1. Avaleht
  2. GoodNews raadios
  3. Head uudised toovad eetrisse platvormi Helpific vabatahtlikud abistajad
Head uudised toovad eetrisse platvormi Helpific vabatahtlikud abistajad

Head uudised toovad eetrisse platvormi Helpific vabatahtlikud abistajad

Neljapäevane heade uudiste saade toob Kuma raadio stuudiosse külalistena kaks kaunist daami, Keiu Roosimägi ja Annika Amenbergi, kes koos oma tiimiga on loonud heategevusplatvormi Helpific puuetega inimeste abistamiseks. Nendega on jutuhoos kolmas daam, võluv saatejuht Monika Kuzmina ning Kuma raadiohääl Mati Palmiste.

Alustuseks tervitab Mati Tallinnast tulijad ja saab pealinnakesksuse rõhutamise eest Monikalt pragada, kuid saatejuht vabandab ennast välja tõdemusega, et valimiskampaanias lubavad kõik poliitikud elu Tallinnast välja viia ja seega on Järvamaale tulijaid nii tervitada kohane. Kuna jutt juba on valimiste juures, siis meessaatejuht teatab, et ei käi valimas, kuid aitab võrdsete õiguste põhimõttel kõiki poliitfiguure nende lubaduste tutvustamisel Kumas. Lootust annab tema arvamus, et stuudios olnud erakondade esinumbrite hulgas täielikke kaabakaid peaaegu polegi.

Head uudised2

Saatejuht Monika tutvustab kahte külalist kui väikest kasvu, kuid hingelt suuri ja tugevaid ja tüdrukud räägivad Helpificist. Tegu on uue ja ainulaadse veebipõhise ettevõtmisega, mis viib abi vajavad puuetega inimesed kokku vabatahtlikega, kes on valmis oma abikäe ulatama. Keiu märgib, et riik ja omavalitsused ei suuda veel täiel määral puuetega inimestele tuge pakkuda ja siin tulevadki mängu vabatahtlikud. Platvorm on tähtis selle poolest, et kui üldjuhul tegutsevad nad mingi organisatsiooni juures, siis Helpific viib kokku füüsilise abivajaja ja abipakkuja, kes on valmis tegutsema.

Mati oma skeptilisuses tahab teada, mida vabatahtlikutöö üldse tähendab. Tema kokkupuuted maailmas ringi reisinud vabatahtlikega on näidanud, et nood ei oska sageli isegi rääkida, mida nad on ära teinud ning saatejuhti huvitab, kuidas kõik alguse saab. “Kas lihtsalt tunned ühel õhtul, et oled hea inimene ja tahad seda välja näidata?” uurib ta.

Annika vastus on selline, et tema jaoks tähendab see teiste abistamist ja see on muutunud täiesti loomulikuks osaks tema elust. “See seeme idanes juba ammu, et tahaks midagi ühiskonnale anda selle eest raha küsimata,” jutustab ta teest Helpifici loomise juurde. “Konkreetselt tuli see ellu teatud juhuste kaudu.”

Monika küsib täpsemalt, et kuidas saab juba praegu Helpifici abi kasutada. “Prooviversioon hakkab testimiseks tööle märtsi lõpus, praegu saab meiega ühendust võtta Facebookis, aga juba nüüd oleme jõudnud paljude inimesteni ˗ kõik käib step by step,” selgitab Annika. Põhimõtteliselt näeb asi välja nii, et kui puudega inimesel on vaja abi igapäevaste toimingute juures, siis ühendatakse ta läbi Helpifici abistajaga.

“See on nagu pitsa või takso tellimine,” võtab Keiu asja huumoriga kokku. “Tavaline inimene ei tule enamasti selle pealegi, kui sageli on puudega inimesel vaja elementaarsete asjade juures abi.” Keiu toob näitena nägemispuudega naise, kes tahab reede õhtul minna kohtingule, tahab ilus välja näha, kuid vajab abi meigi tegemisel. Ta saab tellida endale vabatahtliku, kes näiteks on jumestuskunstnik ning sel õhtul vaba. Abistav meikimine võib kujuneda ka meeldivaks koosolemise ajaks uue tuttavaga. “See ongi Helpifici mõte – lihtne, vahva ja toob ühiskondlikku kasu!” peab Keiu sellist suhtlemist toredaks. Helpifici abi on oluline ka selle poolest, et kui näiteks kohalik omavalitsus saab inimesele pakkuda vaid kindla arvu abistamistunde, siis platvormist saab abi alati, kui seda küsitakse.

Monika toob välja Helpifici kasutaja Katrini ja abistaja Pireti tagasiside, kes leiavad, et tähtis on see, kui mõlemad saavad suhtlemisest rõõmu ja positiivsust. GoodNewsi asutaja rõhutab, et sama mõte on ka portaali töös ˗ rääkida rasketest juhtumistest läbi selle, mis on nendega seoses positiivset. “Puudega inimesed ei vaja haletsemist, vaid seda, et teeme koos midagi ära!”

Nüüd tunnistab saatejuht Mati, et tema lollid küsimused on otsas ja tahaks küsida midagi konkreetselt ˗ kas abi on tasuta, et nagu toodud näites jumestaja aitab abivajajat vabast ajast ja pärast hing nädala aega õitseb. Annika jutu järgi on abi tasuta, pakkujate eesmärgiks ongi aitamine võimalikult lihtsaks teha: keegi vajab abi, teisel on selleks vaba aega ja nii see käibki.

Mati uus arutelu algab tõdemusega, et pragmaatikud näevad kõiges tasu ja tasuvust. “Kust tuleb tahtmine ja vajadus head teha?” küsib ta, täpsustades, et Idamaades on abistamine teatud mõttes privileeg, millega saab inimene oma hinge üles ehitada. Annika selgitab, et abistamine annab juurde eneseväärtuse tunnet. “Oled kasvõi tänulik, et sul on kaks silma, mis näevad,” toob ta välja ühe aspekti vaegnägija aitamises.

Mati usub, et omakasupüüdliku olemusega inimene ei saa ilmselt endale valetada, et ta on hea ja seetõttu annab abistamine talle juurde eneseväärikust. “Keegi tark inimene on öelnud, et pole olemas inimeste riiki, on jumala- ja loomariik ning inimene valib ise sellel skaalal oma positsiooni,” seletab ta.

Annika nõustub inimese omakasupüüdliku külje olemasoluga ja leiab, et heategevus annab igaühele tunde, et oled parem. Keiu lisab, et tema ei analüüsi enam, miks ta kedagi aitab või kas ta sellest kasu saab, kuna see kõik on igati loomulik ja igapäevane.

Saatejuht Mati tahab teada, millised on need toimingud, milleks abi küsitakse ja kas tekib ka olukordi, kus abi on vaja, aga seda pakkuda ei saa. Annika sõnul vajatakse kõige sagedamini transporti ning Monika silme ette tulevad autod, kus sees istub vaid juht ˗ miks ei võiks me rohkem üksteist sõidutada, kui võimalus on? Keiu toob välja ka fakti, et toetus puuetega inimestele transpordikuludeks on väike, kuid õigus piiranguteta ringi liikuda, kasvõi kohtingul käimiseks, on elementaarne inimõigus, mida Eestis pole täiesti teadvustatud ning abivajajatele pakutakse sageli vaid eriabi.

“Oletame, et töövõimetuspension on 200 eurot, üüri peale läheb 300 ehk kas ma polegi väärt, et ringi liikuda ja ennast hästi tunda?” küsib ta retooriliselt. Helpifici rakendus aga annab inimesele võimaluse leida enda naabruses abivajaja, kel on sama tee ning viia ta kohale.

Head Uudised3

Monika uurib omakorda, kas abistajat saab kutsuda ka siis, kui tahaks lihtsalt rääkida. Annika jutu järgi on olnud juhus, kus ratastoolis inimene tahtis samas olukorras kaaslast leida, et üheskoos elust vestelda.
Keiu lisab, et sageli vajavad abi inimesed, kes lähevad taastusravile ja seal on neid vaja päris kohale toimetada, sest üldjuhul haiglates sellist tulijate kohale aitamist ei tehta. Ta toob näite ühest Pärnu inimesest, kes sai Helpifici kaudu abilise, kes ta taastusele viis. “Riik on pannud palju rõhku omastele, kuid ka need ei saa iga kord abiks olemas olla,” nendib ta.

Helpifici inimesed rõhutavad, et nad ei süüdista riiki, vaid osutavad hetkeolukorrale ning tahavad luua lisavõimalusi. “Riigi moodustavad selle kodanikud ja kui riik üksi ei suuda, tuleb ka kaaskodanikel midagi ära teha,” ütleb Keiu. Ta naerab, et Helpific võib maailmas sama kuulsaks saada nagu siit Eestis aluse saanud Skype või teised kaaseagsed lahendused. Helpifici meeskond käis ka Brüsselis, kus konverentsi “New Generation for new Europe” raames said nad avaldada oma arvamust ja tutvustada ennast.

Head Uudised4

Heategevusplatvorm on siinsete inimeste algatus. Keiu meenutab, kuidas Tallinna puuetega naiste ühingu koosolemisel üks inimene arvas, et võiks omastehooldes kellelegi puhkust anda, näiteks just paariks tunniks reede õhtul. Teisel pool oli ka keegi, kes sellist vajas ja nii tekkiski mõte, kuidas sellised inimesed kokku viia ja milline võiks olla lahendus. Meeskond käis mullu novembris „Garaaž48“ üritusel, kus arutati, kuidas läbi IT-lahenduste puuetega inimeste elu lihtsamaks muuta.

“Saime 90 sekundit rääkimiseks, kuidas meie idee toimima hakkab,” jutustab Keiu. “Meil oli suurim meeskond, 12 inimest ja kõik olime laval. Pärast käisid paljud meie nurgakeses ja ütlesid, et lahe asi. Seal said kokku inimesed, kes leidsid, et on kõige õigem aeg asi ära teha.”

Mati märgib ära, et IT-vallas on eestlased teistest sammu võrra ees olnud ja nagu ka Skype’i puhul, oleks asi varem või hiljem ära tehtud, aga need mehed tegid asja enne teisi filigraanselt ära. Helpifci tüdrukud nendivad, et nende algatuse taga on inimeste tahtejõud ja vapustavad inimesed paljudelt elualadelt. Helpifici meeskonnas on juriste, arendajaid, sotsiaaltöö õppejõude ja teisi professionaale, kellega saab ära teha suuri asju.

Saatejuht Mati tunnustab tiimi selle eest, et nende ettevõtmisel on mõte sees ja nendib, et paljud nii-öelda esimese õllekannu juures tekkinud head ideed sumbuvad suminasse ning algataja loobub kaasatulijate puudusel sellest juba järgmisel päeval. “Mõttekaaslaste leidmine on tähtis,” arvab ta.

Lõpuminutite tiksudes saame veel teada, et Annika teenib leiba rasketehnikat tutvustavas portaalis Mascus ja Keiu on Claudius õigusbüroo juhataja ning jurist.

Monika tutvustab veel lõpetuseks portaali GoodNews toredat lugu sellest, kuidas eestlased ühingust Mondo annavad haridust Kenya ja Ghana noortele. Tänaseks on 250 noort aafriklast nende toel saanud haritumaks. Portaali looja kutsub kõiki lugema neist headest Eesti inimestest, kes oma tagasihoidlikkuse juures on alati valmis teisi inimesi aitama. “Eestlased tahavad ka heategevuses parimad olla,” naerab Mati.

Heade uudiste saade Kuma raadio eetris kõlab sel korral algusega kell 14.10 ja kordusena pühapäeval kell 15.

Heade uudiste portaal GoodNews on aga kõigile avatud ööpäevaringselt ning sahmakas positiivsust on seal alati garanteeritud.

Jüri Kukk

KUULA SAADET!

GoodNews Kuma raadios 19.veebruar 2015Heategevusplatvormi Helpific loojad Keiu Roosimägi ja Annika Amenberg
Info
GOODNEWS NÄDALA TOP 20
GOODNEWS NÄDALA TOP 20 HELPIFIC MEEDIAS

HEAD UUDISED SÕIDUTAB KUULAJATENI SAKSA TAKSO!

Head Uudised GoodNews