Avaleht GoodNews raadios KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saates räägitakse seekord sushist ning selle valmistamise nippidest
KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saates räägitakse seekord sushist ning selle valmistamise nippidest
GoodNews raadios
0

KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saates räägitakse seekord sushist ning selle valmistamise nippidest

0

dsc_7637Heade uudiste saates on taas koos Kesk-Eesti Tre poolt saatejuht Mati Palmet  ning portaali GoodNews poolt Joanna Müür, sest heade uudiste ankur Monika Kuzmina viibib ikka veel kauges Hispaanias. Kaasas on veel üks tüdruk, Nelli O’Connel Sushi Cati sushirestoranist ja see toidukoht teeb tema sõnutsi palju head — näiteks saate-eelsel laupäeval korraldati Mäe asenduskodu lastele üks ilus päev koos sushivalmistamise ja -maitsmisega, poksitrenniga Kevin Renno juures ning Artjom Savitski esinemisega. Külalisel on kaasas ka ohtralt sushit, nii et see jaapanipärane toit on saate läbiv mõte.

Nelli alustabki infoga, et 10 aasta eest alanud sushiinvasiooni tagajärjel on nüüdseks Tallinnas umbes poolsada sushikohta. Tema sõnul on konkurents ülikõva ning loeb kvaliteet ja rõõm sushi tegemisel. Sushi Cati sushikassiks lahti harutanud Mati küsib seepeale, et kas on tulnud mõte sushipakkumisega lõpetada, kui tegijaid juba nii palju on, kuid Nelli sõnul seda mõtet pole. “Meil on suund võetud heategevusele ning see käib käsikäes äritegevusega,” teatab külaline. Saatejuht nendib seepeale, et heategevus on kahe otsaga asi, sest kui annad midagi ära, hakkab see alati mingil moel tagasi tooma. “Oleneb inimesest. Mina olen näinud palju inimesi, kel on abi vaja, aga keegi neid ei aita, ja mina teen seda rõõmu pärast,” vastab Nelli. “Kui ei aita sina, ei aita sageli keegi.” Andmisrõõmu peale aga arvab saatejuht, et kuna heategevuspäeval oli ka poksitrenn, siis ka seal pidi andmine rõõm olema.

Laual aga on laadung sushit ja Mati tunnistab, et pikka aega ta isegi ei mõelnud sellele, et miks ta peaks toorest kala ja riisi mekkima. Esmakohtumiselt sushiga tal vastumeelsust küll ei tekkinud, aga tekkis küsimus, miks peab see toit just selline rullikeeratud välja nägema — on see traditsioon? Nelli sõnul traditsioonilist Jaapani sushit Eestis ei tehtagi. Sushid kastme, marjade, toorjuustu ja muu taolisega on Lääne stiil, jaapanlastel on puhtad maitsed. Meil on kalaga kaetud nigirid, makid, mis on rullis lõhe sees või midagi muud, ning Sushi Catis ja teistes söögikohtades pannakse juurde ka kastmeid, mis ei ole alati tervislik. Joanna nendib, et menüüdes ongi väga palju erinevaid nimetusi — mis erinevus neil on? Mati lisab, et turunduslikult on see isegi vale, sest kui inimene sushist midagi ei mõika, võib ta minna hoopis hakklihakastet sööma.

dsc_7627

Nelli tunnistab, et ka tema arvates ei peaks menüü nii kirju olema, sest mõnes sushikohas on variante 30 ringis ja siis valitakse pimesi. Edasi hakkab saatekülaline tutvustama laual asuvaid makisid. Mõistetest selgub, et nori, mida sushis kasutatakse, on tegelikult vetikas, tamago on jaapanipärane omlett paljude maitseainetega ja nii edasi. “Pealtnäha on sushi lihtne toit, aga selles on palju nüansse, millega ei tohi eksida,” lausub Nelli. Edasi tuleb jutuks sushi tervislikkus — kas sushi on tervislik toit või kaloripomm ja kas kaalulangetaja tohib seda mekkida. Nelli sõnul tasub jälgida aegu, millal sa sööd ja nemad pakuvad kaalujälgijatele ka häid salateid. Valge riisiga rulle tasuks süüa hiljemalt 4-5 paiku õhtul, sest riis sisaldab süsivesikuid ja kui neid päeva jooksul ära ei kasuta, ladestuvad need rasvaks. Õli sees küpsetatud rasked tempurad sobivad samuti lõunaampsuks, mitte hiljemaks.

Mati nendib, et kõigele ei saa tervislikkuse märki külge panna ja Nelli arvates on ka ökomärk tihti eksitavalt kasutatav. Saatejuht meenutab nõukaaega, mil kohupiim oli üsna palju tarbitav, kuid samas ka pisut põlastatav kui toit, mida söödi, kui midagi muud enam polnud ning seda reklaamiti samuti kui kõhnemaks tegevat sööki. Sellega tahab Mati öelda, et ka praegu kasutatakse tihti tavapärasest kordi kallimaid ökonimelisi tooteid, mis enamasti oodatud tulemust siiski ei anna. “Usk on kõige suurem jõud,” arvab Nelli seepeale ja Mati lisab jõuallikana ka traditsioonid. Ta peab silmas, et sushit võiks ju samuti teistmoodi kokku panna, mitte tingimata rullina ja Joanna pakub taldrikule pandud varianti. Nelli sõnul ongi võimalik seda ka taldrikul-laiali variandis serveerida.

dsc_7630

Edasi lähebki jutt sellele, kuidas ollakse harjunud toite sööma. Sushi kohta tahab saatejuht teada, kui palju tuleks neid võtta, sest see tundub snäkina, seega tuleks erinevalt hamburgerist võtta rohkem kui üks. Joanna kinnitab, et nad täidavad kõhtu hästi. Mati teab, et sushid on üldjuhul üsna sarnases mõõdus ja Nelli selgitab, et sushi tehakse rullina, mis lõigatakse 8-10 mõõduks, nii et need on hammustamiseks paraja mõõduga. Tavaliselt tellitaksegi üks rull lõunasöögiks, aga on ka inimesi, kes võtavad ampse kahe rulli jagu. Nelli lisab, et sushi on siiski toit, mida nauditakse, mitte ei sööda nagu hakklihakastet kartuliga. Seepeale arvutab Mati teleka ees sushi söömist: õlle peale neli sushitükki, jalkamatši peale läheb kuus õlut. Kokku seega kolm rulli sushit.

Järgnevalt tahab Mati teada, kuidas söövad sushit jaapanlased ja kuidas peaks sööma meil üks intelligentne inimene. Nelli sõnul on meil raske värsket kala saada, aga jaapanlane võtab nende juurde tulles sashimit ehk toorest kala, olgu see siis lõhe, tuunikala, angerjas, proovib, kuidas maitseb ja alles siis tellib. Mati küsimuse peale täpsustab saatekülaline, et angerjat pakutakse siiski mitte toorena, vaid kergelt grillitult.
Joanna teab, et sushit tellitakse ka peolauale, aga kas see on ka kasulik ja kui populaarne on sushi peolaual? Nelli sõnul tellitakse sushit suurte vaagnatena tähtpäevadeks, sest see on lihtne snäkk ja võib kaua laual seista. Säilivusajaks nimetab ta kuni kolm tundi, kuid külmkappi hommikuks jätta ei soovita, sest tegu on söögiga, mis on mõeldud kohe söömiseks.

dsc_7639

Joanna küsib, et kas sushi sobib ka jõuulauale ja see vallandab elava arutelu, alates pühaduseteotamiseks nimetamisest ja lõpetades sellega, et sushi võiks sisaldada ka sealiha ja hapukapsast. Nelli sõnul on naised bodyfitnessi tõttu hullumas ja nende laualt on liha kartuliga kadumas. Seetõttu tellitakse jõululauale väga palju sushit, mida näitas ka eelmine aasta. Mati kujutab selle bodyfitnessi jutu peale ette lauda, kus on hunnik ökotoodetest salatit, naised loksutavad käes proteiinijooke, kõik vaatavad käe peal olevast mõõturist lisandunud kalorite andmeid ja siis siseneb atleetjõuluvana Borati kuues — see on uus jõuluunelm. Saatejuhi enda eriline sündmus on aastavahetus, mil ta jätab ennast kaineks ja edasi lähebki jutt jookidele — mis naps selle juurde sobib, sest kuigi jaapanlased on kärakaarmastajad, kannavad nad Mati jutu järgi vähe ja traditsiooniline sake ei saki  meie mõistes eriti.

Nelli sõnul pakutakse Sushi Catis saket kas külmalt või soojalt, samuti ploomiveini ning Odessast toodatavat Prosecot, mis on ideaalne sushi kõrvale. Menüüs on ka sakepomm ja Nelli sõnul on see nagu vanasti oli kokteil “allveelaev”, kus Jägermeister kukutati õllesse. Matile on see jook tuttav, sest sellega sai peo kiiresti ühele poole. Sakepomm aga näeb välja nii, et klaasi valatakse jaapani õlut, pulkade peale pannakse pits saket, öeldakse “sake-sake-sake-pomm” ja “pomm” ajal lüüakse rusikaga lauale, nii et sake kukub õlle sisse, ja see tuleb kohe ära juua. Joojatele aga öeldakse alati, et selle joogiga tuleb olla ettevaatlik, sest see kustutab kraadide vähesusest hoolimata ruttu. Nelli sõnul on pärast tulnud soomlastele takso tellida, sest nad pole suutelised minema kõndima, ja jaapanlased kannavad tõesti vähe. Õllena kasutatakse sakepommi puhul muide suhteliselt kangeid Aasia õllesid. Edasi lähebki jutt õlledele ja Mati räägib õlledest nimega “Navigaator” ja “Maksimaator”, millest üks oli 11 ja teine 13 kraadi ning Nelli teab olemas olevat ka 16-kraadist.

dsc_7628

Sushi kõrvale juuakse lisaks sakele ja Aasia õllele ka rohelist teed, kuid Mati naaseb sakekultuuri juurde ja loob pildi, kus inimene teeb endale kodus algelisel kombel sushit, ostab poest saket ja õlut ning kordab eelpool kirjeldatud tseremooniat koos rusikalöögiga — milline see võiks naabritele kostuda? Joanna aga uurib teemat mujale viies, et kas sushirestoranist on võimalik ka midagi muud tellida? Nelli sõnul antakse iga sushikomplektiga kaasa tasuta Miso supp, mis on kalapuljong, kuhu lisatakse misopastat, graanuleid ja vetikaid ning sinna võib ka muid asju panna, näiteks lõhet.

Mati teab, et Aasia köögis on oma maitsed ja ta küsib, et milline on Jaapani maitse. Nelli sõnul jaapanlastele meeldivad lihtsad maitsed ja aasialikku teravust neis toitudes pole. Sushi Cati rahvas käiski hiljuti Jaapani saatkonna kutsel toidumessil, et näidata, millised on jaapanipärased maitsed. Üheks toiduks oli kalaga kaetud riisipall, mis on lihtne, vürtsideta, soola ja suhkrut pannakse vaid riisi keetmisel, sest jaapanlased vürtse ei armasta.

Mati võtab üles riisikeetmise teema. Nelli soovitab ise sushit tehes osta riisi sushikohast, sest kodus võib see keetmine metsa minna. Kui aga ikkagi seltskonnas tahetakse seda koos teha, soovitab külaline kasutada Veski-Mati pudruriisi. Sushiriis peab olema kleepuv ja Veski-Mati oma seda ongi. Riis ei tohi Nelli sõnul vesine olla ja inimene üldjuhul ei teagi, milline sushiriis on, kui ta pole seda maitsnud. Mati nendib, et võib-olla ongi parem, kui ei tea, siis kõlbab iga sort. Poes müüdavale sushiriisile tuleb aga lisada äädikat, suhkrut ja soola ja see teeb keetmise keerulisemaks. Lõppjärelduseks jääb, et suurele seltskonnale sobib pudruriis ideaalselt.

Sushinippide puhul soovitab Nelli nori ehk pressitud vetika lõikamisel suurest lehest lõigata ära riba, muidu tuleb rull ülisuur. Põhimõtteks on, et vähem on parem, sest suurt ei ole mugav süüa. Mati selgitab laual oleva näite varal, et kui vetikaleht on liiga suur, siis spiraal tekib ka sushi sisse, ning ta uurib ka seda, kas norilehte saaks millegagi asendada. Nelli sõnul ei oska ta midagi muud soovitada kui ehk lihtsat salatilehte.

Joannale on alati meeldinud marineeritud ingver sushis ja ta tahab teada, miks see seal on ning kas ta võib olla nii peal kui sees. Nelli seletab pikalt ja põhimõte on selline, et selle maitsega eraldub ühe sushi maitsekoostis teisest, mis lubab seda tunnetada. Kui aga sushirestorani tuleb inimene, kes ei oska valida, siis küsib teenindaja, et mis kala talle meeldib ja esmaseks soovituseks on lõhe. Järgmiseks takistuseks on pulgad ja sel puhul on täiesti aktsepteritav ka sõrmedega söömine. Mati uurib ka wasabi tähendust ja saanud teada, et see on mädarõigas, ütleb selle teistmoodi olevat ning Nelli sõnul ongi see vürtsikama maitsega. Lisandina on wasabi soovituslik, sest toores kalas on erinevaid baktereid ja see hävitab neid. Kuna Matil tekib ohutunne, siis ütleb saatekülaline, et wasabikaste on bakterite suhtes tapvalt kasulik, kuid toorest kala võib süüa aastaid ka nii, et midagi halba ei juhtugi, tuues võrdluseks salmonella munade tarbimise puhul.

Edasi lähebki sushide proovimiseks ja kahjuks pole raadioeetris näoilmeid näha, need tuleb jutuga asendada. Mati nimetab sojakastet plögaks ja seda saab Sushi Catis ka gluteenivabalt. Sushi puhul on tähtis, eriti laste teenindamisel, küsida, kas kellelgil on allergiaid. “Oma allergiatest tuleb teada ja teada anda,” ütleb Nelli. Järgneb pikk laual asuvate sushide tutvustus Nelli poolt. Mati konstanteerib nende sisust kuuldes, et tegu on läänelike ampsudega, mida jaapanlane ei sööks ja Nelli nõustub, sest näiteks kreemjuustu nemad ei tarbi ega kasuta seda sushis. Järgneb maitsmine kulgeb asjatundja soovituste järgi ja Nelli sõnul pole sushi söömise puhul rangeid reegleid, igaüks sööb nii, nagu talle meeldib. Ta hoiatab ka ingveri puhul, et kui see on roosa, siis on seda toiduvärvidega värvitud. Joanna soovituseks on grilllõhe ja Nelli ütleb vastuseks Mati küsimusele, et näppude lakkumine on sushi söömisel lubatud.

Nelli enda lemmikuks on sushi nimega Diva Cat. Nemad Sushi Catis katsetavad aegajalt ja sellest tulevad fantastilised maitsed. Diva Catis aga on lõhe, lehtsalat, toorjuust, peale on pandud lõheviil ja angerjakaste, seda viimast on ka kaubandusest saada. Veel pakub Nelli sushit moivamarjaga, kuid sushis kasutatakse ka lõhemarja ikurat ning värvivariante on erinevaid, sest inimesed söövad ka silmadega. Kolmandat tükki sööv Mati nendib, et ta pole närb sööja, kuid 8 tükki on ikka päris palju. Nelli sõnul on see individuaalne ja tema võtab endale söögiajaks üks tund, et toitu nautida, eestlased aga üldpildis kiirustavad sellega. Mati hoiatab saate lõppemise eest ning usub, et seltskond sai sushi koha pealt tükk maad targemaks. Hävitavat hinnangut sooviv Mati tahab teada, kas Nelli on kunagi seltskonnas saanud kodus tehtud sushit, kuid kuuleb kahjuks eitavat vastust.

Viimaste heade nõuannete seas soovitab Nelli bambusmatti kasutades katta see kilega, siis ei satu riis mati varte vahele ja siis on lihtsam ka rulli keerata. Mati soovib pühadust teotada ja küsib, kas sushit saab ka kanaga teha ning selgub, et menüüs on ka selline variant. Nelli lubab kasutada ka viinerit, hapukapsast, liha ja kõike, mis endale meeldib. Saatejuht lausub veel tänusõnad põhjaliku sushitutvustuse ja proovimise eest ning saade ongi otsas. Seda saab kordusena kuulata pühapäeval kell 9 Pärnu ja Rapla Tres ning kell 15 Kesk-Eesti Tres, seni aga keerake raadio põhja, uurige portaalis GoodNews uudiseid ja hammustage kõrvale paar sushiampsu!

KUULA RAADIOSAATE KORDUST!

GoodNews Top20

Jüri Kukk

mm
Head Uudised GoodNews
info@goodnews.ee

Kommentaarid