President Karis kohtumisel Sloveenia kolleegiga: Euroopa sõjalise võimekuse kasv vajab kõigi liitlaste solidaarsust ja kaitsekulude tõstmist
President Alar Karis kohtus Kadriorus Eestis ametlikul visiidil viibiva Sloveenia presidendi Nataša Pirc Musaritiga, kellega räägiti julgeoleku- ja kaitsekoostööst, Ukraina toetamisest, Euroopa Liidu laienemisest ning kahepoolsest koostööst hariduse ja digitehnoloogia valdkonnas.
President Karis tutvustas Eesti seisukohti NATO tippkohtumisel Haagis ning rõhutas vajadust suurendada liitlaste kaitsekulutusi. „Euroopa sõjalise võimekuse kasv vajab kõigi liitlaste solidaarsust ja hüppelist kaitsekulude tõstmist,“ ütles Eesti riigipea. „Eesti tõstab oma kaitsekulud järgmisel aastal vähemalt 5 protsendini SKPst ja usume, et järgmise viie aasta jooksul peaks see olema kogu alliansi uueks sihiks.“
Samuti rõhutas Eesti president Atlandi-üleste sidemete tähtsust. „USA sõdurid Euroopas on meie rahu tagatis ja NATO heidutushoiaku oluline osa. See aitab tagada piirkonna pikaajalise majandusliku stabiilsuse ja julgeoleku,“ ütles president Karis, kelle sõnul on oluline liitlastele läbipaistva dialoogi jätkumine USA ja Ukraina vahel.
Eesti riigipea kutsus üles jätkama Ukraina sõjalist ja poliitilist toetamist. „Oleme nõus, et peamise koormuse peab kandma Euroopa. Eesti eraldab jätkuvalt 0,25 protsenti oma SKTst Ukraina sõjaliseks toetuseks ning osaleb Suurbritannia ja Prantsusmaa juhitavas Ukraina julgeolekugarantiide planeerimises. Eesti Kaitsevägi on valmis panustama kompaniisuuruse lahinguüksuse, instruktorite ja staabiohvitseride väljaõppesse,“ ütles Vabariigi President.
„Venemaa imperialistlikud eesmärgid ei piirdu ainult Ukrainaga, vaid eesmärk on nõrgestada ja lõhestada liitlasi. Meie kõige olulisem eesmärk on säilitada liitlaste ühtsus ja hoida Atlandi-ülest sidet,“ rääkis president Karis. Haagi tippkohtumisel peab president Karise sõnul jääma kõlama pikaajaline toetus Ukrainale, mis aitaks saavutada õiglast ja kestvat rahu. Samuti peab NATO tema sõnul pühenduma eelmisel aastal Washingtonis kokkulepitule, et Ukraina tee allianssi on pöördumatu.
Meie kõige olulisem eesmärk on säilitada liitlaste ühtsus ja hoida Atlandi-ülest sidet.
Kohtumisel puudutati ka Lääne-Balkani piirkonna olukorda ja Euroopa Liidu laienemisplaane. President Karis märkis, et Eesti toetab Euroopa Liidu laienemist ning rõhutas, et laienemisel on oluline geopoliitiline tähendus. Eraldi käsitleti ÜRO Julgeolekunõukogu reformimise vajadust.
Haridus- ja teaduskoostöö tihendamisest rääkides tõi Eesti riigipea esile teadlaste- ja õpilasvahetuse: „Meie suhtlus peab olema aktiivsem igal tasandil. Tuleb julgustada üliõpilasi ja teadlasi avastama õppimis- ja teadustöö võimalusi mõlemas riigis,“ ütles ta ja kinnitas Eesti huvi koostööks Sloveeniaga tehisaru ja hariduse lõimimisel. Samuti on Eesti riigipea sõnul kasvuruumi majandussuhete süvendamiseks.