Eesti saab tuleval aastal juurde ühe pealinna
Augusti algul Helsingis toimunud ühenduse Sukukansojen Ystävät kultuuripealinna konkursil otsustati, et Obinitsa külast Meremäe vallas Setomaal saab 2015. aasta soome-ugri kultuuripealinn. Seto küla konkurentideks finaalis olid Veszpremi linn Ungarist ja Vuokkiniemi küla Venemaa Karjala Vabariigist.
Soome-ugri kultuuripealinnade algatus sündis mittetulundusühingu U-Pööre ühe liidri Oliver Loode eestvõtmisel. 2011. aasta hõimupäevade aegu Tallinnas toimus Soome-Ugri brändikonverents ja selle töötubades osales ka setode esindus – Rieka Hõrn, Aare Hõrn, Õie Sarv. Juba siis vaadati rõõmsalt Obinitsa poole.
Kultuuripealinna sisuks ja põhiideeks on soome-ugri identiteedi teadvustamine, küla kui soome-ugri elulaadi osa väärtustamine ning soome-ugri brändi loomine. Kultuuripealinnaks saavad kandideerida kõik Soome-Ugri riigi territooriumil asuvad külad ja väikelinnad, välja arvatud riikide pealinnad ja regioonide keskused. Tähtsamateks kriteeriumideks on kogukondlik algatus, juhtivorganite kaasatus kogukonna poolt nii ettevalmistustöösse kui reaalsetesse tegevustesse pealinnaks olemise aasta jooksul.
“Arvan, et Obinitsale tõigi võidu just kaasatus, laiem vaade. Oskus siduda oma tegemistega teisi soome-ugri rahvaid. Kindlaks plussiks oli ka pikaaegne sisuline läbikäimine soome-ugri rahvastega ja koostööprojektid,” arvab üks Obinitsa taotluse koostajatest Rieka Hõrn.
Tema jutu järgi on obinitsalastel rõõm olla soome-ugri kultuurisüdameks 2015. aastal. Nende kohustuseks on nüüd korraldada vähemalt 12 soome-ugri maailmas kõlapinda leidvat sündmust, millest üks peab olema rahvusvaheline. Oluline on lisaks Setomaale tõsta infovälja ka kõik teised soome-ugri rahvad.
“Tehes juttu soome-ugri liikumisest, ei peaks saalitäis eestlasi küsima, et palju neid ugrilasi on – teadvustamata endale, et nemad ise ju ka on samast hõimust,” selgitab Rieka Hõrn. “Külal ja kogu Setomaal on rõõm tunda end vääriliste pealinlastena ja vaadata ringi, kas ka ümbrus pealinna vääriline on. Automaatset rahastust pealinnatiitliga ei kaasne – ise peame oma pealinna tegema.”
Peakorraldajate toimkond käis koos 22. augustil. Vaadati taotlusele uuesti otsa, tehti miinimum- ning maksimumplaan, mõeldi läbi meediakajastus ja pandi paika korraldusmeeskond. Setomaa organisatsioonid on lubanud juba enne taotluse sisseviimist omaltpoolt, vastavalt ühenduse sisule ja hallatavale temaatikale, igaüks ühe sündmuse ette valmistada ja läbi viia.
Kavas on läbi viia Seto Kuningriigipäev, suveetendus, Seto-ugri kostipäiv, hõimupäevade tähistamine, Radaja festival Petseri poole pääl, näitused, konkursid ja filmipäevad, pealinna ava- ja lõpupauk.
“Külalisi saab vastu võtta, kui külalislahkus ja rahakott seda lubab – rahakoti osas aitab natuke ehk riik, külalislahkust peame teistelt ugrilastelt veel natuke õppima. Loodame näha siin tugevaid folkloorirühmi, huvitavaid kunstnikke, kirjanikke, filmiloojaid, noori ja vanu ametnikke ja külainimesi kogu soome-ugri maailmast. Heal meelel läheksime ka ise külla – paljude ugrilaste juures Setomaal veel kontakte ei ole. Avastamata maid on meilgi palju,” arvab Rieka Hõrn.
Kultuuripealinnade projekti kontekstis on soome-ugrilaste asualad jaotatud 4 regiooni – haaratud on kõik soome-ugrilaste asualad. Kui ühest regioonist on mingi küla võitnud, siis selle regiooni külad ei saa enne uuesti kandideerida, kui kolmes ülejäänud regioonis on pealinn olnud. Obinitsa esindaja on järgmise kultuuripealinna konkursi žüriis. Obinitsa sai kultuuripealinna tiitli saamise puhul õnnitlusi-tervitusi nii siit kui sealtpoolt piiri.
Räägib ka sihtasutuse Setu Kultuuri Fond juhatuse esimees Hõrna Aare:
Setode, Setomaa ning Obinitsa küla sidemed soome sugu rahvastega ulatuvad paljude aastate taha. Võttes vastu sugulasi Udmurdimaalt, Marimaalt, Ersa ja Moksamaalt, Komimaalt, Karjalast, Soomemaalt, Liivlaste maalt, tervest soome-ugri kultuuririigist, kuuleme tuttavaid sõnu, näeme rahvariietel tuttavaid kirju, tuttavaid kombeid, sarnaseid viise ja tantse. Näeme ka seda, et igal rahval on omad oskused elada kodudes, mis asuvad kas tundras, Jää- ning teiste merede rannikul, taigas, Volga, Kaama kallastel, Karjala järvede rannikutel, Doonau kallastel. Kõigil on ühine tahtmine ning kaasaegses pööräh ilmah ka mure – kuidas anda edasi oma keelt, kombeid, iidseid teadmisi, nii ühiseid kui eripäraseid. Sellest on meil Obinitsas, Seto Seltsimajas ja teistes Setomaa külades olnud pikki, hommikuvalgeni kestnud jutuajamisi soome sugu hõimlastega 20 aasta vältel. Soome-Ugri kultuuripääliina liikumine ja tiitel paneb tõsiselt mõtlema Oskar Looritsa sõnadega sellest, et meie ei ole algus ega lõpp sugupõlvede lõpmatus helmestikus. Samuti sellest, et meie kanda on ainukordne roll sugupõlvede lõpmatus helmestikus. Kõik koos – Obinitsa küla, Mokor- ja Üle-Pelska nulgad, Meremäe vald, Setomaa, Petseri poole setod, head vene sõbrad Pihkvamaalt, tahame 2015. aastal kutsuda meie hõimlasi vaatama kõike, mis me aasta jooksul teeme – talsipühale, maaselitsale, laste ja noorte pillilaagritesse, Petseri seto majja soome-ugri rahvussööke õppima ning õpetama, käsitöö tegemiste juurde, Petseri Maarjapäevale ning Radaja festivalaie, soome-ugri filme vaatma ning tegema, soome-ugri teatrit tegema, soome-ugri kirjarahva kokkusaamistele, Soome-ugri põllumeeste kokkusaamistele. Väga kõva väljakutse on ületada 25-miljonilise soome-ugri kultuuririigi meeletud vahemaad. Vaatame, kas oma keelt ja kultuuri õppivad lapsed ning noored saavad hakkama tundidega läbi netiilma Jäämere rannikult üle Volga ja Kaama, läbi Obinitsa Doonau äärde. SA Setu Kultuuri Fond tänab südamest kõiki Obinitsa, Mokor- ja Üle-Pelska nulga, Meremäe valla, terve Setomaa, Petserimaa, Tsiistre nuka rahvast ühes töötamast Obinitsa saamiseks Soome-Ugri Kultuuripealinnaks. Väga palju tööd on meil ees alates 11. augustist 2014.
Jüri Kukk