15. mai 2017

KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saade räägib energeetiliselt võimsa Kirna Mõisa tegemistest

Heade uudiste saates on seekord lisaks saatejuht Matile ja tema pidevatele vestluskaaslastele Monikale ja Elviirale ka üks salapärane külaline, kellega Mati on väidetavalt juba enne eetrit põneva jutuajamise maha pidanud ja tänu kellele on tal lootust saada paremaks inimeseks. Selleks külaliseks on Kirna Mõisa esindaja Tuuli Org, kes jagab mõisa saladusi.

Kirnal on tulemas Tervise- ja Tasakaalupäev, kus inimesed saavad kuulata põnevaid loenguid tervise teemadel. Enne mõisa tegemiste juurde minekut märgib saatejuht ära, et välja on tulnud ajakirja Golf uus number ja selle esikaanel on Järvamaa poiss Hanno Pevkur. Monika nendib, et kuigi ajakirja on juba süüdistatud Reformierakonna valimiskampaaniasse lülitumises, on Golf siiski erapooletu ja kaanepersooni sinnasattumise põhjuseks on see, et ta suutis kogu oma ministrikarjääri jooksul sedavõrd toredat hobi varjata, nüüd siis enam mitte.

Mati ütleb, et golf on ala, kus võetakse tavalisest aialipist pisut kallim kaigas ja toksitakse sellega palli seni, kuni see auku kukub — kuidas on ajakirjal võimalik sellest kirjutada 180 lehekülge A4 formaadis? Monika selgitab, kust toimetus materjali saab: näiteks toob ta ühe lapse kirja, milles too räägib oma emast, märkides ära, et emme mängib golfi — tegu on väga särava golfitariga, kes on aktiivne ka võistluste korraldamisel. Kuna üks võistlustest on selline, kuhu ka mehed ilmuvad naiste rahvariietes, uurib saatejuht, kas nende rahvariiete juurde kuulub ka aluspesu ehk kuidas mehed nendes sinna ilmuvad? Humoorikaid lugusid on ajakirjas teisigi, sealhulgas Kristjan Jõekalda selgitus, mida tähendab händikäp — temal on see kaks, kaks händi ehk kaks käppa. Tõsisematest lugudest aga räägib üks Lõuna-Aafrika väljakutest ning meie inimesest seal, eestlannast Piret Vilbornist. Monika jutustab ka kunagise EGL-i sekretäri, nüüd Golf X Rae tegevjuhi Piret Sepa intervjuust Tallinna TV-le, kus ta hästi selgitas, miks vajab golf elitaarsusemüüdi murdmist.

Edasi läheb jutt Kirna mõisale ja Monika uurib Tuulilt, mis eriline koht see on ja miks on seal hea olla. Saatekülaline nendib, et kuigi mõis on teada-tuntud üle Eesti ja ka välismaal, pole paljud Järvamaa inimesed seal tegelikult kunagi käinud. Mis aga teeb koha eriliseks, on maakoore lõhe mõisapargis, kust tuleb võimsat maasisest energiat, see aga on inimestele kasulik, võimendades nende energiaid. “Kirna mõisa energia toetab kõiki neid taotlusi, millega inimene sinna läheb,” selgitab ta. Mati arvab selle peale, et sinna võiks viia eksameid tegevaid õpilasi, päästmaks nende energiad valla. Tuuli sõnul tuleks eristada kahte asja: üks asi on õpitavad teadmised ja teine on sisemine teadvus. Saatejuht täpsustab, et seal õpikuga olles tekibki teadvustamine: miks mulle seda jama üldse vaja on? Saatekülaline nõustub, et see energia aitab valikuid teha.

Monika meenutab, kuidas ta esmakordselt Kirna mõisa sattus ja selles on oma roll ka muusikul Alen Vezikol, kellega tööasju ajades jõuti selle koha külastamiseni, ning muljed, sealhulgas giid Hennu kohatutvustus, on tal suurepärased. Monika sõnul oli sealt lahkudes tal eriti hea tunne ja midagi erilist selles paigas tema arvates on, seda tunnet peab aga igaüks ise kogema. Tuuli jutustab, kuidas ta sattus Järvamaa ettevõtluskonverentsile ja seal jäi kõlama turismiarenduslik idee, mis kõlab: “Aeg maha!” “Mulle hakkas see lause väga meeldima, Kirna mõis ongi see koht, kuhu tulla ja aeg maha võtta,” ütleb ta. “Võtad aja maha, tund-poolteist ja jõuad endas selgusele!” Monika jutustab Hennust kui väärt giidist, kes justkui teaks, millest konkreetsele külalisele jutustada ja mõisaperenaine nõustub, et tegu on asjatundliku mehega, kel on endal Kirnas tervenemise kogemus olemas. Sellest tuleneb ka tema kogemus alati midagi uut rääkida.

Mati tahab teada, kas Kirnasse satub ka skeptikuid, kes teatavad kohe alguses, et ei usu neisse asjadesse ja nõuavad vastupidise tõestamist. Tuuli ütleb, et neil pole vajadust kellelegi midagi tõestama hakata, pealegi on probleemid tulijatel, mitte tutvustajatel. Saatejuht küsib ka teise äärmuse, nende inimeste kohta, kes vaimustuvad igast uuest esoteerilisest suunast ning tegelevad siis korraga mitme sellise asjaga. Tuuli nõustub, et on ka seda teist äärmust, kes on maast liiga lahti, aga seejuures iga inimene võtab juttudest vastu just nii palju, kui ta on suuteline endale külge haakima ja mis teda just sel hetkel mõjutab. Kirna Mõisa kontseptsioon ongi selline, et inimestelt ei võeta vastutust ära, nad vastutavad ise selle eest, mida usuvad, mõisarahvas vaid aitab veidi avarama pilguga näha. Ehk siis üks inimene loodab, et järsku leiab Kirnast midagi eriti vägevat, teine, skeptilisem, mõtleb, et järsku siin siiski midagi tõesti on.

Monika teab, et Kirnas on juhtunud päris huvitavaid tervenemisi ning tervisepäeva alustabki Henn Hunt 25-minutilise loenguga Kirna fenomenist. See loeng ongi päeva algusesse paigutatud selleks, et inimesed saaksid kohe sellest teada, ning ka vaheajad on seatud nii, et nad saaksid siis käia pargis ja istuda enda vajaduse järgi erinevates tsoonides asuvatel pinkidel. Päeva lõpetab Reimo Lilienthali loeng, kus ta võtab kokku nii Kirna fenomeni kui ka erinevate teraapiate koosmõju, tuues ära ka viimaste aastate huvitavamad tervenemiselood. Mati nendib, et sellised lood on usutavamad siis, kui need puudutavad kedagi sinu lähedalt. Saatekülaline ütleb, et on selles olnud 2,5 aastat ja teab neid lugusid, kuid saates ta neist otseselt ei pajata. Üks lugu on siiski astmahaigest, kes teadvustas oma haiguse ja selle põhjused, käis ka Kirnas ja sai oma haigusest lahti. Mingil ajal aga helistas talle perearst, kes küsis, et kas ta on perearsti vahetanud — nimelt polnud ta ammu enam migreeniravimi järel käinud, arst arvas, et tal peaks rohud juba ammu otsas olema, ja nüüd sai see inimene aru, et tal polnud ammu enam ka migreeni.

Monika rõhutab seejuures lisaks olulise momendina, et inimene tegeles iseendaga ja asjad pole sugugi nii, et lähed Kirnasse kohale ja kohe tervened. Tuuli lisab, et tervenemine toimub samas sügavalt, inimesel paranevad teisedki asjad peale selle, millepärast kohale tuldi. Saatejuht uurib, mida arvab Kirna mõisast sealne tuntud tervendaja Kalev Veskimäe ja Tuuli sõnul on mees nendega ühes paadis ning tema mõtted sarnanevad nende mõtetega. „Mul on hea meel, et me oleme sellisel moel saanud oma jõud ühendada, selle märgiks on ühiselt korraldatav tervisepäev,“ ütleb ta. Nemad Reimoga on Järvamaal uued inimesed, kelle tee sealmail algas mõisa ostmisega. Ta viib jutu tagasi golfi juurde, rääkides, et mõnedel mõisat osta soovijatel oli plaanis sinna golfiväljak rajada, mis paneb Monika üllatusest ahhetama.

Kui Tuuli ja Reimo olid mõnda aega Kirna mõisaga tegelenud, võttis Kalev Veskimägi nendega ühendust ja soovis tervisepäeva osas koostööd teha, sest tema arvates oli Kirna just õige koht sellise ürituse jaoks. Mati uurib golfitüdrukult Monikalt, et kas tollel kahju pole, et Kirnasse ei tulnud kaasaegset väljakut, mille energia oleks golfarite väsinud jalgu turgutanud. Monika arvab, et Järvamaale kuluks oma golfiväljak väga ära, mis aga puutub Kirnasse, siis on tal aga hea meel, et seal tehakse just selliseid üritusi, nagu praegu. Ka Tuuli ütleb, et maakonnas võiks vaba aja veetmise kohti rohkem olla, sest nüüd on Türisse tulemas seikluspark ja miks mitte teha koostööd nii, et vanemad inimesed on Kirnas, nooremad samal ajal seikluspargis. Mati naerab sellepeale, et seikluspargis viga saanud inimesed saavad kohe ennast Kirnasse ravima minna. Mati küsib Elviiralt, kes tegeleb oma töös palju ka rammumeestega, et kas nood tursked mehed ei võiks toidulisandite ja dieetide asemel käia Kirnas pingil istumas ja Elviira selgitab, et tegelikult jõumehed külastavadki sageli selliseid kohti kuni puude kallistamiseni välja.

Tuuli viib jutu tagasi Kirna lugude juurde ja nendib, et üks paranemise lugu on tal endalgi: nimelt kartis ta kogu aeg kõrgusi, kuid möödunud aastal Austria suusakuurordis suusatõstukil sõites avastas ta järsku, et seal kõlkudes on see hirm ununenud. Samas arvab ta, et see kartuse kaotamine ei toimu nii, et istud pingil ja hirmud kaovad, vaid see on paljude asjade koosmõju. Monika aga meenutab üht lapsepõlvelugu, kus tal aidati vabaneda öistest luupainajatest. Kuna Mati tahab nüüd teada, et kas Kirna energiad ka tontlikest tegelastest vabastavad, selgitab Tuuli, et kui igas mõisas on omad kummitused väidetavalt olemas, siis vähemalt Kirna omad inimesi ei sega.

Edasi aga räägib Monika sellest, et Eesti ametlik turismiinfoportaal Puhka Eestis valis aprillis 2017 Kirna mõisa 10 kõige-kõige-kõige põnevama paiga hulka Eestis. Monika usub, et me peaksime oma huvitavad paigad üheskoos kogu maailmale nähtavaks tegema. Tuuli meenutab naerdes, et sellised asjad liiguvadki kuidagi väljaspool, nemad kuulsid sellisest valikust oma tütre kaudu, kes elab hetkel hoopiski Austraalias, sest see uudis levis ennekõike välismeedias. Tiibetist huvitatud Monika räägib aga sellest, et Kirnas on käinud ka Tiibeti mungad, kes tunnevad paiga vastu huvi ja nende spirituaalset maailmavaadet arvestades on see oluline asi. Tuuli lisab, et mõisas on käinud ka ühe kuulsa Brasiilia tervenduskeskuse inimesed, kes on küsinud: kas te ise ka teate, kui võimas koht tervenemiseks teil siin on?

Mõisaproua täpsustab, et Kirna pigem toetab tervenemist ja ta arvab, et ka tervisehoiuasutused võiksid olla ehitatud just selliste kohtade peale, kuid tänases ühiskonnas seda asja paraku nii ei vaadata. Mati ütleb, et vanad pühakojad ongi enamasti ehitatud sellistesse võimsatesse paikadesse, näiteks Prantsuse Taize, kus on ta ka ise käinud. Saatejuht nendibki, et kahjuks ehitatakse tänapäeval uusasundusi kohtadesse, kus energeetiline taust ei selleks ei sobi ja rästikud jäävadki aknast sisse vahtima. Tuuli lisab, et vanasti pandi ka talumajad veesoonte järgi paika, mida praegu enam ei tehta.

Mati ütleb ennast aru saavat, miks Järvamaa inimesed Kirnasse vähe satuvad, sest oma maakonna mõisasse suuremat ekskursiooni korraldada tundub imelik, pigem põigatakse sinna rattasõidul sisse, nagu ta ise on teinud. Edasi meenutavad vestluskaaslased lõbusaid lugusid sellest, kuidas mõnel inimesel on seal pingil istudes suitsuisu läinud, teistel aga pole joomise järel pohmakat tekkinud.

Edasi täpsustab Tuuli, et mõisa energeetiline ümbrus on külalistele avatud 365 päeva aastal ja ainus piirang on see, et pererahval lausa öörahu häirima ei tuldaks. Täna mõisas ööbimisvõimalusi veel ei ole, kuid askeetlikes tingimustes saab madratsil ööbida, on oma kohvik, mis on lahti kolmapäevast pühapäevani ja kus saab einestamiseks kergeid sööke. 20. mail toimub Kirnas aga köögijooga, kus ajurveeda taustaga õpetaja annab edasi oma toidutegemise oskusi. Mõis on siiani olnud avatud tasuta, kuid energiavahetuse korras on võimalik annetusi teha, nendega hoitakse osaliselt energeetilist paika korras. Perenaine lisab, et Kirna mõis tahab olla kättesaadav kõigile inimestele, nende jõukusest hoolimata. Selleks tuleb leida võimalusi, et mõisat korras hoida ning üheks variandiks oleks ühistöö, talgud, samas aga sellest ei jätku, seda enam, et muinsusmälestisena kirjas olevat hoonet tohivad parandada ainult profid. Seetõttu taotlevad omanikud eurorahasid ja LEADER-programmi tõttu saadigi 45 000 eurot saalilae ja selle kohal oleva katuse remondiks.

Sellega aga on saade läbi ning Kirna tegemistest saab teada nende kodulehelt kirna.ee. Heade uudiste saate tegijad soovitavad aga kuulata Kesk-Eesti Tred, olla kursis portaali GoodNews tegemistega ning kindlasti külastada energeetilist Kirna mõisat.

KUULA SAADET!

GoodNews Tre Raadios 11.mai 2017Kirna Mõisa esindaja Tuuli Org