VIDEO I Johann Urb: kui oskad hoida visiooni, et kõik võib olla veelgi parem, siis hakkavad imed juhtuma
Eesti päritolu USA näitleja ja endine modell Johann Urb kolis 17-aastaselt oma isa, Tarmo Urbi, juurde Ameerika Ühendriikidesse. Alguses tegi mees New Yorgis modellitööd ja see viis ta hiljem näitlemise juurde. Johann on osalenud modellina tuntud moefirmade reklaamikampaaniates ning moeetendustel. Nüüdseks õpetab Johann inimestele hingamist, meditatsiooni ja vaimseid praktikat ning peab oma missiooniks, et püramiidhingamine jõuaks võimalikult paljude inimesteni.
Kõik asjad, mis juhtuvad, juhtuvad meie jaoks
Johanni ja tema abikaasa Racheli suhe on põhinenud alati spirituaalsusel. Neil mõlemal oli kokku saades oma praktika juba olemas ja aastate jooksul on nad seda koos loonud ja arendanud. Üks asi, mida paar teistele õpetab ja mis ka nende endi jaoks väga tähtis on, on see, kuidas teineteisega suhelda ja rääkida nii, et ei pea midagi tagasi hoidma. Isegi kui on raske või ebameeldiv, siis tuleb omavahel suhelda. See muudab paari omavahel lähedasemaks. „Oleme Racheliga alati teadnud, et kõik asjad mis juhtuvad, juhtuvad meie jaoks ja saame neid kasutada enese arendamiseks. Kui kõik oleks kogu aeg hea, siis meil ju polekski arusaama sellest, mis see hea tegelikult on. Kui aga oskame muuta lugu, mida iseendale räägime, siis muutub kogu maailm. Kõik käib seestpoolt välja,“ sõnab Johann.
Urb lausub, et iseendas keskmesse tulemiseks on oluline ära õppida hingamine. „Püramiidhingamine ja loomise meditatsioon on väga olulised. See on see, mida õpetame, et kuidas sa saad teha alkeemiat… Kui kõik energia on siin meie jaoks, siis kuidas ma võtan selle ja teen selle vana ja võibolla negatiivse energiaga midagi täiesti uut ja muudan selle positiivseks? See käibki nii, et sa hingad, lased oma hääle ja keha vabaks ja väljendad ennast tagasi hoidmata,“ selgitab Urb.
Kõik asjad mis juhtuvad, juhtuvad meie jaoks ja saame neid kasutada enese arendamiseks.
Johann peab oma suurimaks traumaks, mis on hingamises välja tulnud seda, kui ta 10-aastasena Eestist ära kolis. Ta kolis emaga Soome ja perekond jäi Eestisse. Lapsena polnud tal mingit süsteemi, mis aitaks asjadest aru saada ning võõral maal olid nad justkui vaenlased. „Sellel hetkel panin ennast lukku. Mäletan, kui olin laevas ja ütlesin perele nägemist. Ma ei teadnud, kas enam kunagi üldse kokku saame. Sestpeale ei näidanud ma ühtegi emotsiooni välja. Arvan, et see juhtub ka väga paljude teiste meestega, et me ei nuta ja me ei väljenda ennast. Kõik asjad on sees kinni ja oma tunnetest rääkimiseks peab pudel viina ära jooma. Sellest mustrist vabanemiseks oli mul vaja head tüdruksõpra, teraapiat ja näitekooli. Kusjuures kõik mu suurimad õpetajad enda avamisel on olnud naised“ sõnab Johann ja lisab, et täna on ta aga otsustanud, et see kõik mis juhtus, juhtus tema jaoks. Selleks, et ta oleks õppinud asju, mida on õppinud, tal oleks kaastunne ja ta saaks aidata inimesi, kellel on samasugused traumad olnud.
Emotsioonide näitamiseks tuleks alustada hingamisest
„Kuidas sa siis alustad? Siinkohal aitab väga palju hingamine. Tood oma meele kehasse. Ütled oma kehale, et lase need tunded valla ja ära hoia neid kinni. Siis inimesed lasevadki oma emotsioonid valla ja avastavad, et saavad selle valla lastud energiaga nüüd midagi muud teha. Mõtleme selle peale, mida siin elus luua tahame ja visualiseerime, kuidas tahame, et meie elu välja näeb. Kui me usume ja teame seda, et kõik on meie jaoks loodud ja oskame ette kujutada, et kõik võib olla parem, kui kunagi arvatagi oskasid. Kui oskad seda visiooni hoida ja oma kehasse salvestada, siis hakkavadki imed juhtuma. Ma ei oleks kunagi arvanud, et minu elu võib nii hea välja näha ja et võiksin olla sellises suhtes nagu ma olen. Ma olen selles suhtes täiesti mina ise,“ räägib Johann oma suhte kohta ja sellest, kuidas alustada oma emotsioonide näitamisega.
Johann lisab, et tema jaoks on haavatavus seksikas. „Kui mees on nagu puutükk, siis see on igav. Kui mees on aga haavatav ja selle juures jääb ikkagi meheks… Oma tunnete näitamiseks ja nendest rääkimiseks on vaja palju julgust. Minul tulevad tihti pisarad silma aga sellepärast, et elu on nii ilus. Teine asi on see, et kuidas sa jõuad sinna punkti, et oskad neid asju öelda ja veel nii, et teine saab sinust ka aru. On oluline olla avatud ja andestada iseendale ning teistele, sest me ei tea seda, mida me ei tea ja kui me muutuda tahame, tuleb sellel lasta sündida“ räägib ta.
Oma tunnete näitamiseks ja nendest rääkimiseks on vaja palju julgust.
Jumalikul energial ei ole piire
Johann sõnab, et tema mantra on “better and better, forever and ever” ehk igavesti parem, mis tähendab seda, et elu saab minna alati vaid paremaks ja paremaks. Kui teed endale selgeks selle, et alati saab minna paremaks ja seda isegi siis, kui kõik on juba hea… Siis see lähebki nii. „Jumalikul energial ei ole piire. Inimestel on enda tekitatud piirid. Kui me oma piirid ära võtame ja usaldame energiat, siis mida rohkem võtame oma vanu ja piiravaid uskumusi maha, et me pole piisavad… Seda enam läheb elu ainult ägedamaks, vingemaks ja huvitavamaks,“ lausub ta.
Johann peab oma missiooniks jagada ka teistele inimestele ning maailmale püramiidhingamise õpetust, sest ta on näinud, mida see tema jaoks teinud on. „Inimesed ei oska ennast tunnetada ja mäletada ennast jumaliku energiana. Selleks, et seda saavutada ja kogu aeg meeles pidada – sest kipume seda pidevalt unustama – on vaja tekitada uus elu rituaal, mis toetab seda tahet. Kui sa sellest tõeliselt aru saad ja seda teadmist kogu oma olemusega mäletad, siis kõik on võimalik.… Üks minu õpetaja ütles, et väga kerge on saada valgustatuks, aga väga raske on jääda valgustatuks. Kui sa püramiidhingamist iga päev teed, siis sul tuleb see koguaeg meelde. Minu ja Racheli missiooniks on ka see, et teisedki paarid jõuaksid sinna kohta oma suhtega, kus meie praegu oleme. See tundub alguses raske, aga see tegelikult pole seda. See on väga vabastav ja teeb elu väga huvitavaks,“ räägib ta.
Väga kerge on saada valgustatuks, aga väga raske on jääda valgustatuks.
View this post on Instagram