja uurida sügavamalt teooriat ning võimalus ka oma isiklikuks lisapraktikaks. Õhtul vaatasime teemakohaseid filme, millele järgnes taas arutelu. Mõningatel päevadel oli veel paaritunnine lisa praktikatund õhtul. Nüüd on alanud taas 1. taseme kursus, kus annan tunde hommikul 3 tundi ja pärastlõunal samuti 3-4 tundi ning vahepeal on paus isiklikuks praktikaks. Peagi alustan taas oma õpinguid, kuid seekord natuke vähem intensiivsemalt, kuna paralleelselt võtab õpetamine suure osa päevast.

Kui palju ning kuidas erineb sealne õpetus, inimesed ning joogakultuur siinsest?

Agama Yoga Columbia haru looja Juan Ananda proovis aastaid tagasi esialgu tuua õpetused kohalikele kolumbialastele, nii siin lähedal olevas linnas Sogamosos kui ka teistes Kolumbia suurlinnades. Ta tõlkis kogu kooli materjali hispaania keelde ning proovis mitu aastat kohalikele joogat õpetada, kuid lõpuks otsustas selle projekti lõpetada, kuna Kolumbias on joogakultuur veel väga vähe arenenud ning ei olnud piisavalt vastuvõtlikust. Täna on kursus taas inglisekeelne ning seega suunatud rahvusvahelisele seltskonnale. Sellist ühtset kultuuri on raske defineerida, kuna inimesed, kes siia tulevad, on väga erinevad ning jõuavad siia väga erineva tausta, mentaliteedi ning põhjustega. Õpilasi on nii Euroopast, Austraaliast, USA-st, hetkel ka üks Kambodža päritoluga õpilane, on nii mehi kui naisi, nooremaid ja vanemaid. Osad õpilased on tulnud suuremate terviseprobleemidega, et ennast ise tervendada, teised on juhuslikult sattunud ja see on nende päris esimene kontakt vaimse maailmaga, teised jälle väga teadlikud vaimsetest praktikatest ning joogast ning seega teatud tunnid lähevad juba väga sügavale diskusioonidega. Seega siinne joogakultuur on väga muutlik, olenevalt, milline grupp on kokku tulnud ning kuidas kujuneb selle grupi dünaamika.

Õpilasi on nii Euroopast, Austraaliast, USA-st, hetkel ka üks Kambodža päritoluga õpilane, on nii mehi kui naisi, nooremaid ja vanemaid.

Kuidas teie meelest erineb joogakoolis õppimine ja arenemine nii-öelda tavakoolis õpitavaga?

Ma ütleks, et eks kindlasti igaühele oma. Isiklikust kogemusest võin öelda, et tavakoolis õpitut ma väga ei mäleta, seega ei tea ka, kuidas see on eluliselt otseselt väga kasulik olnud. Eks kindlasti on vaja niiöelda kirjaoskust ja selliseid baasteadmisi, kuid paljuski tundub mulle tavakoolis õpitu väga vähe praktiline. Ülikoolis õppisin ma sotsiaalantropoloogiat ning tundsin, et esimest korda elus sain tõeliselt kvaliteetse hariduse, mis mind avardas ja arendas ning tõesti õppisin midagi olulist. Pärast Agama Yoga 1. taseme kursuse lõpetamist ja diplomi kätte saamist aga tundsin, et see oli oluliselt rohkem väärt kui kogu muu haridus kokku, mis ma olin omandanud. See diplom oli tõesti midagi väärt. Mulle isiklikult tundub, et jooga õpetab inimest tõeliselt oma sisemist potentsiaali ja oma meelt kasutama, elu elama ja muutma endale soovitud suunas, samal ajal kui tavakooli haridus on tohutult piiritletud, paneb inimese niiöelda kasti, võtab ära väe ise mõelda ja pigem teeb inimese rumalaks kui targaks.

Mulle isiklikult tundub, et jooga õpetab inimest tõeliselt oma sisemist potentsiaali ja oma meelt kasutama, elu elama ja muutma endale soovitud suunas.

Mulle isiklikult tundub, et jooga õpetab inimest tõeliselt oma sisemist potentsiaali ja oma meelt kasutama, elu elama ja muutma endale soovitud suunas.

Millised on teie plaanid Eestisse naastes, kuidas seda kõike õpitut edasi anda?

Eestisse naastes on plaan Isvara Joogakoolis õpetamist jätkata ning samuti jätkata jooga valikaine õpetamist keskkoolides. Loodetavasti on sellest sügisest veel koole liitumas, lisaks kahele koolile, kus õpilaste positiivse tagasiside tõttu jooga valikaine jätkub. Kui õnnestub, siis jätkame ka joogatuuriga, kus käime mööda Eesti väiksemaid linnasid, tuues Isvara Joogakooli õpetusi ka Tallinnast väljaspool elavatele inimestele. Plaane, kuidas joogaharidust inimestele veel lähemale tuua, on veelgi, tahaks kindlasti tuua joogaõpetusi ka sõjaväele, politseinikele, vangidele, Riigikogule jne. Maailmas on riike, kus sellelaadsed algatused on riigile väga positiivseid majanduslikke ja sotsiaalseid tulemusi toonud. Samuti on pikemas perspektiivis plaanis Isvara Joogakooli programmi laiendada, hakata õpetama ka edasijõudnute tasemeid, kuid see nõuab eelnevalt tõlketööd ja programmi põhjalikumat planeerimist.

Tahaks kindlasti tuua joogaõpetusi ka sõjaväele, politseinikele, vangidele, Riigikogule jne. Maailmas on riike, kus sellelaadsed algatused on riigile väga positiivseid majanduslikke ja sotsiaalseid tulemusi toonud.

Milline oleks teie nõuanne, kuidas teha intensiivne õppimine endale võimalikult nauditavaks, kasvõi kui mõelda meie Eesti noorte peale?

Kõigepealt tuleks mõelda enda jaoks välja, mis on sinu elu eesmärk, mis on unistused. Milline inimene sa tahaksid olla, mis on su väärtused, kelleks sa tahaksid kasvada, kuhu sa tahaksid jõuda ja mida saavutada. Noorena ei pruugi me kindlasti teada selgeid vastuseid kõikidele küsimustele, aga mõne unistuse või eesmärgi võib igaüks leida. Seejärel muuta perspektiivi, et see pingutus, mis sa õppimise või mõne muu tegevusega teed, ei ole nö „kohustus“, „piirang“ või „töö“, vaid pigem enda eest hoolitsemine, kus sa vaikselt teed samme soovitud eesmärgini pürgimiseks. See võib muuta õppimise või mis iganes muu kohustuse nauditavaks tegevuseks. Samuti pööra tähelepanu alati oma kehalisele seisundile, lõdvestu igas tegevuses, hinga sügavalt, lase füüsilisest pingest lahti ning kui keha on lõdvestunud, vabaneb ka meel pingetest ning iga tegevus muutub oluliselt nauditavamaks.

Lõdvestu igas tegevuses, hinga sügavalt, lase füüsilisest pingest lahti ning kui keha on lõdvestunud, vabaneb ka meel pingetest ning iga tegevus muutub oluliselt nauditavamaks.

Kui rääkida eemale minekust ja eemal õppimisest, siis kas see on pigem keerulisem või on võimalus enda asjale keskenduda suurem?

Eemale minek on kahe otsaga asi. Ühest küljest kindlasti eemal olek annab võimaluse keskenduda õppimisele ja selle rakendamisele, kuna vastav keskkond tõepoolest toetab ja annab suurema võimalusele õpitule keskenduda ja rahulikuma keskkonna õpitut rakendada. Tänapäeva ühiskond ja keskkond ei soosi vaimset arengut, et inimene kasvaks, ise oma peaga mõtleks, oleks terve ja õnnelik. Suund on hoopis vastupidine, seega vaimsusega tegeledes tihti tunned, et ujud vastuvoolu. Samas enamus vaimseid traditsioonilisi tekste ning ka mitmeid koole ning õpetusi ning ka mu isiklik kogemus on see, et liiga palju eemal olemist ei ole soovitatav. Hea ja kasulik on aeg-ajalt ära olla, ennast laadida ja õppida, ennast arendada, kuid kõige olulisemad õpetused ja õppetunnid tulevad alati igapäevaelust ning kõige olulisem on võime tuua need õpetused igapäevaellu. Seal leidub kõige keerulisem ja seega kõige sügavam ja olulisem kasv. Väga lihtne on vaimseid õpetusi jälgida rohkem ashrami keskkonnas, igapäevaelu stressist ja pingetest väljaspool, kuid olulisemalt väljakutsuvam on kõike seda igapäeva elu murede, stressi ja pingetega rakendada. See on aga kogu asja võti ja minu jaoks ka eesmärk ja põnevus.

Hea ja kasulik on aeg-ajalt ära olla, ennast laadida ja õppida, ennast arendada, kuid kõige olulisemad õpetused ja õppetunnid tulevad alati igapäevaelust ning kõige olulisem on võime tuua need õpetused igapäevaellu.

Mida annab inimesele enda harimine ja taoliste pikalt kodust eemal olevate väljakutsete vastuvõtmine?

Jooga otsib vastuseid elus neljale põhiküsimusele. Kust ma tulen? Kuhu ma lähen? Kes ma olen? Miks ma siin olen? Tänapäeva elutempo on niivõrd kiire, et inimestel ei ole võimalust võtta aega korraks maha istuda ja analüüsida elu põhiküsimuste üle. Kogu aeg on midagi teha, kuhugi joosta. Kuhu me tormame? Surma poole? Kes enne jõuab, on võitja? Jooga perspektiivi kohaselt on ülioluline võtta aega, et analüüsida, mida me siin planeedil maa üldse teeme ja mida me selle ajaga, mis meile on antud, saavutada tahame. See ei ole nii öelda luksus, see on igapäeva elu puudutav praktiline ja ülioluline tegevus, mida me lükkame edasi, sest niivõrd palju asju on teha ja nii kiire on. Tegelikult isegi tänapäeva kiires elutempos ei ole küsimus kas sul on või ei ole aega, vaid kas sa võtad aega tõeliselt mõtiskleda elu mõtte üle, miks sa siia oled sündinud ja kuidas oma aega siin ära kasutada. Alles siis saame ju elada täisväärtuslikku elu, seada prioriteedid ja elada harmoonias iseenda eesmärkide ja tõekspidamistega.

Jooga otsib vastuseid elus neljale põhiküsimusele. Kust ma tulen? Kuhu ma lähen? Kes ma olen? Miks ma siin olen?

Miks te seda kõike teete? 

Kõige otsesem vastus oleks vast kutsumusest. Ma tundsin juba teismelisena, et joogas on midagi, et ma pean seda teemat õppima. Ülikoolis nagu paljudel teistel noortel, oli ka minul soov „maailma muuta“. Teha head, midagi parandada. Mõttes oli erinevaid suundi ja proovisin ka erinevaid praktikakohti nii sotsiaaltöös kui ka erinevates vabatahtlikes organisatsioonides ja ÜRO põgenike organisatsioonis töötades. Sain aru, et kuigi iga organisatsioon mängib olulist rolli, ei suuda mina südamest sinna panustada. Lisaks mõistsin joogat edasi õppides sügavamalt, et maailma ei saagi muuta, muuta saab iseennast, ja see on jooga põhieesmärk. Siiski saab ka ise joogat tehes ja seda õpetades jõuda sügavamal tasandil maailma muutmiseni, kui piisavalt inimesi on inspireeritud joogat praktiseerimast, ning mida rohkem inimesi koos iseennast muudavad, seda suuremat mõju saavad nad siiski ka ühiskonnale avaldada. Seda on isegi praktikas edukalt kasutatud ja minu arvamuse kohaselt läheb see oluliselt sügavamale. Väga ilusti on seda rõhutanud Mosambiigi endine president, kes kasutas meditatsiooni ja ütles, et selleks, et muuta sõjakultuur rahukultuuriks (Mosambiigis oli kestnud pikka aega kodusõda) on vaja muuta inimeste teadvuse tasandit.

Poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja militaarsed strateegiad ei lähe asja tuuma ega juureni, on vaja minna sügavamale inimese teadvusesse, et tuua muutusi maailma. Seega isiklikult jäid mulle ka erinevate vabatahtlike organisatsioonide tööd liiga pealiskaudseks. Ma ei ütle, et nad ei ole vajalikud, vaid ma tunnen, et ma ise tahaks panustada sügavamalt, juure tasandil. Umbrohi ju kaob, kui juurutame ta välja, kui lõikame lihtsalt lehed pealt ära, kasvab ta väga kiiresti tagasi ja ei toimu reaalset muutust. Ma ei ole seni ühelgi teisel tegevusel, mida ma proovinud olen, näinud sügavat mõtet ja mulle on oluline, et mu tegevustel oleks mõte. Joogahariduse edasi andmisel olen seni leidnud enda jaoks kõige sügavama väärtuse.

mm

Kommentaarid