KUULA! “HEAD UUDISED”! Toivo Niiberg: kõige tähtsam on õppida üksteist vastastikku tunnustama ja kuulama!
2. detsembril oli Heade uudiste saate külaline psühholoog, 44 aastat õpetajana ja 25 aastat õppejõuna töötanud Toivo Niiberg, kes on andnud autori või kaasautorina välja üle saja raamatu. Toivol on peagi ilmumas raamat “Ela ja küsi! 500 elulist küsimust”, kuhu ta on kokku kogunud endale loengutes ja seminarides esitatud kõige sagedasemad küsimused ja vastused neile.
Küsimused on vajalikud, et areneda
Niibergi sõnul on kõige tähtsam eluline küsimus elu ise – mis on elu? Just see küsimus on pannud teda õppima psühholoogiat.
Ta usub, et küsimuste küsimine on oluline, et areneda. Ta toob näiteks, et mäletab oma ajastust, et koolis ütles õpetaja, et küsimusi saab küsida tunni lõpus. “Pole ime, et lastel on koolis igav. Ja kõige hullem on võibolla see, et hiljem ei julgetagi küsida ja neid õpilasi, kes on küsimises agaramad, nimetatakse pugejateks,” tõi ta välja valupunkti hariduses.
Küsimuste küsimine on oluline, et areneda.
Niiberg arvab, et elus on kolm põhiküsimust: kes ma olen, mida ma suudan ja kelleks ma saan. “Mida varem me hakkame neid küsimusi esitama, seda õnnelikumad me oleme,” andis ta noortele nõu.
Ta pani südamele, et noorte arengus on oluline roll lapsevanemal ning see on suur probleem, et tänapäeval harva istutakse perega, arutatakse ja küsitakse asju. Ta sõnas, et lapsega peaks hakkama arutelu pidama ja küsimusi küsima juba siis, kui laps küsib miks-küsimusi. Läbi laste küsimuste saavad täiskasvanud aru, et maailma saab näha ka teisiti.
Ta tõi näite oma elust: “Kui mu tütar oli 3-aastane, olime maal vanaema juures ja vaatasime lihtsalt päikest. Tütar müksas mu külge ja küsis, mis on päike. Isad tahavad olla targad ja lastele targalt vastata. Mul tuli kogu tuumafüüsika silme ette ja mõtlesin, et kuidas lapsele nüüd seda selgitama hakata. Õnneks olin juba alustanud laste psühholoogia õpinguid, kus mu juhendaja oli Aino Lunge, kes ütles mulle, et kui hätta jääd, küsi ise lapse käest. Ma küsisin tütrelt, et mis ta ise arvab, mis päike on? Ta vastas, et päike on taevakamin. Mul langes kivi südamelt.”
Kõige tähtsam küsimus
Niiberg sõnas ka, et kõige tähtsam küsimus, mida inimene võiks iseendalt küsida on see, et mis on tema ülesanne selles elus. Ta usub, et mida väiksemast peast see küsimus inimesele esitatakse, seda rohkem ta sellele mõtleb ja seda õnnelikum on oma elu lõpus.
Ta rääkis ka psühholoogiliselt keerulises olukorras olevatest inimestest, et kui inimene tahab maanteekraavi, siis kahjuks talle kätt ette panna ei saa. Sellepärast ei tohigi psühholoog nõua anda, vaid suunata inimest läbi tema mõtete ja neid peegeldada. “Inimesel on õigus oma arvamusele ja küsimuse-vastuse suunamisega saan panna inimest mõista, et ta mõtleb ehk valesti ja sealt võtab ta õppust,” selgitas ta.
Kõige tähtsam küsimus, mida inimene võiks iseendalt küsida on see, et mis on tema ülesanne selles elus.
Õpi vigadest ja mine edasi
Oluline on ka elus leida painavatele küsimustele enda jaoks enam-vähem rahuldavad vastused, vabaneda süütundest ja elus edasi minna. Kuni sellega ei tegeleta, ongi raske elus edasi minna.
Kõige olulisema nõuandena ütles Niiberg: “Õppida üksteist vastastikku tunnustama ja kuulama!”
HÄID MÕTTEID JA NÕUANDEID TOIVO NIIBERGILT
- Küsimuste küsimine on oluline selleks, et ise areneda.
- Lahtine käsi avab inimese mõistuse kõige enam.
- Anna lapsele hinnang tegude, mitte välimuse tasandil.
- Mida rohkem tegevusi ja katsetusi, seda parem, inimene õpib oma vigadest.
- Lapse kasvatamine hakkab kodu loomisest, sest enne kui laps teha, on vaja ennast harida, kuidas vanemaks saada ja mida teha.
- Elul on kolm põhiküsimust: kes ma olen, mida ma suudan ja kelleks ma saan. Mida varem me hakkame neid küsimusi esitama, seda õnnelikumad me oleme.
- Läbi lapse küsimuste sa saad aru, et maailma saab ka teisiti näha, saad ka tunda, kui loll sa ise oled või kui kokku on surutud sinu enda mõtted.
- Arendamine on vastastikune dialoog, küsimuste esitamine, ära kuulamine, suunamine, inimene areneb ja õpib surmani.
- Mina olen suur vabakasvatuse pooldaja, aga see on jällegi oskus last ära kuulata, leida hetki koos tegutsemiseks ja lapsed, eriti teismelised, avanevad koos tegutsedes, mitte ülekuulamises.
- Koos tegutsedes me kõik areneme, õpime vastastikuselt, ei pea jätma oma tööd pooleli ja lapsega koos laua taga õppima, see ei püsi kaua, me väsime.
- Armastust ja õnne ei saa üheselt defineerida, igal inimesel on erinev arusaam oma armastusest ja õnnest.
- Ma arvan, et kui inimene leiab enamvähem vastuse oma armastusele ja õnnele, siis on ta ka õnnelik.
- Tablett on kasulik, aga mida kiiremini inimene tabletid ära jätab, seda parem.
- Kõik asub meil kahe kõrva vahel ja terve mõte on kõige suurem ravim.
- Igal inimesel peaks kõrval olema üks tore sõber, keda saab usaldada, siis on kõik korras.
- Hea kuulaja on see, kes ei sega vahele.
- Kodu on koht, mis sind ootab, seal peab olema igaühel oma naeru ja nutu nurk, kus sa tunned, et oled vaimselt kaitstud, hoitud ja oodatud.
- Iga paanika on hävitav ja see tekitab neid miks küsimusi, kõige tähtsam faktor on teadmine, saada vastus oma küsimustele, , siis inimene oskab seda kas vältida või sellest aru saada.
- Minu jaoks õnnevalem on see, et õpi vigadest ja mine edasi, tagasi ei tee.
- Inimene peaks endaga leppima, me ei saa edasi minna, kui me ei ole endale andestanud ja endaga leppinud.
KUULA SAADET!
SAATES KÕLANUD TEEMAD
- Kõige tähtsam eluline küsimus – 2.15
- Haridussüsteem – 4.27
- Annete avastamine – 7.26
- Lapse minapildi kujundamine – 8.20
- Kodu loomine – 9.23
- Tänapäeva noored – 10.34
- Küsimuste küsimine – 11.50
- Elu põhiküsimused – 14.16
- Tolerantsi arendamine – 16.08
- Peagi ilmuv raamat – 19.25
- Koos tegutsemine – 23.05
- Armastus ja õnn – 24.24
- Vastuste otsimine – 26.20
- Raamatu sünd – 28.16
- Ravimid – 30.46
- Monika kogemus – 31.28
- Koroona aeg – 33.25
- Pere õnn – 36.23
- Hirm – 36.53
- Head uudised – 38.00
- Õnn ja õnnevale(m) – 40.26
- Kõige tähtsam küsimus iseendale – 41.42
- Õppimine – 42.17
- Nõuanne – 44.10
- Minapilt – 45.35
