4. juuni 2015

Heade uudiste saade lõpetab viljaka hooaja kokkuvõttega

Kuma Raadio ja heade uudiste portaali GoodNews hooaja lõpusaates istuvad üle laua vaid saatejuhid Mati Palmet ja Monika Kuzmina. Kui alustuseks läheb jutt tagasivaatele ja meenutustele, märgib Kuma raadiomees, et tal hakkab õudselt igav, kui mingi hea saate järel kõlab “Teeme nüüd tagasivaate ja vaatame parimaid kohti saatest“. Saatejuhid lepivad kokku, et kes nostalgitseda tahab, võib sorida Kuma arhiivis või minna GoodNewsi rubriiki “Raadios”.

Monika on vaadanud portaali populaarsemate uudiste statistikat ja konkurentsitult on viimaste aegade parim videohetk legendaarselt tervendajalt Veet Manolt, milles too selgitab, kuidas aru saada, kas tegu on sõltuvus- või armastussuhtega. “See avas silmad ja Eestit tabas lahutustelaine,” kommenteerib vaid talle omase huumoriga Mati ja kuuldes, et nädalavahetusel energialaagris Taevaskojas oli palju härrasmehi, jätkab ta: “… kes said aru, et on sõltuvussuhtes.”

Laagris käinud saatejuht Monika nendib, et oli seal enda teadmata mediteerinud – nimelt arvas tema ühe toimingu juures, et tegu on ettevalmistusega, aga see oligi mediteerimine. Mati arvates polegi eesti keeles mediteerimisel paremat vastet kui molutamine ja tema on seega sügavalt meditatsioonis viibinud.

Kõike järele prooviv naissaatejuht teab sellest asjast rohkem ja tema sõnul on mediteerimisel erinevaid võimalusi: võib ka nii, et hüppad õhku, teed hääli ja hingad õigesti. “Mõnikord pole ma isegi pärast Tai poksi trenni nii väsinud kui pärast mediteerimist,” seletab ta.

Mati arutleb nüüd mõnda aega Veet Mano huumorisoone olemasolu üle – ehk naeris ta Eestist lahkudes õnnestunud hüpitamise pärast ja sõitis järgmisesse riiki inimesi hüppama panema.

Monika teatab, et sai „Muutuste energia“ laagrist palju vastuseid ja Mati tahab teada, millised olid küsimused. Monika tahtis laagris menetleda läbi mineviku rasked hetked, et need enam haiget ei teeks ja seda kuuldes tahab Mati sama teha oma äsjase hambavaluga. Tõsisemal lainel positiivitar saavutas veel selle, et teeb omi asju suurema armastusega ja õppis usaldama oma vaistu.

“Nägin endas ära ühe suure probleemi, nimelt ma ei tee kõiki asju maksimalismiga,” seletab meediainimene Monika. Uuel nädalal otsustaski ta näiteks tegeleda süvitsi ühe kindla asjaga korraga, mitte kogu kirju täis postkastiga ning selleks ajaks jääb suletuks ka Facebook. Isegi siis, kui Mati lubab saata 14 pilti kassidest.

Monika võtab kokku, et inimene võidab enda sisse vaatamisest ning Veet Mano praktikad annavad võimaluse ennast kuulata.

Mati arutleb selle üle, et kas Veet Mano tegemised on religioossed, kuid Monika seda nii ei võta, tervendaja ammutab teadmisi legendaarse Osho tarkustest – näiteks õpetades, kuidas oma keha tunnetada, ise aga on ta välja töötanud kaela ja seljavalude ravitehnikad. Taevaskoja laagris töötas ta inimestega reedest pühapäevani üle südaöö, jättes uneajaks vaid paar tundi.

Monika sõnul oli laagris 50-60 inimest, kohal käisid ka TV3 ja Õhtuleht ning nagu varem Saaremaal, nii julgevad ja tahavad laagrilised rääkida sellest, kuidas selline tegevus neid aitab. Mati on siiski skeptiline, tema arvates on ajakirjanikul raske asju avada, kui nad ise kaasa ei tee ja ta küsibki kaaslaselt: “Kui sa poleks meediakajastust teinud, kas sa oleksid Veet Mano juurde üldse läinud?” Monika tunnistab, et Veet Manoga viis teda tõesti kokku meediatöö, kuid praegu läheks ta seminaridele ja laagrisse ka selleta, oma hingega kokku saamiseks.

Mati uurib lisaks, et kui Veet Mano lennukikumm oleks lahkudes tühjaks läinud ja tervendaja oleks veel kolmeks päevaks jäänud, kas siis Monika ühineks uuesti mediteerijatega ja vastus on kindel jah – ta tahaks endas juurde leida resoluutsust.

“Et oleksid äge mutt, kelle ruumi tulles läheks kõigil tuju ära, aga nad saaksid aru, et õigusega peabki minema?” küsib Mati, kuid resoluutsus Monika moodi tähendab oskust öelda „jah“ või „ei“ kindlamalt.

Nüüd saadab Monika palli tagasi ja küsib, et kas Mati läheks sellisesse laagrisse ning too tunnistab, et on selleks liiga laisk ja tema puhul oleks vaja suuremat kannustust. “Mis neid inimesi sinna ajab, selleks peavad ikka suured eluraskused olema – kirikusse ju ei minda ka niisama, et lähen lihtsalt ja hakkan usklikuks, ikka minnakse muredega usu juurde,” arutleb Mati. Monika on nõus, sest meie ühiskond tema arvates on allasuruv. Alati positiivne saatejuht meenutab, kuidas laagrihommikul Veet Mano tuli ja kallistas kõiki, siis läks lahti üldine kallistamine ja tants. Mati tõmbab kohe paralleele Võrtsjärve ääres toimunud vallaliste peoga, kus kõik toimus sama moodi.

Monika tunnistab oma pisikest skeptilisust: laagris istus ta esialgu oma seljakoti kõrval, teistest eemal ja jälgis kõike kõrvalt. See lõppes siiski ka tema poolt lähemale astumise ning kaasanaermise, -nutmise, -tantsimise ja -kargamisega.

“Ei õnnestu sind millegagi rajalt maha võtta, oled laagris kõvasti kokku ehitatud,” ohkab Mati, leidmata oma kaaslannas nõrka kohta.

Laagris läbielatust on Monika kirjutanud tagasisidena ka oma blogis ning suitsupakist ja tuunikalast kuulnud Mati tahab täpsemaid selgitusi. Selgub, et positiivitar võttis taimtoidust kuuldes oma söögi kaasa, aga ka suitsupaki. “Inimene on võimeline oma ajuga igasuguseid asju ette kujutama,” nendib Monika. Õhtul enne laagrit lapsele salatit valmistades tuli talle pähe, et taimetoiduga ära ei ela, tuleb ka midagi tugevamat kaasa võtta ja isegi laps oli valmis talle selleks taskuraha loovutama.

“Kas sa kõndisidki teistest kaugemale, kahvel, nuga, tikud kaasas?” on Mati jahmunud. Tegelikult päris taimetoitu kohustuslikult sööma ei pidanud, endale meeldivat suupoolist võis poest osta ja tuunikala sõi Monika oma toas. Kuigi Monika arvas algul kahte suitsupakki kaasa võttes, et laagris tegelevad kõik tervise hoidmisega, polnud seegi pahe päriselt keelatud.

Monika rehabiliteerimiseks tuleb edasi anda tema sõnad suitsetamisest loobumise kohta: “Iga asja jaoks on oma aeg!” ja Mati puhul on üllatav tema teadmine, et ka taimetoit ei jäta kõhtu tühjaks – rasvaste pannkookidega võivat ennast süüa ka 150-kiloseks, nii et toolile istumagi ei mahu.

Igal juhul Mati soovitab Monikal järgmisel korral laagrist eemal suitsetades kuulata, kas kõrval asuvas põõsas ehk pudelid ei kolise – see võib olla tema.

Järgmiseks teemaks on portaali GoodNews hooaja huvitavamad numbrid ehk siis otsingu sõnapaarid, mida kõige rohkem sisse toksiti. Esikohal on “Julge unistada”, mis on tore ja loomulik, aga edasi läheb veelgi huvitavamaks. Nr 5 on “Riigi ilmateenistus”, mis paneb Mati mõtlema hordidele, kes seda kirjutanud on. Nr 8 – “Sajandi armastus”, nr 10 “Palume lavale” piletid, nr 11 “Volüümripsmed”, mis paneb Monika imestama, sest neist on vähe kirjutatud ja nr 13 on “Kurguvalu”.

“Internet liigub kummalisi teid pid,” möönab Kuma raadiohääl.

Nüüd tahab Mati teada, et kas senine töö heade uudistega on muutnud Monika ettekujutust nende edastamise mõttest. “Olen mõelnud ajalehest, et virtuaalsusest juurte juurde tagasi minna ja heade uudiste rubriigist telesaadetes, aga praegu mitte – meil on tegemist portaali, raadiosaate ja ajakirjaga Golf, mis kuulub ka meie agentuuri juurde,” selgitab kõigi nende meediaväljaannete omanik ja arendaja. Tema tahab hoopiski kuulda, mida arvab Mati senisest koostööst raadiosaates. “Ma ei näe pettumust!” tunnistab ja vingerdab Mati.

Monika räägib ka sellest, et on saanud pahandada, kui on analüüsinud raskemaid juhtumeid, sest arvatakse, et see ei mahu heade uudiste alla. Ometigi on positiivitari sõnul alati selles puänt, mis seob toimunut hea poolega.

Monika lubab kõigil, kes tahavad teda kuidagi sugeda, talle GoodNewsi kalendris sarved pähe joonistada. Ta tunnistab, et on ka ise mõnikord pahane või lausa vihane, kuid ta vaid on seda, negatiivsuses ta ei tegutse. Mati meenutab paksu tädi etenduses “Carmen”, kes laulis: “Kui vihastan, siis hoia end!” ja Monikale on kingitud raamat tekstiga: “Hea tüdrukuna olen hea, halvana veelgi parem“.

Mati toob veel välja huvitava seiga – kui intriige pole, siis on ka positiivset kajastust vähem. Kui Edgar Savisaar poleks nii vastuoluline meediakajastuste objekt, poleks meedia ehk kirjutanud ka sellest, kuidas Koit Toome poliitikule laulmas käis või et linnapea sai koju. Edasi aga läheb jutt saatekülalistele, kes on Kuma eetris olnud. Monika tunnistab, et külaliste toomine polnudki algul eesmärk omaette, see tekkis töö käigus.

Matile tuleb külalistest kõigepealt meelde “see fotograaf” ja ta nendib, et tegemist on ühega viimastest külalistest, mistõttu on too varasematest paremini meelde jäänud. Jutt on muidugi Sydamest Sydamesse Merike Kensist, kelle kohta ütleb Monika Matile sekundeerides “naiselik ja seksikas” ning too viib jutu teistmoodi hulludele inimestele, keda on tore vaadata.

Kaua raadios töötanud Mati ütleb, et kui kuulsaid inimesi õnnestub meedia loodud lamedast ja debiilsest kuvandist välja tuua, selgub sageli, et tegu on toredate isiksustega. Ta toob välja Jüri Homenja, keda kujutatakse sageli mitte just erilise ajuhiiglasena, kuid tegu on ometigi kõrgharitud ja laia silmaringiga inimesega, kes tutvustas Matile põhjalikult Ukraina ajalugu. Ka meedias ilusa poisi ja naiste lemmikuna kujutatav Uku Suviste on raadiomehel meeles unistava, endas pisut kahtleva noore mehena.

Monikal on külalistest meeles alati naeratav Artjom Savitski, kes kohe ongi alati naeratav ja kes koos võluva saatejuhiga lausa arutasid, et tuleks avada naeratamist õpetav kool. Mõlemale saatejuhile on eredalt meelde jäänud ka JJ-Street tantsukooli asutaja Joel Juht. Mati peab eriliseks seda, et tantsuõpetaja teeb nagunii trimmis hoidvat füüsilist tööd ja et vormis püsida, loobub ikkagi näiteks suhkrust ja kontrollib ennast elektroonilise seadmega käel. Monikale meeldib see, et Joel seab endale pidevalt uusi ja kõrgemaid eesmärke ja teeb kõik, et neid saavutada. Teda iseloomustab parimast küljest seegi, et Joeli loodud tantsukoolis õpib praegu tuhandeid noori.

Alati nõukanostalgia lainel Mati meenutab veel teletähte Urmas Otti, kes suutis ka paandunud KGB-lasest inimese leida ja ta näitas poppstaare meie endi sarnastena. Monikale aga meeldis külalisena veel Dave Benton, kes rääkis avameelselt oma mõttetuna toiminud esimesest abielust ning stuudios istus siis saatejuhtidega koos tavaline inimene.

Monika nimetab koostööd Mati ja Kuma Raadioga kaheks põnevaks ja teda arendanud aastaks. Matis hinges ärkab seepeale pahatahtlik kuradike ja meenutades Veet Mano õpetust armastus- ja sõltuvussuhetest loodab ta, et ehk on saade suutnud kasvõi ühegi abielu lahku viia. Mõlemad lubavad siiski, et oma kooselu ei lahuta ja omavahel ei abiellu. Monika arvates on küll tobe, kui eetris tervitatakse kõiki, keda tunned, kuid ometigi teeb ta seda tobedust ja tänab naabruses Võhmas elavat ema selle eest, et ta kasvatas tütre selliseks, nagu ta on ja et ta üldse temast jagu sai. Võluva saatejuhi muusikasooviks on üks lugu, mida ta laulis koos lastega Tallinna kolides, nii et kõik kuuljad sellest lahtise autoakna kaudu sellest osa said: “Kes see laulab köögis …” Mati meenutab, et loo kirjutas poeedihingega Peeter Volkonski kellegi sõbra juures, kui öösel ärgates leidis kõiki magamas, joogid otsas olevat, aga köögist siiski midagi kuuldus. Enne laulu kõlamist soovivad saatejuhid mõnusat suve nautimist. Mati kinnitab, et kuulajatega kohtutakse varem, kui ootate ja ta kirjeldab veel ka Eesti suve: “Juuli ei ole veel päris suvi, aga augustis on see juba läbi.”

Igal juhul võivad heade uudiste saate austajad neid järelkuulata toksides kuma.fm või goodnews.ee, hooaja viimast saadet aga saab kuulata Kuma Raadio eetris neljapäeval 11.20 ja kordusena pühapäeval kell 15.

Nautige suve positiivsuslainetel surfates!

KUULA SAADET!

GoodNews Kuma raadios 04.juuni 2015Monika Kuzmina