1. Avaleht
  2. GoodNews raadios
  3. KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saate eetris on seiklejast maratonijooksja Joel Juht
KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saate eetris on seiklejast maratonijooksja Joel Juht

KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saate eetris on seiklejast maratonijooksja Joel Juht

HeadUudised-30.03.17(2)Heade uudiste saates on seekordne mitmehäälne seltskond, kuid nagu märgib Monika, on üks mees puudu. Saatejuht Mati selgitab, et üks saatekülalistest, Sergei Maasin, on kuskil Tallinn-Tartu maantee ääres tehnilist abi ootamas. Külalise kohta räägib ta, et too laulab ja kirjutab laule, on peagi Ameerikasse suundumas ja üldse on tegu eestivenelasega, kes on on eestikeelsesse ruumi sulandunud ning USA-s esineb nii Eesti Majas kui ka vene emigrantide ees. Küll aga on kohal teine kange mees, kes lihtsalt ei saa kohale jõudmata jääda, sest kõrbes nii ei saa — see on peatselt kõrbemaratonile siirduv Joel Juht.

Joel nimetab maratoni tagasihoidlikult jalutuskäiguks ja ütleb, et väljakutsed on alati toredad ja ka tema tahtis midagi uut kogeda, mis paneks ka pingutama. Mati on saate-eelsest jutust meelde jätnud momendi, et Joel pole elus kunagi purjus olnud. Too täpsustab, et rõõmus on ta alkoholist olnud, kuid mitte purjus. Monika küsib üle, et kas Joel on nüüdseks oma pea puhtaks jooksnud, sest see puhastab väidetavalt mõtteid ja kaotab kilosid. Jooksumehe sõnul sörkis ta algul vastumeelselt, siis jooksis ennast selgeks ja nüüd juba lolliks. Nädalavahetusel toimunud jooksu Siimusti lastekodu toetuseks ta nautis, aga paar päeva varem oli tal trennis tuntav lihasevalu, millele järgnesid krambid. Praeguseks aga on Joel suure osa Eestist läbi jooksnud ja ta kinnitab, et temale on huvitav vaid uues keskkonnas jooksmine, juba nähtud kohad ei tõmba enam.

HeadUudised-30.03.17(5)

Joeli mõõteriistad näitavad üks 1400, teine 1200 kilomeetrit, oktoobrist tänaseni ja see on tema sõnul normaalne kilometraaž, arvestades, et jooksjale peetakse normaalseks 12 tundi jooksutrenni nädalas. Ta lisab, et ka treeneri arvates on see sportlasele täiesti sobiv koormus ning arvestada tuleb ka keha taastumist. Monika tunnustab Joeli positiivsust, kuid tahab ka teada, millised on olnud raskemad hetked selles ettevalmistusprogrammis. Joel tunnistab, et algul võttis ta selle asja hurraaga ette, aga hiljem tuli teadmine, et seda tuleb ka kajastada, sest treeninginfo maht on suur. Teiseks murekohaks on tema elukaaslane Kätriin, kes on pidanud kogu aeg kuulma vaid Joeli jooksmistest ja seda välja kannatama, on aga talle tegelikult toeks olnud. Kolmandaks nendib maratonijooksja, et on raske kõigile selgitada, mida kogu ettevalmistus tema elus tähendab.

Siinkohal jätkab Monika, kes räägib Joeli maratonile kaasavõetavast toidumoonast, mis vaakumpakendisse pakituna näeb välja nagu kokaiinilast, pealegi on ühe päeva moon koguseliselt üsna mahukas. Joeli sõnul on jooksjatel ette nähtud 2000 kilokalorit päevas, tema on selle kalorikoguse rihtinud 2700-le. Ta peab kõik eelnevalt välja arvutama, palju miski midagi annab, eriti selle, kui palju tuleb süsivesikuid. Mõistagi on päevas ette nähtud 12 liitrit vett, aga ka seal peab arvestama pulbritega, mida tuleb veega segada. Kogu seda ei pea muidugi endaga kaasas vedama, jooksu ajaks on vesi nummerdatud pudelites, hiljem saab peatuskohtadest toidu valmistamiseks lisavett. Põhimõtteliselt on kõik toidud pulbrina, ja Joel lubab veel ka midagi kuivatatud liha sarnast närimiseks kaasa võtta.

HeadUudised-30.03.17(1)

Mati ütleb, et jooksuaegsetest toitudest peab saama ainult süsivesikuid, sest rasvad ja valgud sel ajal lihtsalt enam organismi ei jõua. Joel lubab enne pikemat, 81-kilomeetrilist etappi ennast süsivesikuid täis laadida. Teised etapid on üldjuhul 30-40 kilomeetrit pikad ja Mati uurib, et kas kolmanda päeva ülipikk distants on mõeldud kehvematele jooksjatele selgeks tegemiseks, et nad peaksid juba lõpetama? Joel räägib, et inimesed ei oska tavaliselt madalal pulsil joosta, nad ajavad selle liiga ruttu üles. Tema aeroobne pulss on 125-135, mis tähendab treenitust, südame tööd normaalses rütmis, kui näiteks samas viimasel jooksul kerkis tema kaasjooksja pulss 155-le. Joanna tahab nüüd kuulda nippe harrastusjooksjale, kes tahab nüüd kevadel ennast vormi viia. Joel soovitab teha madalal pulsil jooks-kõnd varianti ning ennekõike tuleks käia ära tervisekontrollis, et teada saada oma aeroobne pulss, et kaalu põletada just selles aeroobses faasis.

Mati nendib, et inimesed ei taha tervisekontrolli minna, sest kardavad seal teada saada numbreid, mis sunnivad jooksuradade asemel matusebüroo poole kiikama. Joel aga selgitab, et hullem on see, kui ühel päeval saad teada, et oled üle pingutanud. Saatejuhi sõnul on kogu aeg räägitud sellest, et sporti tuleb täie rauaga teha  — näiteks Sylvester Stallone olla öelnud, et üks ring tuleb joosta veel pärast seda, kui oled leidnud, et rohkem ei jõua. Joel ütleb seepeale, et see on rahvamüüt, tänasel päeval on nii teadus kui meditsiin edasi arenenud. Kaalu langetamine on tema sõnul spordis väga spetsiifiline ja kuigi inimesed võivad hullult trenni teha, ei tea nad aeroobsest treeningufaasist suurt midagi. Üldiselt aga leiab Joel, et jooksmise tegelikust taustast hakkab inimene aru saama alles siis, kui ta sellega tõsiselt tegeleb ja kõik treenimise ning taastumisega seonduva endale hästi selgeks teeb. Näiteks treenitud südamega pole pulss 125 lööki midagi erilist, treenimata inimesele on see näitaja juba ladvas.

HeadUudised-30.03.17(3)

Monika teab, et Joel on läbinud arstliku kontrolli ja meedikutelt on tal nüüd lõplik kinnitus olemas ning tahab teada maratonijooksja tervise nüüd ja enne. Joeli sõnul vaatas arst läbi elektrokardiogrammi näidud ja need on korras. Hiljuti aga tuli ta Boliivia-reisilt ning sealne kohandumine tekitas naastes omamoodi augu, mis tekibki kõrgmägedest allatulekul, kuid hiljutisel Siimusti maratonil oli juba tundav hapniku vaba juurdepääs. Nüüd võib ta juba rahulikult maratoniks valmis olla, pealegi tegi ta ka testid ja vereanalüüsid selle kohta, kas keha on kõik vajalikud ained kätte saanud ja need tulemused oli ka suurepärased. Joanna uurib ka Joeli eesmärkide kohta ehk mitmendaks ta tahaks kindlasti tulla. Joel ütleb, et lubadusi ta andma ei hakka, sest ei tea, mida tema keha kõrbekliimas tegema hakkab, ta ei tea neid kõrvaltegureid, mis mõjuma võivad hakata. Mõistagi tahaks ta ka võita.

Jutt tuleb ka sellistest asjadest nagu vastukajad Joeli treeningutele ja sealgi on negatiivseid momente, eelkõige selles osas, et ta treenib nii, nagu ka tippsportlased treenida ei saa. Joeli sõnul on tal palju häid koostööpartnereid, keda on tema aidanud ja kes aitavad nüüd teda ning ta on ise selle nimel palju tööd teinud. Joanna tahab taas teada, milline elu tuleb saatekülalisel pärast maratoni ehk siis, kas ta jätkab samas vaimus. Joel teab kahte inimest, kes on sellel jooksul juba käinud ja tahaksid meeletult jälle minna, kasvõi juba õhkkonna pärast. Joel ise on samuti maratoniks valmistumisse endast tohutult palju andnud, lisaenergiat on nõudnud ka heategevusprojekt Siimusti lastekodu heaks. Siinkohal lubab Joel, et tal on ka naastes üks hullumeelne üllatus varuks, kuid praegu ta sellest ei räägi, ja Monika ohkab seepeale, sest lootis Joeli maharahunemise peale.

HeadUudised-30.03.17(4)

Joeli jutu järgi on ta näljane uute kogemuste järele ega suuda elu niisama ära elada, teda tõmbab kõik uus, uued kogemused ja uued inimesed. “Ma tunnen nii, et ma ei ole inimesena ühes kestas kinni, ma arenen kogemustega kogu aeg edasi,” selgitab ta. Tal on nüüd ka palju sõpru, kellel on tähtsad samad väärtused, mis temalegi. Jutuks tuleb ka hiljutine Siimusti maraton, millest võttis osa sada noort, ja see oli Joelile uus korraldamise kogemus. See üritus tekitas häid emotsioone ja elavat vastukaja, distantsiks oli 21 kilomeetrit ja kõik tegid selle läbi. Siinkohal avalikustab Joel ka saladuse: sel ajal, kui tema jookseb Sahara kõrbeluidetel, korraldavad tema austajad ka jooksuürituse Kõrvemaa matkarajal. Monika sai sellest üritusest ka toreda südamepildi üritusel osalejatest, mis andis hästi edasi ürituse energia. Joel märgib ära ka selle, et lastekodulapsed on asjalikud, nad vajavad vaid sütitamist. Tema üritab just seda teha.

Joeli sõnul vajavad lapsed tuge kõrvalt, sest kasvatajatel on nendega teha argitegemised. Tema aga on sellele kohale pilgu pööranud seetõttu, et on ka ise Jõgevamaalt pärit ja tema vanemad elavad Siimusti lähedal, sellest umbes 3 minuti tee kaugusel. Ta teab ka ise, kui raske on maakohas, kui pole väljundit, igasugune positiivne algatus on seal abiks. Ka hiljutine jooks sai paljudele avastuseks, kui tore on tervislik elustiil, ja Joel lodab, et sealsed inimesed on valmis ka ise midagi algatama. Joel ütleb samas, et noorte spordi juurde kaasatõmbamisel ühest soovitust anda tal pole, kuid ta toob välja isikliku eeskuju positiivsuse ja selle, et lapsele tuleb maast-madalast õpetada algatusvõimekust. Joeli õpetused laste kasvatamisel pälvivad peatselt emaks saava Joanna tänusõnad. Edasi tuleb pikem arutelu laste ja lapsevanemate suhete teemal. Oma kogemuste järgi aga nendib Joel, et temas on tänane kirg just tänu sellele eluteele, mille ta nii heas kui halvas on läbi käinud.

Monika märgib, et lapsevanemaks ei saa kusagil õppida, see on omandatav vaid läbi kogemuse, ja Joel ütleb, et ka tema on juba 20 aastat püüdnud noori suunata nii, et nad saaksid mingi südamelähedase asjaga tegeleda. Monika tunnustab tantsukooli asutajat Joeli ka sellest suunast, et too on alati noortele teise võimaluse andnud, lapsed saavad sel moel proovida kõike järele ja areneda.

Mati on tähele pannud, et Joel suhtub maratonijooksmisesse pisut kui hullumeelsesse ettevõtmisesse, ja ta küsib, et kas Joel pole mõelnud kõik need arstlikud kontrollid ära jätta ja lihtsalt kohale minna, et näha, kuidas hakkama saab. Joel tunnistab, et jätaks kõik ära, kuid see üritus on selleks liiga karm, ilmastik muutub kogu aeg ja võimalus luidete vahele jäädavalt kaduda on suur. Tema ise aga on võetud Moskva venelaste punti ja kohtub nendega 7. aprillil Prantsusmaal. Mati hoiatab, et nendega tuleb kogu aeg koos juua ja Joel tunnistab, et venelased rahvusena meeldivad talle.

Mati loodab, et Joelil lööb kõrbemaratonil osalemine “pildi selgeks” ning jutuks tuleb ka tema laivis jälgimine. Joel ütleb, et mingit kakukaamera moodi asja tal külge ei tule, on vaid GPS, tema number on 516 ja ilmselt saab jälgida tema hetke asukohta, kuid võib juhtuda, et korraldajad teevad ka kohapealt ülekandeid. Tema tegemisi saab jälgida ka https://joeljuhtakajj.com. Joel lubab fotokaamera ja telefoni kaasa võtta, kuid ühendust temaga ei saa, välja arvatud meili teel, ning Joel soovibki kirju saada, sest need tuuakse talle paberil kätte ja selle paberi saab erineval otstarbel ära kasutada. Seega on saade läbi ja vestluskaaslased jooksevad laiali, nagu Mati kokkuvõtteks sõnab. Kuulake saadet kordusena pühapäeval kell 9 Tre Pärnu ja Rapla sagedustel ning kell 15 Kesk-Eesti Tres ning oodake häid uudiseid Joel Juhti maratonijooksult!

KUULA SAADET!

GoodNews Tre Raadios 30.märts 2017Maratonijooksja Joel Juht

TOP20

Head Uudised GoodNews