29. dets. 2016

GoodNews raadios! Heade uudiste saade võtab aasta kokku ja meenutab vanu traditsioone

Heade uudiste saate eetris kõlavad seekord raadiomehe Mati Palmeti ning portaali GoodNews tüdrukute Joanna Müüri ja Elviira Eessaare hääled ning ei kõla haigestunud positiivitar Monika Kuzmina hääleke. Mati loodab alustuseks, et see ishias või mistahes asi ei löö kolleegile valesse kohta ja jutt läheb aasta parimate sportlaste tunnustamise ürituse peale, mida tüdrukud vaatamas käisid. Saatejuht arutleb pikalt parimate väljavalimise üle nii heas kui halvas mõttes ja siis arutatakse üheskoos läbi, kes said parima sportlase tiitli — nendeks oli mõistagi Rasmus Mägi ja Ksenija Balta, parim meeskond oli sõudetiim ja parim noorsportlane Kelly Sildaru. Nii mõnegi nimetatu kohta ütleb Mati, et kahjuks haukuda tema kallal ei saa, sest tegu on asjalike võitjatega. Joanna märgib ära ka Eestimaa spordihinge tunnustuse saanud Timo Tintsi, kes nokitses vägagi õnnestunult Viljandi jäähalli kallal ning seda sageli oma vabast ajast. Elviira leiab, et ka spordifotograaf Lembit Peegel sai igati väärika äramärkimise.

Tüdrukud hindavad piduliku õhtu igati gala nimetuse vääriliseks, kusjuures Marko Kaljuveer ja Tõnis Niinemets said õhtu juhtimisega hästi ja humoorikalt hakkama. Joanna toob välja ka paraolümpiasportlased Elisabeth Egeli ja Kardo Ploomipuu. Edasi soovib Joanna isekeskis aasta jooksul toimunu läbi arutada ja üheskoos loobutakse oma sportlikke saavutusi valgustamast. Elviira ütleb, et keegi ennustas 2016. aastat tulevat emotsionaalset ja segast ning nii see läkski. Tema tahab omalt poolt sportlastest tunnustada Ott Kiivikast ja muusikamaailmas… meie oma Monikat, kes kirjutas ilusa luuletuse ja julges muusikutest sõprade poole pöörduda, et luua koos sellest laul.

Kuivõrd Elviira soovitab kõigil suu avada, seda soovide väljaütlemise mõttes, siis soovitab Mati hoopiski kõigil suu vana-aasta õhtul avada, kui tuju juba sees, ja siis alles hakkab muusikat tulema!

Kuna järgmisena peab oma aastat kirjeldama Mati, siis nendib ta, et olles targutamise ehk ajakirjanduse sees, on seda raske teha. Rahul on mõningate oma huvidega, mis vastanduvad tema ebatervislikele eluviisidele — ta nimelt soetas ratta ja hakkas maanteesõitu tegema, ning peab seda asjaks, millega võib enda juures rahul olla, sest enamus ettevõetud asju lähevad laias laastus untsu. Kui aga vaadata laiemas pildis kahjurõõmsa pilguga Eesti poliitikat, siis märgib raadiomees ära metsa läinud presidendivalimised, mis kujunesid koomiliseks — kuigi poliitikud nägid, et demokraatiavanker läheb kraavi, hoidsid nad sellest kramplikult kinni, valimiskadalipu läbi käinud kandidaadid jäeti kõrvale ja lõpuks määrasid saadikud ametisse euroametnikust Buratino. Tulemus on Mati sõnul lääge ja presidendi institutsioon sai selle komejandiga otsa, viies ära ka võimaluse saada sõltumatu, rahva toetatud riigipea.

Mati tõmbab paralleele ka USA presidendivalimistega, kus võimule saab autsaider, kellel on piisavalt raha, et olla sõltumatu ja viia ellu seda, mida ta lubas. Seda võimalust on kunagi välja pakkunud ka Kurt Cobain ja üllatuslikult arvaski muusik juba 25 aasta eest, et see võiks olla Donald Trump. Uus president on Mati teada juba 16 aasta eest valmistules olnud, seega on ta vaid meile tundmatu, ning Nirvana muusiku ennustus on täitunud. Saatejuht leiab ka seda, et 2016. aasta tekitas sündmusi, mis avaldavad veel pikka mõju ja üheks selliseks asjaks võib olla pragmaatikute Putini ja Assadi lõpetatud Süüria sõda. Üldiselt leiab ka Mati, et aasta oli segadust täis ja väga paljud asjad muutusid ning tagajärjed selguvad alles aastate pärast.

Joanna võtab poliitilised pinged maha, läheb aastavahetuse traditsioonide juurde ja pakub välja variante, kuidas uuel aastal oleks taskud raha täis. Nimelt ei tuleks 1. jaanuari hommikul mitte nägu pesta, vaid hõõruda raha vastu nägu. See tarkus on Joannal leitud internetiartiklist “Maagilisi rituaale kogu maailmast”. Teine variant on see, et kui kellad hakkavad lööma, siis pigistada paremas käes münti, vasak jäägu šampuseklaasi jaoks. Kellalöökide ajal tuleb münt panna klaasi ja juua šampus ära. Münt tuleb alles hoida, sellesse tuleb puurida auk ja kasutada seda võtmehoidjana. Kui need kaks asja ära teha, siis peaks rikkus majja tulema. Elviira leiab, et šampuse ja raha vastu nägu hõõrumise järgi võttes ei saa need tarkused väga vanad rahvatarkused olla. Joanna lubab igal juhul sel moel vana-aasta õhtul rikkust majja tooma hakata.

Edasi üritataksegi leida enda varasematest aastavahetustest mingeid rituaale või traditsioone. Elviira meenutab, kuidas ta šokeeris ema soovitusega minna jõulude või aastavahetuse aegu algul spaasse ja siis restorani, sest ema arvates peab kodus olema laud öö otsa kaetud ja 12 korda peab toitu mekkima. Kuivõrd praegu on lihtsam toitu kaubandusketist valmis olekus osta, siis hakkavad ilmselt ka traditsioonid mõnevõrra murenema. Kui aga Elviira pärib Mati traditsioonide järele, siis toob raadiohääl välja ühe erilise, mis eristab teda must Eesti rahvast — ta on nimelt vana-aasta õhtul suhteliselt kaine. “Et päev oleks eriline!” lisab ta. Matil meeldib nimelt kainena heas seltskonnas ja prae juures telekat vaadata. Vanadel aegadel aga on ta sõitnud Viljandisse ja roninud kirikutorni. Mis aga puutub tinavalamisse, siis Joanna on sellest vaimustuses, Mati aga on oma varasemas elus seda teisel moel valanud.

Joanna on oma aastavahetust ikka vanematega veetnud ja nendib, et kui varem tahtis ta sealt ära minna, siis nüüd tahab ta vastupidiselt juba varem vanematekoju minna. Ka Elviira tunnistab, et varem oli rohkem soov sõpradega väljas olla, nüüd mitte. Mati läheb tagasi nõukaaega ja meenutab, kuidas TPI-s õppides sai Soome raadiost jõulumuusikat kuulatud ning tal on meeles ka kooliaegne kirikusse hiilimine 24. detsembril, kuigi õpetajad seda mõnikord keelasid ja takistasid. Saatejuhi sõnul tähistasid jõule siiski vanavanemad, suurem osa inimestest pidas pidu aastavahetusel, eriti veel kui saabus telekateajastu ja just sel õhtul tuli ka Eesti Televisioonist häid saateid, lisaks ka Kesktelevisiooni “Kutsuv tuluke”. Kõik see on tema põlvkonnale jätnud sellest õhtust hea mälestuse. Nüüd on ta enda sõnul ringiga tagasi, sest sel õhtul meeldib Matil kodus olla. Veel nendib ta, et tollal oligi aastavahetuses ehk näärides kaks tähtpäeva koos, sest sinna olid midagi ka jõuludest üle toodud.

Joanna kui noorema põlvkonna esindaja avaldab soovi olla ka kord ajas, mil näärid veel pühadena olemas olid. Mati nendib, et aega ei saa tagasi keerata, igal ajal on omad väärtused ning tema ei vahetaks oma kooli- ja maleva-aastaid kül tänapäevase telefonikaapimise vastu. “Ilgelt äge on suhelda omavahel otse, kui ei ole vahel neid elektroonilisi vidinaid,” lausub ta. “Kõik inimesed on täna mentaalselt nagu ratastoolis. Aga aeg muutub.” Joanna nendib, et nende põlvkond on nutiasjadega üles kasvanud ja vahel tundub hirmutavana mõte, et mis veel edasi tuleb, sest kõik ju areneb veelgi edasi.

Mati arvab, et põlvkondade vahel on ka selles osas vahe kadumas, sest noored ei saa enam öelda: “Mis sa sellest asjast ka tead?!” — ka vanemad põlvkonnad kasutavad neidsamu nutiseadmeid. Tema sõnul oli varem ka üks eriline ja põnev asi, nimelt inimese avastamine, kui temaga näiteks tantsupeol esmakordselt kohtusid — tänapäeval laotub terve su elu piltidena Facebookis lahti. “Aga eks need asjad on nüüd kuidagi teistmoodi põnevad,” leiab saatejuht.

Mati nendib ka seda, et aastavahetuse traditsioonid on kuidagi paremini säilinud ja selles on ka edasiminekut. Talle meeldib nimelt väga ilutulestik. Nõukaajal lasti üldjuhul taevasse vaid 3-4 mõnest sõjaväeosast saadud signaalraketti. Mati endal oli peres olemas jahipüssitongidega stardipüstol ja sellega keskööl paugutamine oli suur elamus. Ka Joannal on üks mälestus sellest, kuidas ta on kesköise ilutulestiku ajal kestaga pähe saanud ja siis jooksis tal terve elulugu silme eest läbi ning muutis paugutamise tema jaoks vastumeelseks. Lisaks lendas veel ka nende poolt õhku lastud taevalatern kohe elektritraatidesse, mis muutis selle sündmuse läbikukkunuks. Mati lohutab teada eksistentsialistliku tõdemusega, et hetkest, mil elu silme eest mööda jookseb, hakkad uut elu elama.
Ka Elviirale meeldib ilutulestik, kuid praegu tuletab ta meelde, kuidas nad sõbrannadega arutasid, mida vana-aasta õhtuks süüa teha, samas kui nende mehed arutasid, kas ilutulestikku osta 200, 300 või 400 euro eest. “Kui ma nägin poisikeselikku sära nende silmis, ei tulnud mul ette ühtegi kainet argumenti, et sellist raiskamist ära keelata,” naerab ta. “Minul on see ainult ilus vaadata, nemad aga arutavad särasilmi, mitu pauku ühes minutis tuleb.” Ka Joannal on meenutamist, kuidas just meespere keskööl täies koosseisus paugutama jookseb. Mati lisab pilti ka ekstreemset kõhedust, kujutledes, kuidas seltskonna kõige ebakainem liige välgumihkliga ilutulestikku süütama suundub.

Saade on selleks korraks läbi, Elviira jutustab veel anekdoodi peres, kellel vana-aasta õhtul kadus internet ja pereisa räägib pärast sõpradele: “Sain siis oma perega tuttavaks, päris toredad inimesed on!” Kuna Mati peres antakse kingitused kätte samuti aastavahetusel, siis räägib ta loo Papa Carlost ja Buratinost, kes sai kingituseks lemmiklooma, kuid on ikka õnnetu. “Ma pidasin silmas ikka kassipoega või kutsikat, aga see kobras vahib mind kuidagi imelikult!” kurdab ta.

Aga Kesk-Eesti Tre ja portaal GoodNews soovivad kõikile head vana-aasta lõppu ja uue algust! Saadet saab kordusena kuulata Rapla ja Pärnu Tres pühapäeval kell 9 ja Kesk-Eesti Tres kell 15.

KUULA SAADET!

GoodNews Tre Raadios 29.detsember 2016Mati Palmet, Joanna Müür ja Elviir Eesaar

TOP20