Vaja autole uut akut – milline valida?

Hooajaliste autokaupade nimekirjas on aknapesuvedelikud ja veel hulk pisiasju, aga ka rehvid ja akud. Talvel lasub akudel tunduvalt suurem koormus, seetõttu on loomulik, et just nimelt sel aastaajal tekib kõige rohkem probleeme auto elektrisüsteemiga. Kuidas leida optimaalne lahendus, juhul kui on tarvis aku välja vahetada? Kuidas mitte ära eksida kaubamärkide labürindis – milline toode on oma hinda väärt ja milline mitte?

Vastuseid nendele küsimustele aitasid leida Vilniuse Gediminase tehnikaülikooli (VGTU) Autotranspordi kateedri teadlased. Dr Alfredas Rimkus selgitas, millised parameetrid eristavad „head“ akut „halvast“ ja oli nõus VGTU laboris võrdlema autotarvikute kauplustes müüdavaid autoakusid. Võrdlevate uuringute tulemused on veidi ootamatud: tundub, et polegi olulist vahet, millise tootja logoga märgitud akut valida.

„Teoreetiliselt, valides uut akut, tuleks mõõta aku pinget (see peaks olema vähemalt 12,5 volti), stardivoolu ja, kui aku konstruktsioon võimaldab, ka elektrolüüdi taset plaatide kohal ning selle tihedust. Viimane peab olema 1,28 g/cm3, kuid sageli pole võimalik seda kontrollida, sest tänapäeval müüdavad akud on täielikult hermeetilised, tehases täidetud akusektsioonidega. Mõõta autoaku mahtu pole keeruline, kuid selle jaoks on vaja eriseadet, seetõttu võivad seda teha ainult transpordiettevõtete spetsialistid. Kõigil teistel autoomanikel ei jää üle muud, kui usaldada tootjate professionaalsust ja müüjate ausust,“ tunnistas dr Rimkus.

Pärast viie erineva tootja (AD, Banner, Bosch, Exide ja Varta) autoaku parameetrite mõõtmist ülikooli laboris selgus, et need vastavad tootjate poolt nimetatud väärtustele, väga väikese mõõtmisvea piires. Aparaatidega fikseeritavat stardivoolu ja väikesi mahu erinevusi mõjutas arvatavasti erinev akude laadimine ning hoiustamine. Kuid kõikidel kontrollitud juhtudel olid akud täielikult töövalmis.

AD Baltic toodete müügijuht Aapo Kitsing juhtis akude erinevusest rääkides tähelepanu sellele, et sõidukisse õigesti paigaldatud kvaliteetne uus aku saavutab pärast generaatori käivitumist tootja poolt deklareeritava stardivoolu isegi siis, kui ekspluatatsiooni alguses fikseeritav amperaaž on väiksem. Teisest küljest, kui autosse on paigaldatud suurema mahuga aku, kui nägid ette sõiduki konstruktorid, ei lae generaator mitte kunagi seda täielikult. Sel juhul tuleb iga mõne kuu tagant (eriti külmal aastaajal) kontrollida akut ja vajadusel seda täiendavalt laadida.

Nii VGTU teadlased kui ka automüüjad märgivad, et akude tehasepraak selgub kõige sagedamini 2-3 kuu jooksul ekspluatatsiooni algusest. Kui aku „sureb ära“ poole aasta möödudes, siis on peaaegu kõikidel juhtudel selle tinginud aku vale kasutamine või sõiduki elektriseadme rikked: ebaefektiivne generaatori töö või energia leke. Objektiivsed põhjused – aku vanus ja käivitustsüklite arv – moodustavad kõigest 10% juhtudest, mis sunnivad otsima uut akut. Koguni 90% riketest tekib oskamatuse või tehtud vigade tõttu.

Vastus eksperimendi alguses formuleeritud küsimusele – mille poolest erinevad autoomanikele hästi tuntud ja turule hiljuti ilmunud odavamad analoogid? – on see, et suur osa erinevate kaubamärkidega märgitud akudest toodetakse samas vabrikus, identsete tehnoloogiate järgi, kasutades samu materjale. Bosch, Varta ja AD toodetakse ühes ja samas kohas, erineb ainult akude hind ja müüjapoolne garantii. Näiteks AD akudele antakse kolmeaastane garantii, mis 12 kuu võrra pikem kui teistel.