EHK ANNAB JÕUDU OLLA PAREM INIMENE! INSPIREERIV LUGEMINE! Invaliid Toomas Reisalu: minu pääsemine negatiivsete mõtete lõksust
Portaalile GoodNews kirjutas üks raske saatusega inimene, ratastooliinvaliid Toomas Reisalu, et rääkida ära oma õpetlik lugu. Selle jutustuse väärtus seisneb selles, et ta näitab, kui saatuslik võib olla negatiivsusele järele andmine ja saatusele alistumine neil hetkedel, kui maailm näib kokku kukkuvat, ning samas, kui võimsaid tulemusi võib anda see, kui lülitad ennast positiivsuslaine. See Toomase lugu on esimene, kogu tema allaandmiste ja võitluste saagat kajastame ka edaspidi. Head lugemist ja järelemõtlemist!
Kas teie läheksite ühel ilusal päikesepaistelisel päeval vangla värava taha ja nõuaksite seda, et teid pandaks seitsmeks aastaks rootsi kardinate taha? Jah, ma tean, teie vastus on kindel ei!
Aga teate, kui sümbolistlikult öelda, siis mina just seda 2009. aasta novembrikuus tegingi, kui mind kirjutati Tartu Ülikooli Kliinikumist välja. Viibisin toona pool aastat haiglas uuringutel, et teada saada, mis minu tervisega toimub. Ma olin igas mõttes läbi, sest arstid ei suutnud välja uurida põhjust, miks minu tervis järsku nii kehvaks läks, et kaotasin selle pärast oma 110-kilosest kehakaalust poole.
Mind tabas nii suur masendus ja käegalöömise meeleolu, et olin kindel: ma suren üsna pea ära. Sellest teadmisest „üsna pea” aga kasvas välja seitse aastat. Teadsin kogu aeg, et kohe suren, aga ei surnud… Ma lukustasin ennast vabatahtlikult seitsmeks aastaks iseenda masendavate mõtete külge, sidusin ennast ahelatesse… Ma olin vanglas! Võikaimas! Kõigist.
Kui inimene mõtleb negatiivseid mõtteid, siis hakkab tema keha tootma stressihormoone, mis lagundavad meie organismi, ei lase rakkudel uueneda, nõrgendavad immuunsüsteemi ning teevad meid kiiremini vanaks ja haigeks. Mina närbusingi. Närtsisin sama kiiresti nagu suvepäikesest ja veest ilma jäetud lilleõis. Kui minu tervis alguses oligi selline, et sellega oli võimalik elada, siis nüüdseks on sellest välja kasvanud umbes 30 erineva diagnoosiga haiguste kompleks.
Kui ma eelmine aasta ühel hommikul ärkasin ja seda kõike taipasin, et olin seitse aastat oma elust maha maganud, selle rentslisse visanud, siis olin südame põhjani pettunud ja üllatunud. See oli jahmatav avastus! Mida ma oleks selle hädaldamise, masenduse, depressiivsuse ja enda maailma eest peitmise asemel kõike võinud teha?! Kui palju päikesepaisteid, lillelõhna, linnu siristamist ja muid ilusaid ning helgeid elamusi ma maha magasin?! Millest heast ma kõik ilma jäin?! Seda kõike on nii ilmatumalt palju.
Nüüd on mul selle kõige üle nii piinlik, häbi. Kuid ma annan selle endale andeks, sest hea oli, et selle üldse avastasin, sest mis oleks võinud juhtuda, kui… Sellele ei tahakski üldse mõelda.
Nüüdseks ma elan täiel rinnal. Olen rõõmus, õnnelik, vahetu. Ma unistan, ja mitte ainult, ma liigun ka vaikselt nende täitumise suunas. Teen iga päev mõne sammu, et see suur edu, millest unistan, mulle lähemale jõuaks. Ma tean, et täidan lähema aasta jooksul ka oma ühe elu unistustest – reisin New Yorki. Samas oleks ma võinud seda juba ammu teha, vähemalt siis, kui minu tervis polnud veel nii kehva nagu praegu.
Ma usun, teie imestate, et kuidas kavatsen oma unistuse nii kehva tervisega teoks teha? Tunnistan ausalt, et ma isegi veel ei tea sellele küsimusele vastust, kuid see polegi oluline. Kõige tähtsam on see, et ma olen optimistlik, mul on unistus, eesmärk ja ma usun sellesse. Muu ei olegi oluline! Kõige muu eest hoolitseb elu, sest mina olen talle oma tellimuse esitanud ja tema asi on see täita. Mina ise pean ainult tegutsema!
Tänu mõttelaadi muutusele on ka minu tervis paranenud. Minu kehakaal, mis kõikus seitse aastat 50 ja 57 kilogrammi vahel (rõhutan, et ma olen 184,5 cm pikk!), oli alles eelmise aasta augustikuus 54 kilogrammi, kuid nüüd, pool aastat hiljem, kaalun ma 65 kilogrammi. Ma olen poole aastaga teinud seda, mida arstid pole suutnud seitsme aastaga teha! Kas see pole ime? Just nii palju suudab ainuüksi inimese mõtlemine teda muuta.
Minu jalgade seis on kogu aeg järjest halvemaks läinud, paar aastat tagasi langesid minu jalgadelt isegi karvad ära. Kuid teate, nad on tagasi kasvanud! See algas umbes pool aastat tagasi… Fakt on see, et ma ei saa enam mitte kunagi täitsa terveks, kuid positiivne mõtlemine säästab minu tervist ja ma pikendan sellega oma eluiga. Te võite mõelda, et räägin teile ilusat muinasjuttu või et minul juubeldab õla peal ingel, kes mind kaitseb. Meil kõigil hüplevad õla peal Saatan ja ingel, nad mõlemad soovivad meie tähelepanu. Sõltub ainult meist, kumma poole me oma pilgu pöörame ja kellele neist kahest end avame ning oma terekäe ulatame. Aga see, kes saab meie avatud hinge ja käe, võtab kõik ja hakkab meie elu kujundama. Kui oleme Saatanaga, siis meie elu pöörataksegi igas mõttes pahupidi, kui valime ingli, siis supleme õnne, rõõmu, külluse ja edu paistel.
Järelikult, on ainult meie otsustada, mis meie elust saab. Meie teeme valiku! Kõik ülejäänu juhtub ise. Mina kavatsen teile rääkida oma viimase seitsme aasta valikutest ja nende mõjust enda elule ning loodan, et teie säästate oma aega, ei eksperimenteeri ja teete kohe õigeid otsuseid. Te saate tänu sellele elada õnnelikku, rõõmsat ja külluslikku elu!
See, millest kavatsen teile siin iganädalaselt rääkima hakata, on minu pikk ja läbielamisi täis tee suure masenduse karmist haardest rõõmu, optimismi ja edu hellitlevasse rüppe. Lasen teid sellega oma maailma ja igapäevaellu, et teie saaksite minu tehtud vigadest õppida ning neid vältida. Te saate teada ka seda, et maailmas eksisteerivad imed ja muinasjutud, mida meile lapsepõlves räägiti, pole niisama fantaasia, vaid reaalne elu, mis on meie kõigiga päriselt võimalikud.
Egas midagi. Mäng alaku! Sisenege minu maailma! Minu lugu ootab teid.
Minu muutumise tee sai alguse sellest, et ma hakkasin ennast vaimselt arendama. Esimene vaimse arengu materjal, mille ma läbi lugesin ja töötasin, oli kirjastaja ja kirjanik Inga Raitari poolt mulle saadetud Lilleorus asuva kriya jooga keskuse asutaja Ingvar Villido õppematerjal emotsioonidest ja sellest, kuidas neist vabaneda. Villido koolitusmaterjalidega saab tutvuda internetis. Järgmisena kingiti mulle Anthony Robbinsi raamat „Ärata endas hiiglaslik vägi”. Lugesin ta läbi ja sain sellestki palju abi ning innustust. Kuid mul õnnestus ka eelmise aasta septembrikuus Anthony Robbinsiga isiklikult tund aega telefoni teel vestelda! Kuidas see mul õnnestus? Vaatasin Youtube’s tema koolitusvideosid ja lisasin seal ühe video alla oma kontaktandmed. Ja mulle langes osaks loosiõnn. Minuga võeti ühendust ja lepiti kokku aeg, mil saaksime Robbinsiga rahulikult telefoni teel suhelda.
